Esileht

Ühe Minuti Loeng: Kuidas määratleda noorte ühiskondlikku aktiivsust?

20.04.2015

Räägitakse, et noorem põlvkond on passiivne, et palju noori ei soovi tegeleda ühiskondlike teemadega ega osale kodaniku aktiivsusel põhinevates ühingutes või ka sotsiaalpoliitilise orientatsiooniga noorteorganisatsioonides. Teemat käsitleva uuringu tulemustest räägib Tallinna Ülikooli sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste.

Iseäranis Ida-Euroopas, kus puuduvad Lääne ühiskonnale omased traditsioonid kodanikuühiskonnas aktiivses kaasalöömises, on konventsionaalne osalus madal. Rahvusvahelise uurimuse tulemused näitavad, et Eesti sarnaneb selles osas pigem Läti, Ungari ja Venemaa kui Skandinaavia riikidega. Ometi on liialdus väita, et noori ühiskondlikud teemad ei huvita. Kvalitatiivsetest intervjuudest selgub, et need samad Eesti noored, kes on just väitnud, et neil ei ole poliitika ja ühiskonna vastu huvi, räägivad pool tundi hiljem loomade õiguste eest võitlemisest või osalemisest protestiaktsioonides.

Ka noored, kes on oma passiivsuse totaalseks tunnistanud jagavad Facebookis iroonilisi postitusi poliitika aadressil, otsivad internetis täpsemat infot aktuaalsete ühiskondlike teemade kohta ja allkirjastavad petitsioone. Või lihtsalt märgivad meeldivaks neid puudutavaid postitusi.

Seega oleks õigem öelda, et noorte aktiivsus on teisenenud ning suur osa noortest tegeleb pigem igapäevaelu aktivismiga. Noored, kes soovivad end poliitikast halva reputatsiooni pärast distantseerida, lihtsalt ei defineeri oma käitumist osaluseks.

Uuemad käsitlused rõhutavadki poliitilise aktivismi segunemist elustiilivalikute ja eraeluga. Samas muutuvad oluliseks igapäevaelu aktivismi ja traditsioonilise poliitilise aktivismi seosed. Skandinaavias on kahe aktivismivormi omavaheline üleminek sujuvam. Eestis, kus distants konventsionaalsete poliitikakujundajatega on suurem ja kodanikuühendused on juba Nõukogude ajast tegelenud vähem poliitiliste teemadega, jääb küsimus siiski lahtiseks: kas noored, kes küll kujundavad internetis oma seisukohti ja avaldavad arvamust, on valmis astuma ka samme riiklike otsuste mõjutamiseks?

Tallinna ülikooli sotsioloogid on osalenud suuremahulises rahvusvahelises uurimuses MYPLACE (Mälu, noored, poliitiline pärand ja kodanikuaktiivsus 2011-2015) koos 15 Euroopa riigiga. Uurimuses oli vaatluse all mineviku konstrueerimine, selle edasikandumine nooremale põlvkonnale ja mõju nende aktiivsusele. Osalust mõõdeti kvantitatiivsete näitajate alusel ning täiendati kvalitatiivsete intervjuude ning etnograafiliste juhtumiuuringutega.

ERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele.