Esileht - ÕPINGUD - Toetused ja stipendiumid - Vajaduspõhine eritoetus

Vajaduspõhine eritoetus

Üliõpilastel on  võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust 135 eurot kuus. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud üliõpilastele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri (2018. aastal 429€ kuus), kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud. 

Vajaduspõhist eritoetust saab taotleda üliõpilane, kes:
  • on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; 
  • on jäänud vastaval semestril ilma vajaduspõhisest õppetoetusest, s.t. tema eelmise aasta sissetulekud ületasid Maksu- ja Tolliameti Maksukohustuslaste registri andmetel toetuse saamiseks kehtestatud ülempiiri pereliikme kohta. Kuid kelle (sh ka tema perekonnaliikmete) vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine brutosissetulek ei ületa riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (429 eurot).
  •  on täitnud õppimisega seotud tingimused ehk üliõpilane õpib täiskoormusega ning on täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti.

Toetust ei ole õigust saada doktorandil ja akadeemilisel puhkusel viibival üliõpilasel. Üliõpilasel ei ole samaaegselt õigust saada vajaduspõhist õppetoetust ja vajaduspõhist eritoetust. 

Keda loetakse taotleja perekonnaliikmeteks?

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks:

  • kuni 24-aastase (k.a) üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja;
  • kuni 24-aastase üliõpilase alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja;
  • kuni 24-aastase üliõpilase, kes ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja, kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
  • üliõpilase abikaasa;
  • alaealine laps, kelle vanem või eestkostja üliõpilane on.

Vajaduspõhise eritoetuse taotlemisel võetakse arvesse sama leibkond, mida arvestatakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel.

Kuidas taotleda?

Üliõpilane saab esitada vähemalt kaks korda õppeaastas taotluse ülikoolile vajaduspõhise eritoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini.

Taotluse esitamine toimub ÕISis. Avaldusi saab esitada kuni kuu lõpuni, eritoetuse määramine toimub hiljemalt järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks. Taotlus võetakse menetlemiseks vastu siis, kui kõik toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on lisatud taotlusele. Puudulike dokumentidega avaldused lükatakse tagasi, nii et jälgi ÕISis oma taotluse staatust. Toetust makstakse taotlemise kuust semestri lõpuni.

Millised tõendid peab esitama koos taotlusega?

  • vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise allkirjastatud negatiivne otsus, mida on võimalik esitada ülikoolile viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast. Väljatrüki saab portaalist www.eesti.ee;
  • väljavõte pereliikmete koosseisu andmete kohta. Väljatrüki saab vajaduspõhise toetuse taotluse vormilt (näidis);
  • perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu allkirjastatud sissetulekut tõendav dokumentatsioon iga täisealise pereliikme kohta Maksu-ja Tolliametist (e-maksuameti teenuse kasutamine või päringu esitamine aadressile emta....at....emta.ee), sh sissetuleku vähenemist. Tõendi väljastamine võtab aega kuni viis tööpäeva. Allkirjastatud dokumendid peavad olema .bdoc formaadis. Maksu- ja Tolliametile edastatakse eelmise kuu töötamise andmed 10. kuupäevaks (vt. näited allpool);
  • vajadusel töötuna arvele võtmise tõend ja/või töövõime püsiva kaotuse tõend või muud tõendid, tunnistused jne.
Kuidas koostatakse pingerida ning millal määratakse?
  • vajaduspõhise eritoetuse taotlejatest koostatakse pingerida taotleja ja pere vajaduspõhise toetuse taotlemise esitamise kuule eelnenud kolme kuu sissetulekute alusel. Sissetuleku ülempiir 2018. aastal ühe pereliikme kohta on 429 (bruto) eurot kuus. Vajaduspõhise eritoetuse taotlejate ning nende perede võrdsete sissetulekute korral eelistatakse vajaduspõhise eritoetuse määramisel taotlejat, kelle:
  • sissetulekute langus on seotud üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisega;
  • vajaduspõhine eritoetuse saajad määratakse õppeprorektori korraldusega 10. kuupäevaks.
 Mitmele määratakse ning kui suur on toetus?

Vajadusepõhise eritoetuse arv sõltub ülikoolile vastavaks õppeaastaks eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondi mahust.

Toetuse suurus on 135 eurot kuus.

Millal makstakse?

Vajaduspõhist eritoetust makstakse igal õppekuul vastava kalendrikuu eest, v.a järgmisel juhul:

  • vajaduspõhine eritoetus, mida on taotletud pärast 21. kuupäeva, makstakse taotlemisele järgneval kuul.

Vajaduspõhise eritoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerivad õppetoetuste ja õppelaenu seadus ning õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord.

 Näited

  • Kui taotleja esitab Tallinna ülikoolile vajaduspõhise eritoetuse taotluse 04.03.2015, võetakse arvessse taotleja ja pere kolme kuu sissetulekud perioodil 01.11.2014-31.01.2015.
  • Taotleja esitab vajaduspõhise eritoetuse taotluse 12.02.2015. Sissetulekute tõendid tuleb esitada perioodiga 01.11.2014-31.01.2015.