Esileht

Kuidas meeskoor Inglismaal võistlemas käis

04.06.2015

Tallinna Ülikooli Meeskoori reis Inglismaale Cornwalli algas 1. mail kell 10.00 Tallinna lennujaamast. Peale sujuvat lendu maandusime kohaliku aja järgi kell 12.20 Londoni Gatwicki lennujaamas, millele järgnes pikk-pikk bussisõit Cornwalli, Newquay linna.

Saime kohe kogeda, et see, mida me Eestis ummikuteks peame, ei ole seda tegelikult mitte. Need on vaid lühiajalised aeglustused liikluses.

Bussijuht Terry abiga, kes oli meie sohver terve reisi vältel, leidsime end 9 tundi hiljem Inglismaa lõunatipus Newquays. Seal, Keldi mere kaldal, asub Pentire hotell, mis oli meestele koduks järgmiseks viis päeva.

Saime tunda suurepärast inglise külalislahkust. Sõbralik, soe ja abivalmis suhtlemine, maitsvad toidud ja sama maitsev kohalik õlu tegid hotellis viibimisest meeldiva kogemuse. Sekka veel samas hotellis peatunud Kanada laulumehed, kellega oli hea vestelda ja koos laulda.

Kanadalased kutsusid meid tungivalt 2016 juulil Vancouveris toimuvale koorikonkursile, kurtes, et koorid Sloveeniast on viimastel aastatel puhta töö teinud ja nad usuvad et meil oleks neile midagi vastu panna.

Tallinna Ülikooli meeskoor

Aga konkurss ise!

Esimesel päeval ei antud koorile aega puhata ja mängida, vaid tuli kohe keskendunult asuda põhitegevuse juurde. Kõige olulisem ülesastumine, võistulaulmine, toimus teise mai hommikul. Samaks päevaks oli kavas veel kaks esinemist. Seega, äratus kell 6, häälte lahti laulmine, kiire hommikuamps, bussi ja minema.

Konkurss toimus Cornwalli maakonna pealinnas Truros, kontserdisaalis nimega "Hall for Cornwall". Hindamas oli neli kohtunikku ning saalitäis teisi lauljaid, kes küll punkte ei jaganud, aga kelle kommentaarid tagantjärele siiski meieni jõudsid.

Pean tunnistama, et lavale minekust, seal olekust ja lavalt maha tulekust ma suurt ei mäleta. Kogu keskendumine oli suunatud laulmisele ja dirigendile. Vaid lavalt maha tulles oli tunne, et läks vist hästi – rahvale tundus igatahes meeldivat.

Peale oma laulukorda suundusin saali, et kuulata mis konkurentidel pakkuda on. Tasemelt olid koorid väga erinevad. Oli nii kohalikke, poppmuusikale orienteeritud koore kui ka tõsiselt kvaliteetse koorimuusikaga tegelevaid gruppe, kes olid selgelt tulnud võistlema ja võitma.

Väga sügava mulje jättis Renner Ensemble Saksamaalt. Viieteistkümnest mehest koosnev ansambel, kelle repertuaar koosnes väga keerulisest barokkmuusikast ning kes laulsid suurpärases harmoonias. Sel hetkel, kui neid kuulasin, tundusid nad kindlad võitjad.

Peale konkurssi oli meil ülesastumine kohalikus Truro katedraalis. Kui konkursisaal oli heliliselt matt ja akustiliselt üsna halb, siis katedraal, nagu enamus kirikuid, oli suurepärane koht laulmiseks. Peale pingelist konkurssi oli puhas kergendus ja rõõm laulda kohas, kus laul kõlab ja kajab ja on võimalik ka suurema pingutuseta teha ilusat muusikat.

Kell 3 päeval avaldati pidulikult konkursi tulemused. Selleks ajaks kogunes Hall for Cornwalli saali tuhatkond pealtvaatajat. 

Mäletan pettumustunnet, kui hõigati välja, et kolmanda koha saavutas Renner Ensemble. Olin veendunud, et meie lood ei kõlanud nii hästi ja kui nemad tulid kolmandaks siis meie oleme tahapoole jäänud. Seetõttu oli üllatus ja rõõm, kui teise koha võitjaks teadustati Tallinna Ülikooli Meeskoor, eriti suur. Ei suutnud alguses oma kõrvu uskudagi!

Aga nii ta oli. Olime saavutanud teise koha suurel rahvusvahelisel meeskooride konkursil, mida dirigent Jüri Rent hiljem iseloomustas kui koori kõige tähtsamat rahvusvahelist tunnustust.

Auhinna võtsid vastu dirigent Jüri ja koori president Oliver Riik. Kahjuks ei õnnestunud tiheda graafiku tõttu terve festivali vältel kordagi kuulata konkursi võitjat ja festivali üldvõitjat – Männerstimmen Basel koori Šveitsist Baselist.

Tõesti, aeg Cornwallis oli meil tihedalt sisustatud. Kuna tegemist oli nädalase koorimuusika festivaliga, oli kõikidel kooridel kohustus esineda erinevais paigus. Lisaks konkurss, millel osalemine oli vabatahtlik.

Kokku andis Tallinna Ülikooli Meeskoor nelja päeva jooksul viis kontserti pluss üks konkursil laulmine. Meie kontserdid toimusid Cornwalli maakonna erinevais paigus ning omajagu aega võttis ka paikade vahel liikumine. Õnneks oli meie bussijuht Terry väga vilunud ja sõidud läksid viperusteta.

Huvitavamate esinemiskohtadena võib mainida meremuuseumi National Maritime Museum, Falmouthis ja mägedes asuvat omalaadset botaanikaaeda Eden Project.

Tallinna Ülikooli meeskoor

Kõikides paikades saime väga sooja ja meeldiva vastuvõtu osaliseks. Paljuks ei peetud ka pakkuda omavalmistatud pirukaid ja kohvi/teed. Publikut oli alati rohkesti ning heade sõnadega ja kiitustega peale kontserti ei oldud kunagi kitsid.

Tulenevalt meie kõrgest kohast konkursil ning ka Eesti koorimuusika heast mainest maailmas olime enamasti nö. põhiesinejad ja ankrumehed. Julgen uhkusega väita, et hoidsime Eesti ja eesti meeste lippu kõrgel ning, kui tagasisidet uskuda, jätsime publikule sügava mulje.

Ka vabal ajal linnas jalutades ja vaatamisväärsusi nautides või kohalikus pubis lõunatades ei olnud harvad korrad, kui möödujad astusid ligi ning avaldasid tänu ilusa kontserdi eest eelnevatel päevadel. Meeldiv komme, mis pani rinna uhkusest paisuma. Tundsime et suisa kuulsustena.

Tallinna Ülikooli meeskoor Inglismaal

Kogu reisi Inglismaale korraldas meeskoor koos Tallinna Ülikooli abiga. Tahame siinkohal tänada kõiki, kes panustasid jõu ja nõuga, raha ja ajaga. Meie õnnestumine sai teoks suuresti tänu teile!

Täname dirigente Jüri Renti ja Indrek Vijardit, kes oma energia, eestvedamise, nõudlikkuse ja vahel ka kurja ütlemisega meid treenisid, drillisid ning sundisid-sundisid-sundisid. Suured tänud teile.

Tallinna Ülikool – tänu toetuse eest läbi aastate vahendite, ruumidega ja toetusega mis on meeskoori toimimiseks hädavajalikud. Janne Jakobson – suure panuse eest Ülikooli juures meeskoori heaks.

Koori juhatus - president Oliver, koorivanem Hento, finantskunn Christian ja kõik ülejäänud juhatuse liikmed organiseerimise ning korraldamise eest!

Reisimuljed pani kirja:
Kristo Romanenkov, I tenor