Esileht - Sümfooniaorkester - Pillifond - Timpanid

Timpanid

2014. aastal kogusime raha kolme timpani ostmiseks. See eesmärk sai tänu Kultuurikapitali ja kontserdikülastajate toele täidetud ning 2014. aasta aprillist alates saab kolme timpanit meie esinemistel kuulda ja näha. Puudu on veel neljas (kõige väiksem) timpan, küllap võtame ühel hetkel ka selle ostu ette. Aitäh kõikidele toetajatele!

Kolm uhket timpanit: TLÜ sümfooniaorkestri süda

05.12.2014

__thumb_-2-timanid2015.jpg

Alates kevadest on Tallinna Ülikooli sümfooniaorkestri esinemisi saatnud kast, kuhu kogutakse annetusi timpanite fondi, kirjutab TLÜ sümfooniaorkestri projektijuht Janne Jakobson. Tänu tublidele annetajatele on orkestril tänaseks olemas koguni kolm päris oma kolm timpanit.


Kuninglikud pillid

Veel vaid aasta tagasi laenas sümfooniaorkester timpaneid oma iganädalasteks proovideks Nõmme muusikakoolist. Kevadel Kultuurkapitalilt saadud toetus võimaldas osta kaks timpanit. Ka kolmas timpan osteti ära ja tol hetkel puudu jäänud 2000 eurot on peagi sümfoonilist muusikat hindavate inimeste abli kokku saamas. Miks on aga timpanid ühe orkestri jaoks nii olulised ja kes neid meie orkestris mängivad?

Timpanid on pinguldatud nahaga kaetud vasest või fiibrist katlad, mis teevad kumisevat madalat häält – need on ühtlasi sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam instrument. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid ning mängitakse neid vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpanid paigutatakse mängija ette poolkaarde ning välja on kujunenud kaks järjestust – ameerika süsteemiks nimetatakse seda, kui madalam timpan jääb vasakule ja kõrgem paremale, vastupidist järjestust aga kutsutakse saksa süsteemiks. Neid häälestatakse pedaali abil ja mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Egiptuses ja Indias peeti timpaneid kuninglikeks pillideks, sümfooniaorkestris on tegemist aga ühe olulisema instrumendiga, sest suur osa klassikalisest orkestrirepertuaarist baseerub just neil.

Miks alati mitmuses?

__thumb_-2-timpan2.JPG

Orkestris kasutatakse tavaliselt kahte kuni viite timpanit, sest erinevalt klaverist, millel saab korraga mängida kümneid noote, võimaldab üks timpan samaaegselt vaid ühte nooti. Enamikes teostes aga sellest ühest noodist ei piisa, vaid on vaja kiiresti esitada vähemalt kolme nooti. Klassikalises muusikas saab enamasti kahe timpaniga hakkama, kuid romantiline repertuaar ja 20. sajandi muusika nõuab vähemalt kolme erineva suuruse ja noodiulatusega pilli. Nii ei saa orkester oma kõlatäiust saavutada vaid ühe timpani abil.  Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkestri kolm timpanit on suurustega 32, 29 ja 26 tolli.

Sel hooajal mängivad sümfooniaorkestris timpaneid eripedagoogika esmakursuslane Beatriss ja viimasel kursusel riigiteadusi õppiv Henrik. Kui suures orkestris mängib timpaneid enamasti löökpillirühma kontsertmeister, siis harrastuskollektiivis lepitakse omavahel kokku, kes mida lööb. Mida rohkem on loos timpanitel mängida, seda huvitavam on mängijal, sest pause lugedes ja timpanit põrnitsedes ei saa lugu kui tervikut nautida - nii võib pausilugemine segamini minna. Hetkel orkestri repertuaaris olevatest teostest toovad timpanimängijad välja Sõrmuste isanda filmimuusika süidi, Bize „Carmen süit nr 1“ ja Beethoveni avamängu kurbmängule „Egmont“. Viimane tuli esitamisele ka novembri keskel toimunud  Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu sügisfestivalil koos Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestriga.




 25 korda laval

Timpaneid on mänginud ka Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkestri dirigent Martin Sildos ja seda nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Otsakoolis kui ka Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris. Kas tulevikus kuuleb meie orkestri timpaneid rohkem Eesti heliloojate teostes, „Pähklipurejat“ või hoopis „Star Warsi“ ja „Harry Pottery“ ehk isegi pop ja rock muusikat mängimas? Kõik see selgub juba järgmistel kontsertidel. Lühikese tegevusaja jooksul on omandatud mitmekesine nõudlik kontsertrepertuaar, millega kaasneb ka tihe esinemisgraafik - koos eesootavate jõulukontsertidega oleme publikut rõõmustatud juba 25 korda.

Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester tänab kõiki toetajaid – aasta jooksul kuulamas käinud publikut, Kultuurkapitali, Nõmme muusikakooli ja ülikooli.