Esileht

Rektor Tiit Landi Eesti vabariigi 96. aastapäeva kõne

21.02.2014

Tallinna Ülikooli rektori professor Tiit Landi kõne vabariigi aastapäeva puhul peetud aktusel (21.02.2014).

EVTiit.jpg

"Lugupeetud Tallinna Ülikooli õppejõud, üliõpilased, meie liikmed ja külalised, head sõbrad!

Vabariigi aastapäev on alati eriline päev. Me tunneme uhkust oma riigi üle. Meie riik on vaba ja meie oleme vabad. Me ei soovi aga olla lihtsalt vaba rahvas, vaid ka tark rahvas.

Soovingi jagada teiega mõningaid mõtteid, mis puudutavad ülikooli rolli targaks saamise teekonnal.

Tarkus ei tule teatavasti iseenesest. Seda tuleb anda, jagada ja õpetada. Rõõm on tõdeda, et arutelud ja ka vaidlused hariduse kvaliteedi üle on ühiskonnas jätkuvalt kesksel kohal. Meil on nii edulugusid kui ka tõsiseid väljakutseid.

Me tunneme uhkust PISA testi tulemuste üle, kus oleme maailmas suured tegijad. Mis juhtub aga pärast põhikooli, mida PISA uurib? Kas me oleme endiselt tegijad?

Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud, et keskharidus on tase, mille mitteomandamisel loetakse haridustee liiga vara katkenuks. Siin ei ole meil erinevalt PISA-st millegagi uhkustada. 2010. aastal oli meie 18-24-aastaste noorte hulgas 11,6% selliseid, kellel ei olnud keskharidust ning kellel ei olnud pooleli selle omandamine.

Meil on ka tõsiseks väljakutseks suur sooline disproportsioon kõrghariduses. Eesti kõrgkoolides õpib täna 100 meestudengi kohta tervelt 156 naistudengit ning koguni 70% lõpetajatest on naisterahvad. Nende näitajatega oleme Euroopa Liidus liidrid, tõsi – altpoolt üles liikudes. Mis juhtub haridusteel noormeestega, et nende õpingud liiga vara katkevad? Kindlasti on paljude poiste puhul tegemist ettevõtlike noortega, kes suudaksid palju enam tarkust omandada.

Kuidas me suudame neid noori inimesi hoida koolipingis ning mitte lasta nende potentsiaalil kaduma minna? Me räägime palju tuleviku koolist ja haridusuuendusest, kus on omavahel seotud teadmised ja uued meetodid koos kaasaegse tehnoloogiaga. Võtmeks selle keskel on õpetaja ja tema ettevalmistus.

Mul on hea meel, et eelmise aasta sügisel avatud Haridusinnovatsiooni Keskus on seadnud oma eesmärgiks

hariduse uuendamise, seda läbi innovaatiliste ja interdistsiplinaarsete lahenduste rakendamise. Esimeseks näiteks on selle aasta sügisel avatav reaalainete õpetajate õppekava, kus märksõnadeks on probleemipõhine ja interdistsiplinaarne lähenemine ning praktika ja teoreetiliste õpingute lõimimine.

Meie eesmärk on, et kaasaegsed õppemeetodid ja uus hingamine jõuaksid igasse kooli läbi meie lõpetajate.

Vabariigi aastapäeval on ehk poliitiliselt korrektne rääkida ka rahvusteaduste rollist ja eestikeelse hariduse tähtsusest ühiskonnas. Kuigi emakeelne kõrgharidus Eesti suuruses riigis võib olla tõepoolest ime, ei kao see kuhugi.

Fakt on aga see, et teadus ja innovatsioon on oma olemuselt rahvusvahelised. Rahvusvahelistumine on ülikooli arengu seisukohalt vältimatu. See pole eesmärk omaette, vaid protsess, mis aitab tõsta akadeemilist kvaliteeti ning tagada jätkusuutlikkust.

Tallinna Ülikool on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid rahvusvahelistumise vallas. Ka siin on meil nii edulugusid kui ka väljakutseid. Meil õppivate välisüliõpilaste arv on aasta-aastalt kasvanud, olles täna 5% üliõpilaste koguarvust. Sarnaselt on meie välisõppejõudude ja -teadurite osakaal korralistest akadeemilistest töötajatest tõusuteel, olles täna üle 9%, mis on üks kõrgemaid Eesti avalike ülikoolide hulgas.

Murelapseks on meie üliõpilaste tagasihoidlik mobiilsus. Kutsun tudengeid üles kasutama kõiki võimalusi, mis neil on, et saada rahvusvaheline õpikogemus. Võimalusi on palju ja riigipiirid on enamasti avatud. Tallinna Ülikoolil on täna koostöölepingud üle poolesaja partnerülikooliga üle maailma ning ligi pooltuhat Erasmus lepingut Euroopa kõrgkoolidega.

Minu aastapäeva kõne tuli ehk liialt töine ja probleemidekeskne, kuid sünnipäevalauas räägitakse ju ikka sünnipäevalapse töödest ja tegemistest ja muidugi tervisest. Meid ühendab see, et me tahame head ja miks mitte paremat Eestit, kus meil oleks ka koos oma muredega hea elada ning oleksime sallivad üksteise vastu.

Soovin teile head algavat Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva! Elagu Eesti!"

EVyld.jpg


Vaata ka Vabariigi aastapäeva fotoalbumit.

Fotod: Airi Ilisson-Cruz