Esileht - Riho Pätsi Koolimuusika Fond - Riho Pätsi elu ja tegevus

Riho Pätsi elu ja tegevus

Eesti koolimuusika rajaja, silmapaistev pedagoog, helilooja, koorijuht ning uurija professor Riho Päts sündis 26. juunil 1899. aastal. Riho Päts õppis Tallinna Konservatooriumis Artur Lemba klaveri- ja Artur Kapi kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1926. aastal.

Riho Pätsi isikus on õnnelikus sümbioosis helilooja ja pedagoog, mistõttu ka tema mitmekülgne looming on oluliselt adresseeritud lastele ja noortele. Vähe on Eestimaal inimesi, kes poleks kokku puutunud tema heliloomingu või pedagoogilise pärandiga, olgu selleks koolilaulikud, laste- ja koorilaulud, klaveriõpikud, klaveripalad, lasteooper või tema mahukad monograafiad. Rääkimata sadadest muusikaõpetajatest, kes temalt Tallinna Õpetajate Seminaris, Pedagoogiumis, Konservatooriumis või Pedagoogilises Instituudis õpetust saanud. Riho Pätsi osast meie muusikakultuuri arendamisel kõneleb ilmekalt tema personaalbibliograafia, mis sisaldab kaugelt üle tuhande kirje.

Oma pedagoogiteed alustas Riho Päts Haapsalus, Läänemaa Õpetajate Seminaris, kus tema tegevust mõjutasid sealsed kolleegid Cyrillus Kreek ja Ernst Enno. 1923. aastal kutsuti ta äsjavalminud Tallinna 21. Algkooli (praegune 21. Kool) muusikaõpetajaks. Riho Pätsi sealne tegevus ulatus oma ajast kaugele ette ja oli tihedalt seotud otsingute, eksperimentide ja õpetamise täiustamisega ning annab tunnistust tema sünnipärasest pedagoogitalendist.

Riho Päts oli kompromissitu nii enese kui teiste töö ja loomingu suhtes. Ent sõbralikule jutusoonele jõudes leidus vaevalt nii vaimukat, südamlikku, humoorikat ja luguderohket kaaslast kui tema.

Gustav Ernesaks
helilooja

Kooli 60-liikmeline plokkflöödi ja löökpilli orkester, millega raadios ja kontserdisaaliski esineti, oli omas ajas erakordne saavutus. 1930. aastatel pani Riho Päts selge kontseptuaalse aluse relatiivse meetodi rakendamisele Eesti koolis koostades ka sellele vastavalt "Laulmisõpetuse töövihikud" .

Koolilaulikuid on Riho Päts koostanud alates 1932. aastast. Esimesed neist ("Leelod") koostöös J. Aaviku ja T. Vettikuga, seejärel seeria "Lemmiklaulikuid", Lauluvara, JO-LE-MI ja rida teisi. laulikuid koostöös H. Kaljustega .

Vaieldamatult ainulaadne on Riho Pätsi 2-köiteline koguteos "Muusikaline kasvatus üldhariduslikus koolis", milles analüüsitakse muusikaalaseid psüühilisi protsesse, musikaalsuse ja häälekujundamise probleeme, lapse muusikalist arengut imikueast noorukieani ja jagatakse juhiseid terve rea eriküsimuste kohta.
Riho Pätsi sulest on ilmunud ka kaks monograafiat meie heliloomingu suurkujudest  – Artur Kapp (1938) ja Rudolf Tobias (1968).

Kui Riho Pätsi tegevuses oli toimunud tõeline pööre koolimuusika poole, suundus ka tema helilooming seda enesestmõistetavalt teenima. Teda võime õigustatult asetada nende väheste heliloojate hulka, nagu Z. Kodaly, C. Orff ja D. Kabalevski, kes olid ühtaegu heliloojana ka suured pedagoogid.

Riho Pätsi helilooming on mitmekesine. Siin on rohkearvuliselt laste-, koori- ja soololaule, klaveri- ja viiulipalu, orkestriteoseid, muusikat näidenditele ning muinasjutuline lasteooper "Kaval Ants ja Vanapagan". Eesti rahvaviisid on olnud Riho Pätsi loomingu ammendamatuks allikaks. 1930. aastatel ilmunud "Klaveripalad lastele eesti rahvaviisidel" on esimene omalaadne tsükkel selles žanris. Laialdast tähelepanu oma värske repertuaari ja metoodilise suunitlusega äratas 4-osalise vihikutesarjana ilmunud "Klaverimängu õpetus". Koos tütar Leelo Kõlariga koostas ta oma viimastel eluaastatel veel mahuka klaveriõpiku, mis oma uudsuses kohe laialdast tähelepanu äratas.

__thumb_-2-Klaveril_Leelo_Kolar.jpg

Pildil: Leelo Kõlar