Esileht

Kristi Vinter ja Mati Heidmets: Õpetaja pole enam ammu kepiga köster

21.10.2014

Haridusreform peaks praeguses maailmas olema eluviis, leiavad Tallinna Ülikooli hariduspoliitika professor Mati Heidmets ja Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter. Õpetajahariduse juubelipäeva puhul diskuteerivad nad 21. sajandi kooli üle ning arutlevad, mil viisil tänapäeva õpetaja kiirelt arenevas ühiskonnas hakkama saab.

vinter_heidmets.jpg

Intervjuu ilmus Tallinna Ülikooli ajakirja õpetajahariduse 95. aastapäeva erinumbris
Autor: Reivo Maasik fotod: Piret Räni

Te mõlemad olete viimasel paaril aastal rääkinud avalikkuses palju haridusuuendustest ja muudatustest Eesti haridussüsteemis. Miks on vaja Eesti kooli muuta?

Mati Heidmets: Kool on ikka seda nägu nagu ühiskond ja ühiskond on muutunud. Tööturg on muutunud ja tahab teistsuguseid oskusi. Noored inimesed, kes kooli tulevad, on teistsugused. Õpetaja ei ole enam kepiga köster või vana Laur. Õpetajas on muidugi nii köstrit kui Lauri, aga see ümbermõtlemine seisneb ikkagi selles, et sa ei lähe selle õpilase kallale kui teadja, tark ja ülemus, vaid lähed rohkem kaaslase või partnerina. Õpetajaroll pole kuskil valmis tarkuste edasiandmine, aga tähtis koos neile tarkustele peale vaatamine ja mõtisklemine, et mis nendega peale hakata, mis eluolukordades kasutada, kuidas neid otsida. See muidugi eeldab õpetajalt rohkem enesekindlust. Tarkus on kohaneda piisava mõistusega selle muutuva maailmaga jättes alles selle, mis inimesest ikka inimese teeb.

Kristi Vinter: Arvuti ja tehnoloogia kasutamise oskus pole ainsad asjad, mis tõstavad õppija juba esimeses klassis õpetajast kõrgemale, vaid tegelikult ka see, et tänased lapsed hakkavad ennast hästi varakult jagama kahe reaalsuse vahel. Tänane õpetaja peab olema hästi paindlik. Seesama internet toob uued teadused koju kätte ja seesama laps võib olla mõnes asjas palju targem kui põhikooli õpetaja. See tähendabki info kriitilise hindamise oskust, mida tegelikult tänapäeval koolis piisavalt ei õpetata, aga mida tuleks teha juba maast madalast. 

Mida peaks kindlasti muutma, et asi läheks paremuse poole? 

Rollimuutus peab peas toimuma, igasuguseid klassiruume ja vidinaid on lihtne muuta.

Mati Heidmets

K.V.: Ma arvan, et õpetaja ise taandaks ennast sellest entsüklopeedia ja kõiketeadja rollist ja võtaks tarkuse jagajana sammu tagasi ning muutuks pigem partneriks, õppimise saatjaks. Ma arvan, et see muutus on kõige suurem, sest sealt hakkavad iseenesest tekkima ka meetodilised muutused.

M.H.: Ma arvan ka, et see on rollimuutus. Rollimuutus peab peas toimuma, igasuguseid klassiruume ja vidinaid on lihtne muuta. Veel üks oluline muutus on see, et kes on teadmiste allikas – mitte ainult õpetaja vaid ka kaasõpilased. Mõtlevad koos, hakkavad omavahel üksteise mõtteid kritiseerima ja sealt tekib see tarkus.

Millised on kõige suuremad takistused, mis tuleb ületada?

K.V.: See on seotud pildiga peas, harjumusega asjadest teatud kindlal viisil mõelda. On mõned sellised jäigad arusaamad, milline õpetaja või õppejõud on ja peab olema. Reeglina kangastub õpetajana selline hallipäine ranges kostüümis naisterahvas, tihtilugu gloobus ja kaardikepp ka taustal, teatud olemuse ja välimusega inimene, sellega on kaasas mingi pakett. Sama kooliga.

M.H.: Ma paneks siia juurde, et selline võti muutmise või uuendamise juures on eestvedamine. Kui vaadata koolipilti suures plaanis, siis usun, et mida rohkem on hulle koolijuhte, seda rohkem hakkab juhtuma. Ma kujutan ette, et koolijuhid võiksid olla üks sihtgrupp, keda Eestis tuleb toetada ja vajadusel tagant lükata.

Milline on ülikooli roll koolisüsteemi uuendamisel?

Ei saa öelda, et Eestis ja mujal koolisüsteemi uuendamisega vähe tegeletakse – ainult et see on praegu võrdlemisi juhuslik.

Kristi Vinter

M.H.: Ülikooli roll on kogu selle uue asja mõtestamine ja süsteemi panemine. Kes teine seda oskakski teha, see peakski olema ülikoolide roll. Ma arvan ka, et meie jaoks on oluline ka maailmakogemuse import, sest neid maailmauuendajaid ikka leidub. Seda kõike tuleb levitada õpetajate ja tulevaste õpetajate seas. 

K.V.: Selle mõtestamisega täitsa nõus. Ei saa öelda, et Eestis ja mujal koolisüsteemi uuendamisega vähe tegeletakse – ainult et see on praegu võrdlemisi juhuslik. Siin on kodumaise kõrval hästi tähtis ka hea maailmapraktika, kohalikku konteksti pakendamine ja levitamine.

Kas üldhariduskoolide uuendamisega peaks uuenema ka Tallinna Ülikooli haridus?

M.H.: Muidugi. Kui võtta näiteks õpetajakoolitus, siis on ju mõttetu õpetajat õpetada teistmoodi, kui ise teed selle õpetamise käigus vanamoodi.

K.V.: Ülikool võiks mõnes mõttes olla ka see inkubaator, kus uued asjad läbi proovitakse ning vaadatakse, millised nendest headest mõtetest päriselt ka töötavad. Nii ei hakka me tehnikaid, mis ei tööta, väljapoole pakkumagi.

Kas Eesti haridus saab kunagi valmis?

K.V.: See oleks lausa traagiline. Tänapäevases maailmas on kiiret arengut nii palju, et reform peaks olema juba nagu eluviis. Tänases maailmas tulevad hästi toime need, kes on paindlikud, suudavad kiirelt muutustele reageerida ning loovalt ja kriitiliselt informatsiooni hinnates elus ette tulevatele küsimustele lahendusi leida. Meie haridussüsteem peaks igal tasandil püüdlema enam nende oskuste ja võimete kujundamise poole.

M.H.: See oleks küll jube, kui haridus kunagi valmis saaks. Tuleb nautida muutusi ja õppida muutusi nautima.

vinter_heidmets2.png

Kristi Vinter

  • TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi direktor 
  • Mitmekordne TLÜ populaarseim õppejõud
  • Endine TLÜ Pedagoogilise Seminari direktor
  • Mentorõppejõud
  • TLÜ teaduskomisjoni ja senati liige
  • Kaitses doktoritöö digitaalse ekraanimeedia tarbimisest 5-7-aastaste laste seas ja selle sotsiaalsest vahendamisest Eestis

Mati Heidmets

  • TLÜ hariduspoliitika ja sotsiaalpsühholoogia professor 
  • TLÜ Haridusinnovatsiooni Keskuse käivitaja 
  • Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi omanik
  • Endine Tallinna Ülikooli rektor
  • Endine peaministri nõunik ning Presidendi akadeemilise nõukogu liige
  • Doktorikraad psühholoogias
  • Koolijuhtide õppekava Tuleviku kool
Tallinna Ülikool tähistas õpetajahariduse 95. aastapäeva

21. oktoobril tähistas Tallinna Ülikool õpetajahariduse 95. aastapäeva muuseumi taasavamisega, aruteluga õpetajahariduse mineviku, oleviku ja tuleviku üle ning tunnustasime õpetajahariduse arengusse panustanuid.

Arvamusi ja uudiseid Tallinna Ülikooli õpetajaharidusest: