Esileht

Tallinna Ülikooli seitse personaalset uurimistoetust

16.01.2017

Aasta alguses määrati personaalsed uurimistoetused seitsmele Tallinna Ülikooli teadlase projektile. Personaalne uurimistoetus on kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav toetus. Toetuse said järgmised projektid:

  • Juhtivteadur Rein Raud, projekt „Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel“. Projekti eesmärk on töötada välja kultuurliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille põhimõtted on esitatud R. Raua raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi käigus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) põhjustanud informatsiooni ülevoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebavõrduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja ühtlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole võimalik adekvaatselt analüüsida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mistõttu kavatseb R. Raud selle uurimiseks välja arendada mudeli, mis vaatleks neid ühenduses kultuurivälja sisemise dünaamikaga.
  • Vanemteadur Tatjana Kuzovkina, projekt „Pärast plahvatust: autobiograafia, subjektsus ja lausung Juri Lotmani viimastes kirjutistes“. Projekt käsitleb Juri Lotmani töid perioodist 1990-1993, millest enamik on kirjutatud pärast monograafiat “Kultuur ja plahvatus”. Lotmani hilislooming, sh tema avaldamata kogumik “Lahtised lehed: hullu semiootiku päevaraamat” on segu oma elulookirjutusest, teaduslikust uurimistööst ja filosoofilisest juurdlemisest, kus mitmetasandiliselt suhtestuvad teadlik subjektiivsus ja teoreetilis-analüütiline raamistik, mis seda toestab ja mõtestab. Eesmärk on teha Lotmani hilislooming kättesaadavaks spetsialistidele ja avalikkusele ning süviti analüüsida teadliku subjektiivsuse pööret Lotmani hilisloomingus, paigutades selle humanitaarteaduste arengu konteksti.
  • Vanemteadur Rando Tuvikene, projekt „Funktsionaalsed polüsahhariidid merevetikatest“. Projekt on suunatud merevetikatest pärinevate parendatud omadustega polü- ja oligosahhariidide saamisele, mida bioloogilise aktiivsuse, viskoosseid lahuseid andvate omaduste või geelistumisvõime tõttu saab rakendada toituainetööstuses ning teistes valdkondades. Polümeersed ained eraldatakse Gigartinaceae, Phyllophoraceae, Endocladiaceae, Furcellariaceae, Solieriaceae, Bangiaceae, Gracilariaceae ja Gelidiaceae vetikasugukondade liikidest. Kõrgpuhastatud natiivseid ja laboritingimustes sulfaaditud, desulfaaditud, O-metüülitud, O-atsetüülitud, oksüdeeritud (Smithi degradatsioon), deatsetüülitud või leelistöödeldud sahhariide uuritakse nende proovide struktuur-omadus sõltuvuste väljaselgitamise eesmärgil analüütiliste, füüsikaliste ja biokeemiliste meetoditega. Selgitatakse välja punavetikatest pärinevate polü- ja oligosahhariidide immuunsüsteemi mõjutavad, antioksüdantsed, antikoaguleerivad ja antibakteriaalsed omadused.
  • Dotsent Peeter Selg, projekt „Relatsiooniline lähenemine nurjatute probleemide valitsemisele“. Relatsioonilised lähenemised pakuvad sotsiaalteadustes aina enam kõneainet, mistõttu on aina tavapärasem rääkida "relatsioonilisest pöördest". Käesolevas projektis viiakse need teoreetilis-metodoloogilised debatid rohkem rakenduslik-praktilisele tasandile kaaludes valitsemise "nurjatuid probleeme" kui uurimisobjekti relatsioonilise sotsioloogia perspektiivist. Viimase toomine valitsemise nurjatute probleemide uurimisse on projekti peamine panus distsipliinidesse nagu politoloogia, rahvusvahelised suhted, poliitiline teooria, politseiteadus ja avalik haldus. Nurjatute probleemide kui viljaka uurimisprobleemi toomine relatsioonilisse sotsioloogiasse oleks viimase jaoks lisaväärtus. Projekti poliitikasoovituslikeks väljunditeks nii Eesti kui Euroopa jaoks oleks analüüsiraamistiku ning poliitikakujundamise ja -rakendamise raamistiku välja pakkumine seoses nurjatute probleemidega nagu kogukonna turvalisus, hariduspoliitika ning kiirelt laienev migratsioonikriis.
  • Vanemteadur Martin Klesment, projekt „Varane demograafiline nüüdisajastumine Eestis: 19. sajandi maa- ja linnaühiskonna mikro-uurimus“. Olemasolevad teadmised Eesti demograafilise nüüdisajastumise kohta rajanevad eranditult koondandmetel, mis ei võimalda asetleidnud murrangu käigu ega sisemiste mehhanismide põhjalikumat eritlemist. Käesolev projekt soovib neid piiranguid ületada. Projekti eesmärgiks on käsitleda demograafilise nüüdisajastumise algust ning hoogustumist Eestis 19. sajandil, seostades selle ühiskonnas samal ajal asetleidnud sügavate muutustega (üleminek raharendile, talude päriseksostmine, süvenev kihistumine) ning tuginedes uutele, projekti raames arendatud isikupõhistele longituudsetele lokaalandmestikele (Helme kihelkond 1834–95 ja Tartu linn ca 1850–1900). Erinevate arenguprotsesside seostamise vahendiks on sotsiaalkihtide demograafilises käitumises (suremus, sündimus, abiellumus) ilmnevate erisuste sündmuslooline analüüs. Põhihüpoteesi kohaselt tingis varase, nn prantsuse mudeli kohaselt kulgenud demograafilise ülemineku mitme mehhanismi samaaegne, kuid rahvastikurühmi erinevalt puudutanud toime.
  • Vanemteadur Aleksander Väljamäe, projekt „GOPROSOCIAL: Neurokinemaatiline süsteem prosotsiaalse käitumise hindamiseks ja treenimiseks“. Mis motiveerib inimesi teisi abistama? Kaheprotsessiline tunnetusteooria, mis on kirjeldatud Kahneman'i poolt kui "kiirelt ja aeglaselt mõtlemine" selgitab, kuidas me mõistame emotsioonide ja arutluse rolli inimese prosotsiaalses käitumises ja empaatias. Esmalt uurime afektiivse kronomeetria aluseid kahte sorti empaatilistes reaktsioonides, kasutades subjektiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi näitajaid. Samaaegselt disainime, hindame ja uuendame neurotagasisidel põhineva interaktiivse süsteemi. See on neurokinemaatiline süsteem, mis kasutab videot, pilte, heli ja virtuaalreaalsust prosotsiaalse käitumise hindamiseks ja treenimiseks. Pärast süsteemi valmimist uurime täiendavaid võimalusi selle rakendamiseks kliinilises valdkonnas (valu, depressioon) ja kunsti alal. Oodatav tulemus aitaks langetada effektiivsusest motiveeritud individuaalseid ja ühiskondlikke otsuseid mitmes valdkonnas (näiteks seoses inimeste tervisega või migratsiooni poliitikas).
  • Külalisprofessor Ulrike Rohn, projekt „Digiajastu keerukused Euroopa Liidu väikeriikide audiovisuaaltööstustele“. Konvergentsi- ja globaliseerumisprotsessid on viinud maailma audiovisuaalturud kiiresse muutusse. Ka väikeriide audiovisuaaltööstused, mis on rahvuskultuuride kestlikuks arenguks kriitilise tähtsusega, kogevad uusi väljakutseid ja määramatust seoses ärimudelite kiirete muutuste, esilekerkivate globaalsete konkurentide ja Euroopa uute tururegulatsioonidega. Kuigi Euroopa pikaajalised poliitikaeesmärgid on olnud keskendunud siinsete audiovisuaaltööstuste tugevdamisele, võivad uued digiajastu turukujunduse instruminendid olla pahatihti omavahel vastuolus, muudavad audiovisuaalturgude struktuuri ning omavad potentsiaali kahjustada väikeriikide meediatööstusi. Projekt uurib kujunevad regulatsioone, mille eesmärgiks tugevdada Euroopa audiovisuaaltoodete pakkumist ja nõudlust, ning nende mõju Euroopa väikeste rahvusriikide meediatööstustele ja turgude talitlusele. Fookuses on väikeriikide meediasüsteemide ja –tööstuste evolutsioon ning jätkusuutlikkus Euroopa Liidu areneval ühisturul.