Esileht - ÕPINGUD - Õppeinfo - Doktorandile - Doktorantide tagasisideküsitlus 2013/2014

Doktorantide tagasisideküsitlus 2013/2014

Tallinna Ülikooli teadusosakond viis 21.12.2013-13.01.2014 läbi küsitluse Tallinna Ülikooli doktorantide seas. Küsitluse eesmärgiks oli koguda tagasisidet doktoriõppe korraldust puudutavate teemade kohta, et kaardistada nii parimaid praktikaid kui ka kitsaskohti, ning tulemustest lähtuvalt kavandada tegevusi doktoriõppe paremaks toetamiseks. Andmekogumise vahendiks oli veebiankeet, milles esitatud küsimused puudutasid doktoriõppekava, doktoritööd, juhendamist, õppekava läbimise ja selle hindamisega seotud erinevaid tahke, doktorikoolide tegevust, mobiilsuse võimalusi, ülikoolipoolset tuge doktorantidele, raamatukogu teenuseid ning karjääri võimalusi.

Tallinna Ülikoolis õppis 2013/14 õppeaastal 367 doktoranti, kellelt laekus kokku 157 täidetud ankeeti (vastas 43% doktorantidest). Vastamisaktiivsus õppekavade lõikes on välja toodud alloleval joonisel.

__thumb_-2-õppekavade lõikes.png

Vastajad olid üldjoontes pigem rahulolevad, rahulolematuid oli, kuid vähe. Suurim oli rahulolu kaasjuhendamise (keskmine 4,3 – Hinnangud anti 5-palli skaalal), sisseastumisel valitud doktoritöö teema (keskmine 4,1) ja oma valdkonna doktorikooli tegevustega (keskmine 4,0). Pisut vähem oldi rahul õppeainete iseseisva läbimise võimaluste (keskmine 3,6), õppekorraldusalase informatsiooni liikumise (keskmine 3,6), atesteerimise korralduse (keskmine 3,7) ja pakutavate mobiilsusvõimalustega (keskmine 3,7).

__thumb_-2-Rahulolu doktoriõppega seonduvate teemade lõikes.png

Hea meel on tõdeda, et oma doktoriõppekavaga oli rahul enamik vastajatest, kusjuures pea neljandik doktorantidest (22%) märkis vastuseks “täiesti rahul”. Doktoritöö juhendamisega oli rahul 65% vastanutest ja kaasjuhendamisega 88% kaasjuhendajat omanutest. Atesteerimisega oldi samuti üldjoontes rahul (65%). Peamise kitsaskohana toodi välja, et atesteerimisel ei võeta piisavalt arvesse üksikjuhtumite eripära.

Oleme ülikoolis seadnud eesmärgiks doktoriõppe rahvusvahelistumise ning ootame, et doktorandid kasutaksid aktiivselt võimalusi nii lühi- kui pikaajaliseks mobiilsuseks. Tulemustest nähtub, et mobiilsusvõimalustega ollakse pigem rahul (65%). Samas doktorantide teadlikkus stipendiumiprogrammidest võiks olla parem – üldjoontes ollakse teadlikud, kuid teadlikkus pole väga hea (55% hindasid oma teadlikkust heaks või väga heaks). Siinkohal tuleb rõhutada, et doktorandi enda aktiivsust nõudvad infokanaleid (mõne rahastaja ja/või rahastusprogrammi kodulehekülg, ülikooli kodulehekülg, teadusrahastuse andmebaasid) märgiti infoallikana harvem.

Tõsisemaid probleeme oli vastajatel esinenud eelkõige vaba- ja valikainete valimise (32% vastajatest), individuaalse õppeplaani koostamise (32% vastajatest) ja õppeainetesse registreerimisega (31% vastajatest). Kuna pea kõik vastajad töötasid doktoriõpingutega paralleelselt, neist enamik täiskohaga, siis on paljudel probleeme olnud ka doktoriõpingute ning töö ühildamisega.

Kaks kolmandikku  vastanud doktorantidest (66%) uskusid, et doktorikraad annab neile eelise või lisandväärtuse oma praegust tööalast tegevust jätkates. Doktorandid, kes näevad doktorikraadi vajalikkust praeguses töös, soovivad teistest enam kandideerida akadeemilistele ametikohtadele, samuti on neil teistest enam soovi laiendada/parandada oma karjäärivõimalusi mitteakadeemilises sfääris.

Kokkuvõtlikult võib küsitluse tulemuste põhjal väita, et doktorantide poolt vaadates oleks õpingute edukamaks läbimiseks tarvis suuremaid stipendiume või töökohta doktoritööga otseselt seotud ametikohal. Lisaks ootavad doktorandid, et õppekava oleks mitmekesine ja läbitavad ained ja seminarid doktoritöö seisukohalt olulised. Konstruktiivne kriitika ja tagasiside ning doktoritöö valdkonda puudutavad diskussioonid (kaasõpilaste, õppejõudude, väliskolleegidega) on doktorantide jaoks väga suure väärtusega ehk mida rohkem on doktorant seotud igapäevaselt ülikooliga, seda edukamalt ta oma õppekava läbib ja vastupidi.