Esileht

Teadlane teab? Kas noorus on hukas? (Lianne Teder)

06.11.2017

Noorus on olnud hukas juba aegade algusest saati, teab rahvasuu. Päris maailmas saab aga väita, et noored on huvitavas kasvueas ehk akronüümina hu-kas, aga mitte hukas selle otseses tähenduses leiab Tallinna ülikooli noorsootöö- ja mitteformaalõppe õpetaja Lianne Teder.

Küsimus, kas noored on hukas, ajendab kõrvutama kaht vastandpoolt – ühelt poolt tegusaid ja aktiivseid noori ning teiselt poolt ühiskonnas kehtivate reeglitega vastuollu astunud noori. Vastandpooled on olemas ka keskmises eluetapis olevas elanikkonnas. Noorusele on aga teiste vanusegruppidega võrreldes iseäralikum piiride järeleproovimine, varasema elukorralduse otstarbekuse kahtluse alla seadmine ja uudsete lahenduste pakkumine, usk muutuste võimalikkusesse, tahe ja riskijulgus. Seepärast paistavad nad eagrupina rohkem välja.

Noorte osakaal ühiskonnas on viimase kümnendi jooksul kahanenud veerandist vaid 21,6 protsendini. Noorsootöö seaduses (2010) määratletud noore vanuse vahemikku seitsmendast kahekümne kuuenda eluaastani mahub mitmeid arenguetappe, uusi algusi ja lõppe. Mitmetesse koolidesse astumist ja nende lõpetamist; oma kodukoha, riigi ja maailma tundmaõppimist, kodanikuks kasvamist; päritoluperekonnas kasvamist, sellest eraldumist, paarisuhte loomist ja oma pereelu alustamist; tööellu sisenemist.

2016/2017 õppeaastal oli 44 protsenti noorte vanusegrupist üldhariduskooli esimese kuni kolmanda astme õpilased (Haridussilm, 2017). Kogu põhikooli vanusegrupist osaleb ligikaudu viiskümmend kaheksa protsenti, kokku 116 415 koolinoort huvihariduses või huvitegevuses, Erasmus pluss noorte mobiilsusprogrammides osaleb igal aastal umbes kaks tuhat viissada noort. Üle viiesaja liikmega noorteorganisatsioone tegutseb vähemalt viisteist, koos Kaitseliitu ja selle allorganisatsioonidesse kuulujatega on organiseerunud vähemalt 5,2 protsenti ehk neljateist tuhande noort.

Lisaks õpilas- ja üliõpilasesindused iga kooli ning noorte osaluskogud kohalike omavalitsuste volikogude juures, parteide noorteühendused ja paljud muud. 2016. aastal oli üle Eesti noortele avatud 263 noortekeskust ning riiklikult registreeritud laagrites osales 29 423 noort (Noorteseire aastaraamat 2016).

Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi RASI teadusprojektis EXCEPT leiti, et noorte heaolu on otseselt seotud sellega, kuivõrd osalevad nad ühiskonnaelus. Töötavad noored on kõigis riikides eluga rohkem rahul kui töötud, aga töötuse mõju on märksa väiksem riikides, kus on rohkem võimalusi haridusteed jätkata (EXCEPT projekt).

Teise poole, seadusega vastuollu läinud noorte arvudes kajastub 2017. aasta kolmekümenda oktoobri seisuga vangis 24 alaealist (Vanglateenistus, 2017), 2014.a suunati alaealiste komisjoni 1514 noort (Alaealiste komisjonide 2014...). Neid kaht numbrilist poolt kõrvutades ja taas küsides, kas noored on HU-KAS, võime nende numbrite taustal ehk kinnitada, jah, noored on huvitavas kasvueas ehk akronüümina hu-kas, aga mitte hukas selle otseses tähenduses.

Tänasest algab noorsootöö nädal, mida on tähistatud Eestis igal aastal, alates 2011. aastast. Nädalat veab eest Eesti Noorsootöö Keskus ja selle eesmärk on anda noorsootöö tegijatele üleriigiline võimalus nende poolt tehtavat head tööd esile tõsta kohalikul ja riiklikul tasandil. 2017.a noorsootöö nädalal keskendutakse nutika noorsootöö teemadele "Nutikamalt, virtuaalsemalt, globaalsemalt – pilvedesse".