Esileht - ÜLIKOOL - Juhtimine - Arengukava 2015-2020

Arengukava 2015-2020

Vastu võetud TLÜ senati 26.01.2015 määrusega nr 1

 Loe arengukava lehitseja formaadis

Laadi alla arengukava esitlus: TLU_arengukava2020_esitlus_EST.ppt (937 KiB).pptTLU_arengukava2020_esitlus_EST.pptx (755 KiB).pptxTLU_arengukava2020_esitlus_EST.pdf (1.4 MiB).pdf

Tallinna Ülikool − targa eluviisi eestvedaja

I Missioon

Tallinna Ülikooli missioon on toetada Eesti jätkusuutlikku arengut kõrgetasemelise teadus- ja õppetöö, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse arendamise kaudu.

Edendades eestikeelset ja Eesti arengule suunatud teadustööd on ülikool lõimunud Euroopa haridus- ja teadusellu ning panustab selle kaudu Eesti kujunemisse nutika majanduse ning targa ühiskonnakorraldusega riigiks.

Ülikooli põhiväärtused on vastavalt Tallinna Ülikooli akadeemilisele hartale avatus, kvaliteet, professionaalsus ja ühtsus.
   

II Visioon

21. sajandil elame avatud, kultuuriliselt põimunud ja tehnoloogiliselt kiiresti muutuvas maailmas. See on uus olukord, kus juurdunud elu- ja mõtteviisid ei paku enam piisavat tuge elu heaks korraldamiseks. Iga inimene peab suutma orienteeruda aina mahukamates infovoogudes ning täiendada oma teadmisi ja oskusi. Inimestel tuleb kogu oma elu jooksul õppida rakendama pidevalt teisenevaid tehnoloogiaid, suhtlemisvorme ja enesetehnikaid. Avatud maailmas tuleb toime tulla keelte ja kultuuride mitmekesisusega, osaleda ühiskondlikus debatis, hoides seejuures nii enda kui teiste keelt, kultuuri, ajalugu, vaimset ja füüsilist tervist.

Kultuuriliselt põimunud ja tehnoloogiliselt kiiresti muutuv maailm paneb proovile ka Eesti ühiskonna ja riigi elukorralduse. Toimetulek keskkonnamuutuste, geopoliitiliste konfliktide seondumine infotehnoloogia ja meediatööstusega, eesti kultuuriruumi arendamine avatuse ja üleilmastumise tingimustes, ning paljud teised ülesanded nõuavad nutikat ja teadmistepõhist poliitikat. Väikeriigil on nendes oludes võimalus olla teistest paindlikum ja uuendusmeelsem, reageerida kiiremini 21. sajandi väljakutsetele ning olla esirinnas ühiskonna- ja riigielu tulemuslikul korraldamisel. Oma eelised saab väikeriik maksma panna targa eluviisi abil nii indiviidi, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Tark eluviis tähendab elukestvat õppimist ja teadmistepõhist elukorraldust, tõendustepõhist ja kaalutletud otsustamist, ühiskonna ja riigi avatud ja kooskõlalist arendamist.

Tallinna Ülikool on targa eluviisi eestvedaja ja kujundaja Eestis, toetades selle kaudu nii Eesti jätkusuutlikkust kui ka indiviidi eneseteostust.
   

III Tallinna Ülikooli strateegiline eesmärk aastateks 2015-2020

Ressursse ja tegevusi koondades kujundame välja interdistsiplinaarsed teaduspõhised fookusvaldkonnad:

Tallinna Ülikool viib fookusvaldkondades läbi teadus-, arendus- ja loometegevust ning rakendab oma tegevuse tulemusi õppetöös.

Haridusuuendus

Kogu maailma haridussektor seisab muutuste ees. Õppimine ja õpetamine tuleb kohandada 21. sajandi oludega: muutuva tööturu, kiirelt uueneva infokeskkonna, ühiskonnaga, mis ootab igaühelt enam subjektsust ja loomingulisust. Lähtudes Tallinna Ülikooli ajaloolisest rollist õpetajahariduse keskusena, näeme oma vastutust Eesti haridusuuenduse eestvedaja, teoreetilise mõtte arendaja ning tänapäevase õppimise ja õpetamise juurutaja ja levitajana.

Meie eesmärk on toetada 21. sajandi õpikultuuri väljakujundamist ja rakendamist Eesti haridusruumis. See tähendab Eesti elukestva õppe strateegia fookuses oleva muutunud õpikäsituse mõtestamist, juurutamist ja sobivate hindamisaluste väljatöötamist; uuele lähenemisele kohase hariduskorralduse ja -juhtimise põhimõtete väljatöötamist ning rakendamist; tänapäevast õpikultuuri soosiva hariduspoliitika toetamist ning õpetamise maine tõstmist ühiskonnas.

Tegevustes lähtume haridusest kui protsessist, mis mõjutab isiksuse terviklikku arengut ja soodustab tema kujunemist vastutusvõimeliseks. Taotleme õppijakesksust kõikides hariduse liikides ja tasemetel. Toetame valdkondadeülest lähenemist, mis põhineb teadusuuringutel, arendustegevusel, kaasaval hariduspoliitikal, koostööl ja dialoogil haridusvaldkonna sotsiaalsete partneritega. See tagab õppetöö läbiviijate kõrgetasemelise õpetamispädevuse ning mõjutab ülikooli töötajate eeskuju kaudu õpikultuuri muutumist ühiskonnas laiemalt.

Järgneval arenguperioodil lõimib ülikool kasvatusteaduste, õpetajahariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe ning hariduse tugiteenuste õppe- ja teadussuunad, et toetada mitmekülgselt ja terviklikult inimese õppimist kogu elu jooksul.

Muutuva õpikäsituse rakendumiseks peame oluliseks ülikooli akadeemiliste töötajate professionaalse arengu toetamist ja iga ülikoolilõpetaja elukestva õppe hoiakute kujunemist.

Digi- ja meediakultuur

Aina enam digitaliseeruvas mitmeplatvormilises infoühiskonnas on uus kirjaoskus muutunud möödapääsmatuks nii õppimises, igapäevasuhtluses, teenuseid ja (meedia)tooteid tarbides kui ka uusi väärtuseid luues. Tekstilise kommunikatsiooni kõrval on järjest olulisemad eri kommunikatsioonivormid, sh verbaalne, visuaalne, heliline ja kehaline kommunikatsioon. Oskusest digimaailma võimalusi nutikalt ära kasutada, innovaatilisus ja seda tagav loomingulisus annavad konkurentsieelise nii indiviidile, institutsioonile kui ka riigile. Digimeedia on kujunenud inimeste hoiakuid ja käitumist ning terveid ühiskondlikke protsesse enim mõjutavaks majandusharuks. Digivahendite kasutamine õppetöös võimaldab muuta õppimise köitvamaks ja õppuri individuaalseid võimeid ja huvisid rohkem arvestavaks, aga samuti avardab see elukestva õppe võimalusi.

Meie eesmärk on koolitada loomingulisi professionaale, kel on kommunikatsioonioskused ja võime luua nüüdisaegset pildimaailma, mille abil lugusid jutustada ning eri valdkondi lõimides rikastada Eesti ja maailma kultuuri. Kasvatame ülikooli rolli professionaalsete loome- (sh kommunikatsiooni-) inimeste õppe- ja arenduskeskusena. Eesti kultuuripärandi kättesaadavuse parandamiseks teeme digiteerimisalaseid koostööprojekte mäluasutustega. Oleme eestvedajad digitaalse kirjaoskuse edendamisel, inimese ja arvuti interaktsiooni mõjude uurimisel ning digididaktika ja digiõppevara arendamisel. Soovime panustada infoühiskonna innovaatiliste lahenduste väljatöötamisse ning digi- ja meediakultuuri juurutamisse erinevates eluvaldkondades. Töötame välja digikeskkondade ja digivahendite õppetöös ja tööelus rakendamise süsteemse käsitluse ning juurutame selle ülikooliõppesse.

Taotleme, et igal ülikooli lõpetajal ning töötajal oleks oma valdkonnas pädevus kasutada digitehnoloogiaid.

Kultuurilised kompetentsid

Üleilmastumise tingimustes oleme üha enam avatud kultuurilistele, poliitilistele ja majanduslikele mõjudele, mis lähtuvad väga erinevatest ühiskondadest, nende ajaloolisest arengust ja traditsioonidest. Toimetulek avatud mitmekultuurilises maailmas on väikestele kultuuridele iseäranis oluline väljakutse.

Lähtudes Tallinna Ülikooli võimekusest eri kultuuride, keelte, ajaloo ja traditsioonide uurimisel ning vahendamisel, suudame pakkuda kõigile oma õppijaile ja ka laiemalt Eesti ühiskonnale eri keeli, maailmavaateid ja kultuuritraditsioone puudutavat teadmisi ja oskusi.

Kultuuriliselt põimuvas maailmas nõuab eesti ajaloo tundmine, eesti keele ja rahvuskultuuri säilitamine ning arendamine varasemast ulatuslikumaid pädevusi. Samas peame eri kultuuridega suhtlemise ja nende vahendamise käigus suutma omaks võtta uut ja väärtustada vana. Tagamaks meie keele ja kultuuri püsimise, meie eneseanalüüsivõime ja tänapäevale kohase identiteediloome näeb Tallinna Ülikool ühe olulise ülesandena eesti keele, ajaloo ja kultuuri empiirilist ja teoreetilist analüüsi globaalses kontekstis. Meie taotluseks on aidata Eestis kujundada keeli, kultuure ja loovust väärtustav ühiskond, luua võimalused eesti kultuuriruumi arenguks avatuse tingimustes ja iga ühiskonnaliikme osalemiseks kultuuris. Arendame kultuuriteoreetilist mõtlemist, et mõista kultuuri toimemehhanisme nii Eestis kui ka mujal. Nende eesmärkide saavutamiseks arendame eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrval eri rahvaste ajaloo, keele, kultuuri, kunsti- ja mõttetraditsiooni ning sotsiaalmajandusliku keskkonna uurimist ja õpetamist. Lõimime teadmised eri maade keeltest ja kultuuridest ning kultuuriteadusest üheks interdistsiplinaarseks tervikuks.

Peame vajalikuks kõigi oma töötajate ja üliõpilaste kultuurilise kompetentsi arengut, et üleilmastuvas maailmas paremini toime tulla.

Terve ja jätkusuutlik eluviis

Ühiskonna areng ja vananeva elanikkonna heaolu sõltub üha rohkem oskusest elada ja töötada oma tervist ning keskkonda hoides. Targad, teaduspõhised valikud terve elulaadi ja jätkusuutliku mõtteviisi kujundajana aitavad vähendada koormust loodusele, survet sotsiaalsfäärile ja tervishoiusektorile. Üleilmastumise taustal on tervise ja elukeskkonna valdkonnale omane suurem kihistumine ka ühiskonna sees, nii hoiakute, võimaluste kui käitumismustrite lõikes. Eesti eesmärk on parandada rahvastiku tervisenäitajaid, arendada inimesekeskseid terviseteenuseid integreeritult sotsiaalkaitsesüsteemiga ning tagada ressursside säästlik ja optimaalne kasutamine. Ka liikumine ja loovus annavad võimaluse toetada sotsiaalset sidusust, vaimsust ja positiivseid väärtushinnanguid ühiskonnas.

Panustame tervet elulaadi ja jätkusuutlikku mõtteviisi väärtustavate hoiakute kujundamisse Eesti ühiskonnas ning e-teenustel põhineva eripära arvestava ühiskonnakorralduse väljatöötamisse ja rakendamisse. Oleme oma tegevustega partneriks tõenduspõhiste eluviisi ja keskkonnakorralduslike soovituste väljatöötamisel.

Lõimime psühholoogia, rekreatsiooni, tervisekäitumise, organisatsioonikäitumise, sotsioloogia, loodus- ja keskkonnateaduste, kommunikatsiooni, loovteraapiate ja kasvatusteaduste õppe- ja teadussuundi, et arendada tervet ja jätkusuutlikku eluviisi puudutavaid interdistsiplinaarseid kompetentse. Integreerime tervise, liikumise ja säästva arengu teemad õpetajahariduse õppekavadesse ning arendame sihtrühma kaasamise ja infokommunikatsioonitehnoloogia kompetentse. Uudsete teadusväljundite saamiseks kasutame käitumisteaduste uuringutes ka loodusteaduslikke analüüsimeetodeid. Pikaajalise tegevuse planeerimiseks töötame välja keskkonnaressursside ja ökosüsteemide teenuste jätkusuutliku kasutamise programmid. Arendame metoodikaid ja teenuseid, millega toetada terviseteadlikku ning jätkusuutlikku käitumist haridussüsteemis, töökohtadel ja kogukonnas.

Oleme eeskujuks terve ja säästva mõtteviisi rakendamisel ka ülikooli enda töö- ja õppekorralduses.

Ühiskond ja avatud valitsemine

Nüüdisaegset ühiskonda iseloomustab kasvav määramatus, fragmentaarsus ja vastastiksõltuvus, mille on tinginud rahvastiku teisenev koostis ja kihistumise muster, muutuvad elustiilid ja väärtused ning uuenevad sotsiaalmajanduslikud tegevusvormid ja ettevõtlusmudelid. Muutustega toimetulek eeldab valitsemise, institutsioonide ja õigussüsteemi uuenemist.

Mõtestame uuenevaid ühiskondlikke protsesse ja toetame 21. sajandi heaoluühiskonna arengut institutsioonide, valitsemise ja õigussüsteemide uuenemisel ning kogukondade ja indiviidide heaolu edendamisel. Selleks ühendame riigiteadused, rahvusvahelised suhted, õigusteaduse, sotsioloogia, demograafia, strateegilise kavandamise ja tuleviku-uuringud ning sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika valdkondade teadmised. Arendame välja ühiskonna arengut mõtestavad uued interdistsiplinaarsed ja probleemikesksed uurimissuunad ja uuendame neid toetavaid uurimismetodoloogiad. Toetame avatud valitsemise praktikate juurdumist kohaliku omavalituse ja riigi tasandil ning pakume teaduspõhiseid ja innovaatilisi lahendusi avalikule teenistusele, poliitikutele, õiguspraktikutele ja vabaühendustele. Töötame välja uusi sekkumise viise indiviidide toimetuleku ja heaolu tagamiseks. Panustame sotsiaal-, õigus- ja riigiteaduste eestikeelese terminoloogia uuendamisse.

Ülikooli sees toetame ülikooli kujunemist avatud valitsemise eeskujuks ning aitame kaasa ülikooli positsiooni tugevdamisele ühiskondlike debattide edendamisel ja eestvedamisel.
  

IV Tallinna Ülikooli tegevuspõhimõtted

Ülikooli strateegilise eesmärgi toetamiseks oleme määratlenud läbivad tegevuspõhimõtted, mis lähtuvad tegevuskeskkonna suundumustest ning institutsionaalsest eneseanalüüsist. Nii toetavad fookusvaldkondade väljaarendamist järgmised läbivad tegevuspõhimõtted:

(1) Ülikool on oma tegevuses interdistsiplinaarne

Tänapäeval ühiskonna ja riigi ees seisvad probleemid eeldavad koostööd eri valdkondade vahel ning ülikooli senised tegevused ja tulemused loovad eeldused, et saavutada erialadevahelisusega uuenduslikku ja ühiskonnale olulist mõju. Seetõttu toetub ülikool targa eluviisi eestvedamisel oma tegevuses interdistsiplinaarsuse põhimõttele.

Targa eluviisi eestvedajana pakub ülikool teadus-, arendus- ja loometegevuses ühiskondlikele probleemidele interdistsiplinaarseid lahendusi, populariseerides neid huvigruppide ja partnerite hulgas. Õppetegevuses seame eesmärgiks üldpädevuste ja praktiliste oskuste arendamise, mis saavutatakse õppekavaarenduse, lõpetajate digipädevuste kujundamise ja õpingute praktilisuse suurendamise abil. Interdistsiplinaarsust toetame teadus-, arendus, loome- ja õppetegevuses rahastuspõhimõtete ja töökorralduse kaudu, mis mõlemad toetavad koostööd ning võrgustike toimimist.

Selle tulemusel

  • on suurenenud interdistsiplinaarsete teadusprojektide ning teadusarendusteenuste osakaal ülikooli tuludes;
  • on suurenenud vähemalt kahe eriala esindaja ühisautorlusega publikatsioonide arv;
  • on kasvanud koostööpartnerite arv avalikus, era- ja kolmandas sektoris;
  • on kasvanud kahe või enama eriala aineid lõimivate õppekavade arv;
  • on paranenud vilistlaste rahulolu omandatud üldpädevustega;
  • on kasvanud eri õppekavade üliõpilaste ühiselt kaitstud lõputööde arv;
  • on paranenud akadeemiliste töötajate rahulolu interdistsiplinaarsust toetava töökorraldusega.

(2) Ülikool on rahvusvaheline

Targa eluviisi eestvedamine üleilmastumise tingimustes toob kaasa ülikooli jaoks vajaduse rakendada rahvusvaheliste teadusuuringute tulemusi ja kõrgharidust ühiskonna muudatuste algatamises. Senises arengus on ülikool kujundanud rahvusvahelist liikmeskonda, kuid järjest loomulikum on käsitleda kogu oma tegevust rahvusvahelisel areenil.

Rahvusvaheliseks ülikooliks kujunemine tähendab, et ülikool on usaldusväärne ja atraktiivne tööandja ning partner rahvusvahelises teaduses. Selle saavutamiseks kujundame rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise teadlaskonna, viime läbi rahvusvahelises koostöös ja välisrahastuse toel teadusprojekte ning kujundame eesmärgipäraselt oma rahvusvahelist mainet. Rahvusvahelises ülikoolis on ingliskeelne õpe loomulik osa õppetegevusest. Tõstame ingliskeelse õppetöö mahtu ja kvaliteeti, parandame eri kultuuritaustaga õppijate koostöö- ja õppimisvõimalusi ning tõhustame välisturundust sihtriikides. Toetame liikmete osalemist rahvusvahelistes teadus- ja õpikogukondades. Kujundame ülikoolis kakskeelse info- ja töökeskkonna ning mitteakadeemiliste töötajate suutlikkuse olla tulemuslik rahvusvahelises töökeskkonnas.

Selle tulemusel

  • on kasvanud välisülikooli või -teadusasutuse töötajatega ühiselt avaldatud publikatsioonide arv;
  • on suurenenud rahvusvaheliste teadusprojektide rahastuse osakaal teadus-, arendus- ja loometegevuse tuludes;
  • on kasvanud ingliskeelsete õppekavade osakaal;
  • on paranenud üliõpilaste rahulolu ingliskeelse õppetöö kvaliteediga;
  • on kasvanud välisõppes osalenud üliõpilaste osakaal;
  • on kasvanud välisüliõpilaste osakaal;
  • on kasvanud välismaalastest järeldoktorantide arv;
  • on suurenenud välismaalastest ja pikaajaliselt välismaal stažeerinud akadeemiliste töötajate osakaal;
  • on kasvanud ingliskeelsetes õppeainetes osalenud üliõpilaste arv kõikidel õppetasemetel;
  • on paranenud töötajate rahulolu ingliskeelse inforuumiga ülikoolis.

(3) Ülikool on nõudlik ja jätkusuutlik

Targa eluviisi eestvedaja rolli saavutamine eeldab nõudlikkust iseenda suhtes viisil, mis tagab ülikooli kestmise tingimustes, kus ülikoolidel tuleb nii üliõpilaskandidaatide kui ka rahastuse nimel üha enam konkureerida. Arvestades ülikooli eelneva arengu käigus toimunud tegevuste ulatuse ja mahu kasvu, on nõudlikkus ja jätkusuutlikkus oluline väljakutse.

Taotleme kõrgetasemelist ja konkurentsivõimelist teadustegevust, luues ülikooli teaduse tippkeskused, tõhustades teaduse tugitegevusi ja parandades doktoriõppe tulemuslikkust. Nii õppija kui õppejõu suhtes nõudliku õppetegevuse ja jätkusuutlikkuse kindlustame ühiskonna, tööturu ja õppijatest lähtuvate õppekavadega. Selleni jõudmiseks on oluline kvaliteedinõuetest lähtuv õppekavaarendus, paindlike õppimisvõimaluste loomine eri sihtgruppidele ning õpingute efektiivsuse tõstmine. Ühtse identiteedi ja motiveeritud töötajaskonna kujundamisel rakendame kaasavat juhtimismudelit, loome töötajatele soodsa arengukeskkonna ja tagame akadeemiliste töötajate järelkasvu. Kujundame optimaalse töötajate koosseisu ning ülikooli eesmärke toetava kuvandi. Ülikooli jätkusuutlikkust taotleme ka finantsiliselt, luues olemasolevate ressursside tõhusamast kasutamisest lähtuva ülikoolisisese rahastusmudeli.

Selle tulemusel

  • on kasvanud ülikooli teaduse tippkeskuste rahastuse osakaal ülikooli tuludes;
  • on kasvanud kolme aasta keskmine teadus-, arendus- ja loometegevuse rahastuse maht akadeemilise töötaja kohta;
  • on suurenenud kaitstud doktoritööde arv;
  • on kasvanud kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide arv akadeemilise töötaja kohta;
  • on kasvanud üle 25aastaste üliõpilaste osakaal bakalaureuse- ja magistriõppe tasemel;
  • on suurenenud lõpetanute osakaal sisseastunutest;
  • on paranenud töötajate rahulolu juhtimise ja töötingimustega;
  • on paranenud üliõpilaste rahulolu õppetöö kvaliteedi ja õppetöö korraldusega;
  • on kasvanud ülikooli tulubaas ühe töötaja kohta.
       

V Arengukava rakendamine ja muutmine

Ülikooli arengukava juurde kuuluvad järgmised lisad, mis täpsustavad koostamise aluseid, rakendamist ja täitmise jälgimist:

a) Lisa 1. Arengukava rakendusplaan,
b) Lisa 2. Võtmenäitajate loetelu,
c) Lisa 3. Seosed riiklike strateegiate ja arengukavadega,
d) Lisa 4. Ülevaade tegevuskeskkonnast.

Arengukavas seatud eesmärkide saavutamist täpsustavad akadeemiliste üksuste arengukavad. Ülikooli arengukava rakendamiseks võib koostada lisaks valdkondlikke kavasid. Kalendriaastaks koostatakse ülikooli tegevuskava ning akadeemiliste üksuste, keskteenistuste ja muude üksuste tegevuskavad. Arengukava täitmisele antakse hinnang kalendriaasta lõpus tegevusaruannetes, kus hinnatakse võtmenäitajate suundumusi ning analüüsitakse kavandatud tegevuste tulemuslikkust.

Arengukava muudetakse vastavalt vajadusele.

[1] Fookusvaldkonda haridusuuendus nimetatakse selle prioriteetsuse tõttu esimesena. Ülejäänud fookusvaldkonnad on esitatud tähestikulises järjekorras, kuna on ülikooli jaoks võrdselt olulised.