Esileht - ÜLIKOOL - Kandidaatide seisukohad

Tallinna Ülikooli rektori valimised 2016

Vaata kandidaatide seisukohti:

Küsimused debatilt:

Prof TIIT LAND
Prof HANNES PALANG
Milline on Teie arvates teise kandidaadi suurim tugevus, milles Teie talle alla jääte?

21

Milline on Teie arvates teise kandidaadi suurim tugevus, milles Teie talle alla jääte?

Kui me räägime rektori ametikohast, siis on mul raske selliseid teise kandidaadi kasuks rääkivaid tugevusi välja tuua. Kui me räägime üldiselt, siis on vastaskandidaadi tugevusks tänase seisuga vast tema värskem kogemus teadusprojektide taotlemisel ja läbiviimisel.

Martti Kalda on sellele küsimusele Õpetajate Lehes juba kenasti vastanud. Rektorikogemus on põhiline, mis eristab.

Miks on doktoriõpe TLUs tasuline? (jah, raamatupidamises näidatakse stipendiumi ja samas tasulist õpet = null tasu(da) kummalgi poolel).
On ju selge, et valiku võimaluse juures läheb noorteadlane sinna, kus on võimalik tegelikult süveneda, mitte teha kraadi "töö ja pere kõrvalt".
Kas näete, et see viib ajude väljavoolule just nende puhul, kes ei vaja mitte ainult paberit vaid on valinud teaduse elusuunaks?

20

Miks on doktoriõpe TLUs tasuline? (jah, raamatupidamises näidatakse stipendiumi ja samas tasulist õpet = null tasu(da) kummalgi poolel). 
On ju selge, et valiku võimaluse juures läheb noorteadlane sinna, kus on võimalik tegelikult süveneda, mitte teha kraadi "töö ja pere kõrvalt". 
Kas näete, et see viib ajude väljavoolule just nende puhul, kes ei vaja mitte ainult paberit vaid on valinud teaduse elusuunaks?

Doktoriõpe TLÜ-s ei ole tasuline – väikest tasu võtame ainult eksternidelt, kellel ei ole üliõpilase staatust (ilmselt on küsijal tekkinud segadus ingliskeelse magistriõppega, kus mainitud skeemi mõnel juhul rakendatakse). Kõigil doktorantidel (sh välismaalastel, kellel on Eesti elamisluba) on õigus toetusele, mille suurus täiskoormusel õppijatele on hetkel 422 eurot kuus. Tõsi, see summa ei kata toimetuleku vajadusi, mistõttu tuleb doktorantidel ka töötada. Tänases rahastussüsteemis ei eraldata ülikoolile doktorantidele suuremate toetuste või stipendiumite maksmiseks vahendeid. Samas ei takista tänane ülikoolisisene rahastusmudel instituutidel doktorantidele nooremteaduri või ka õppejõu ametikohtade loomist tegevustoetuse arvelt, kuigi vahendid on ka seal napid. Eelkõige on võimalik nooremteaduri ametikohti luua läbi doktorantide teadusprojektidesse kaasamise, seda toetab ülikool ka peatselt avaneva ASTRA meetme vahenditega.

See küsimus tahaks täpsustamist, ilmselt on jutt 5 või 6 aastat tagasi sisse astunud doktorandist – siis oli doktorantuur tasuline küll. Küll on küsijal õigus selles, et doktorantide rahastamine on probleemne ja doktorant peaks tegelema eelkõige oma doktoritööga, mis ideaaljuhul on otse seotud tema (palga)tööga. Ehk siis suurem osa doktorante peaks olema seotud teadusprojektidega. Rahastamise küsimused ei sõltu ainult ülikoolist, sel teemal käib töö ministeeriumiga rahastuse parandamiseks.

Kas Tallinna Ülikooli õppe ja tudengite kvaliteedi tõstmine on võimalik ilma täielikult ümber suunitlemiseta ekstreemselt pehmetelt erialadelt natukenegi praktilisematele erialadele?

19

Kas Tallinna Ülikooli õppe ja tudengite kvaliteedi tõstmine on võimalik ilma täielikult ümber suunitlemiseta ekstreemselt pehmetelt erialadelt natukenegi praktilisematele erialadele?

Ülikool on akadeemiline asutus. Humanitaar- ja sotsiaalteadused (kui küsija neid nö pehmeteks erialadeks pidas) ei ole kuidagi vähem teadused kui tehnika-või loodusteadused. Ma pean väga oluliseks seda, et ülikoolis eksisteeriksid koos väga erinevatel teadusdistsipliniinidel baseeruvad erialad. Seega ei vastandaks ma “pehmeid” ja “kõvasid” erialasid. 

Küll on aga tõsi see, et tänapäeval on oluline lisada paljudele erialadele ka praktika komponent ning anda üliõpilasele kaasa võimalikult head eeldused tööturul edukaks olemiseks.  Oleme juba algatanud mitmeid tegevusi õppekavade uuendamiseks, mis on suunatud just üliõpilaste paremaks ettevalmistamiseks tööjõuturul hakkama saamiseks ning näen, et valitud suund on ennast õigustanud.

Pehme ja praktilise vastandamine siin pole nüüd küll kohane: kas eriala on nö pehme või mittepehme, ei tähenda seda, et üks on mittepraktiline ja teine praktiline. Pigem on küsimus selles, kuidas toetada erialade õpetamine ühtaegu nii alus- kui rakendusteadusele, teoreetilistele ja praktilistele oskustele. Mõlemad pooled on vastastikku vajalikud ja koolitamises see tähendab, et teoreetiliste oskuste omandamine peab olema seotud nende samade teoreetiliste oskuste rakendamisega.

Täna on erivajadustega tudengite nõustamine lisa tööna ülikooli psühholoogil ning puht ajaliselt ei saa anda kvaliteetset nõustamist. Millal on plaan luua täiskohaga ametikoht erivajadustega õppijate nõustajale? Täna suuremates ülikoolides on juba loodud ja tõestanud selle ametikoha vajalikkust.

18

Täna on erivajadustega tudengite nõustamine lisa tööna ülikooli psühholoogil ning puht ajaliselt ei saa anda kvaliteetset nõustamist. Millal on plaan luua täiskohaga ametikoht erivajadustega õppijate nõustajale? Täna suuremates ülikoolides on juba loodud ja tõestanud selle ametikoha vajalikkust.

Nõustun, et erivajadustega tudengid vajavad paremat ja enamat nõustamist. Samas pean oluliseks rõhutada, et tõeliseks edusammuks erivajadustega õppijate toetamisel on vaja kasvatada sellealast teadlikkust kogu ülikoolis. Nõustaja amet on seega vajalik ka selleks, et ülikool teaks paremini, milliseid eriavadusi üliõpilastel vajavad ning saaksime ülikooli töötajatele pakkuda koolitusi erivajadustega üliõpilastele sobiva õpikeskkonna loomisel ning toetamisel.

Täiskohaga erivajadustega tudengite nõustaja ametikoht luuakse hiljemalt uue (2016-17.) õppeaasta alguseks. 

Esimesel võimalusel.

Kuidas taotletud trans- või interdistsiplinaarne mõtlemine ühiskonnas tekib, kui BA-eriala baasteadmised antakse alates 2016. a sügisest vähem kui aastaga ja MA-õpe on suuresti avatud, st vastutav õppejõud ei tea üldse kuulaja eelteadmisi?

17

Kuidas taotletud trans- või interdistsiplinaarne mõtlemine ühiskonnas tekib, kui BA-eriala baasteadmised antakse alates 2016. a sügisest vähem kui aastaga ja MA-õpe on suuresti avatud, st vastutav õppejõud ei tea üldse kuulaja eelteadmisi?

Ülikooli erinevatel õppekavadel on erialaainete osakaal erinev, kuid siiski moodustab ta valdavalt õpingutest ligi 2 aastat  ja võib olla kuni 134 EAP. Erialaainete osakaal võrreldes varasemaga tõuseb. Olulisena pean aga märkida, soovime tagada kõigile üliõpilastele võimaluse saada osa interdistsiplinaarsest õppest. Tänapäevases infoühiskonnas muutub aina olulisemaks probleemipõhine mõtlemine, vajaduspõhise info leidmise ja süstematiseerimise ning õpioskuste arendamine. Usun, et praeguses õppekorralduse süsteemis on võimalik leida tasakaal baasteadmiste ning uuenenud õpivajaduste arendamise vahel. Võtmeküsimuseks on vast pigem see, millises mahus ja kuivõrd sihipäraselt ning läbimõeldult meie õppejõud ja üliõpilased reaalselt sisustavad ja kasutavad iseseisvaks õppimiseks ettenähtud aega ning annavad/saavad asjatundlikku tagasisidet selle iseseisva tegevusele, mis võimaldaks nii personaliseeritud teadmisetepagasi kui õpioskuste maksimaalset arenemist.

Ülikoolis on tänasel päeval ligi pooled õppekavad nö avatud õppekavad, millele õppimaasumiseks ei pea olema eelnevat haridust samas valdkonnas. Olen nõus sellega, et sellistel õppekavadel õpetamine võib nõuda suuremat keskendumist õppijate erinevatele eelteadmistele, kuid see ei vähenda kuidagi nende õppekavade olulisust.

Kommenteerisin seda debatil pikemalt. Minu kunagised arvamused interdistsiplinaarsusest on avaldatud Palang 2003 (kogu raamatu täistekst veebis).

Usuvabadus on oluline euroopalik väärtus. Kas TLÜs peaks olema palvetuba? Miks jah/ei?

16

Usuvabadus on oluline euroopalik väärtus. Kas TLÜs peaks olema palvetuba? Miks jah/ei?

Kui palvetoa vajadus tekib, siis pean selle loomist mõistlikuks, sest soovime olla avatud ning meie liikmete erinevaid (kulutuurilisi) vajadusi toetav ülikool. Usun, et läbi ülikoolipere vajadustele vastava keskkonna loomise on võimalik parandada nii töö- kui õpimotivatsiooni ning toetada ühise sotsiaalse kogukonnana tegutsemist. Ülikool on pakkunud seda võimalust Afganistanist pärit doktorantidele, kuid nad ei ole pidanud selle olemasolu vajalikuks. Samal ajal oleme tulnud neile vastu majutades nad majutuskohtades eraldi tubadesse, et nad saaksid usulisi rituaale läbi viia.

Kui üliõpilaskond tahab analoogselt lastehoiule ka palvetuba korraldada, siis miks mitte.

Kas hariduses on vajalik konkurents?

15

Kas hariduses on vajalik konkurents?

Mõistlik ja mõõdukas konkurents hariduses on minu arvates vajalik - see aitab tagada kvaliteeti. Ülikooli jaoks pärsib konkurentsi puudumine võimalusi koostööks ülikoolide vahel, õppejõudude ja teadlaste jaoks takistab see akadeemilist diskussiooni ning  üliõpilaste jaoks tagab konkurents valiku- ja liikumisvabaduse. Eesti ülikoolide kasvupotentsiaal seisneb rahvusvahelistele üliõpilastele atraktiivsete õppekavade pakkumises, misläbi oleme konkurentsis teiste riikide ülikoolidega. Leian, et selline võrdlus ning pigutused oma nišši leidmiseks rahvusvahelisel haridusmaastikul on üks suuremaid arengutegureid kõrghariduse edendamisel.

Kvaliteedi jaoks on konkurents kindlasti vajalik. Monopoliseerida haridust ei tohi, mitmekesisus ainult rikastab.

Küsimus ainult Tiit Landile:
Tiit Land mainis avasõnades, et tingimusi muutnud kõrgharidusreform tuli ettenägematu üllatusena. Kas Landil endal kui TLÜ rektoril oli võimalus reformile sõna sekka öelda ja seda muuta?

14

Reformi üldised printsiibid (näiteks eestikeelne kõrgharidus peab olema tasuta) otsustati poliitilisel tasandil. Küll aga olin ma koos teiste rektoritega paljudes reformi puudutavates aruteludes osaline. Näiteks oli reformi algses kavas sees nõue, et ülikoolid peavad võtma kõigilt üliõpilastelt, kes 100% õppekava ei täida, õppeteenustasu (nn trahviraha). Sellest nõudest meie soovil loobuti ja praegu saavad ülikoolid "trahviraha" kriteeriumid ise otsustada. Me leidsime, et see nõue oleks seadnud üliõpilased tugeva surve alla sõltumata tulemusest kõik ained sooritada ning oleks võinud ohustada õppe kvaliteeti.

Kõrgharidusreformi vaieldamatult positiivseks küljeks pean riigipoolse kõrghariduse rahastuse tõusu ligi 50% võrra. TLÜ jaoks oli väga oluline ka reformi käigus kavandatud tasulise õppe kompenseerimine, kuna meil oli tasulise õppe osakaal ülikoolidest kõige kõrgem.

Küsimused kandidaatidele:

Prof TIIT LAND
Prof HANNES PALANG
Maailma tippülikoolides näib olevat u. 8 üliõpilast õppejõu kohta ja seda suhet peetakse oluliseks kvaliteediteguriks. Struktuurimuutuses on tekkinud olukord, et TLÜ eri instituutides on õppejõude üliõpilase kohta väga erineval määral. Tugevasti erineb direktorite koormus ja professorite vastutusel üliõpilaste hulk – eriti vähe näib professoreid ja dotsente olevat haridusteadlaste seas, kes ometi õpetavad paljusid väljaspool oma instituuti. Proportsionaalsed pole ka tugitöötajate arv õppejõu kohta ja üliõpilaste arv õppenõustaja kohta. Kas rektorikandidaatidel on mingi seisukoht, millised need proportsioonid võiksid olla?

13

Maailma tippülikoolides näib olevat u. 8 üliõpilast õppejõu kohta ja seda suhet peetakse oluliseks kvaliteediteguriks. Struktuurimuutuses on tekkinud olukord, et TLÜ eri instituutides on õppejõude üliõpilase kohta väga erineval määral. Tugevasti erineb direktorite koormus ja professorite vastutusel üliõpilaste hulk – eriti vähe näib professoreid ja dotsente olevat haridusteadlaste seas, kes ometi õpetavad paljusid väljaspool oma instituuti. Proportsionaalsed pole ka tugitöötajate arv õppejõu kohta ja üliõpilaste arv õppenõustaja kohta. Kas rektorikandidaatidel on mingi seisukoht, millised need proportsioonid võiksid olla?

Akadeemilise struktuuri muudatuste ettevalmistamisel seadsime me kaheks oluliseks eesmärgiks üliõpilaste arvu vähendamise õppejõu kohta ning rahastuse suurendamise nii õppejõu kui ka üliõpilase kohta. TLÜ vanas struktuuris olid erisused instituutide vahel väga suured, liitumistega on need erinevused liikunud uute instituutide sisse. Siiski on juba märgata trendi, et instituudi sees hakkavad erinevused tasanduma.

Viimase kahe aasta jooksul on TLÜ üliõpilaste arv vähenenud umbes 1500 tudengi võrra. Hetkel on üliõpilaste ja õppejõudude arvude suhe natuke alla 20. Meie eesmärgiks on tulevikus antud suhtarvu jätkuvalt vähendada. Arvestades reformide eesmärgiks seatud konkurentsivõimeliste palkade maksmist, näen paari-kolme aasta pärast üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvuna 17-18. Antud suhtarv ei erine oluliselt teiste Eesti ülikoolide suhtarvudest ning ka maailma ülikoolide hulgast leiab prestiižikaid ülikoole, kus antud suhtarv on 15-20 (maailma ühes tippülikoolis Cambridge'i ülikoolis on 11.3 üliõpilast õppejõu kohta).

Professorite osakaal akadeemiliste töötajate hulgas ei ole haridusteadustes madalam kui teistes instituutides, pigem vastupidi.

Üliõpilaste ja nõustajate suhe oli instituuditi väga erinev, mis ei taganud samal tasemel nõustamise kvaliteeti. Kaks aastat tagasi lõime nõustamise kvaliteedi tõstmiseks akadeemiliste nõustajate võrgustiku, mille eesmärgiks oli vastastikku kogemust jagada. Üliõpilase edukamaks toimetulekuks ülikoolis on edaspidi plaanis lisaks akadeemilise nõustamise arendamisele pakkuda neile tuge üldpädevuste arendamisel, sh õpioskusi ning õppekorraldust sisaldava üleülikoolilise aine kaudu.

See on eelkõige ressursiküsimus jällegi. Kas üks alarahastatud õppejõud pakub kvaliteetset õpet isegi siis, kui tal on väga vähe tudengeid? Nõus sellega, et praegusel hetkel– veebruaris 2016 – on need proportsioonid ülikoolis paigast ära, minu arvutamise järgi TÜHIs 14 tudengit akadeemilise töötaja kohta ja HTIs 42, teised on seal vahel. Ilmselt on erinevusi ka instituutide sees. Täpset eesmärki ei ole mõtet panna – ressursid – aga suuremate gruppide ja akadeemiliste töötajate kriitilise massi vajadust olen mitmel korral siin kampaanias rõhutanud.

Kuidas näete Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi õigusteaduse õppekava edasist arengut? Kas on perspektiivi Tallinna Ülikoolil konkureerida õigusteaduse õppekavaga Tallinnas olukorras, kus õigusteaduse õppekava pakuvad veel kaks kõrgkooli?

12

Kuidas näete Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi õigusteaduse õppekava edasist arengut? Kas on perspektiivi Tallinna Ülikoolil konkureerida õigusteaduse õppekavaga Tallinnas olukorras, kus õigusteaduse õppekava pakuvad veel kaks kõrgkooli?

TLÜ-s toimub õigusteaduste õpetamine bakalaureuse- ja magistriastmes kahes keeles - eesti ja inglise keeles. Viimasel kolmel aastal oleme vastavalt HTM-iga tulemuslepingus kokku lepitule vähendanud vastuvõttu eestikeelsele bakalaureõppekavale 10% aastas. 2016-17. õppeaastal võtame eestikeelsesse õiguse bakalureuseõppesse vastu kuni 48 üliõpilast.

2016. aastaks HTM-ga sõlmitavas tulemuslepingus võtab TLÜ kohustuse analüüsida koos TTÜ-ga koostöövõimalusi õiguse õppekavagrupis ning esitada HTM-le teadmiseks hiljemalt 20.11.2016 analüüsi tulemused ja edasise tegevuskava.

Näen TLÜ-s õigusõppe jätkamist perspektiivikana juhul kui keskendume bakalaureuseastmes enam inglisekeelsele õppele, arendame välja teadusvõimekuse kindlal õigusteaduste suunal, milles suudame olla Eestis juhtivad ning teeme koostööd TTÜ-ga, ennekõike ühise doktoriõppekava avamiseks.

TLÜ õiguse suuna fookus on viimase aasta jooksul muutunud, suund on võetud rahvusvahelisele õigusele ja inimõigustele. Sellel aastal alustas TLÜ poolt koordineeritav ELi-i Horisont 2020 projekt Hurmur, mille üheks eesmärgiks on doktorikooli loomine inimõiguste valdkonnas. Doktoriõppe avamine on akadeemilise järelkasvu tagamise eelduseks antud valdkonnas ning selle edukusest oleneb suurel määral TLÜ võimekus pakkuda tulevikus kvaliteetset ja konkurentsivõimelist õigusõpet.

Perspektiivid on muutunud huvitavaks. Ühest küljest on TLÜ võtnud endale kohustuse vähendada vastuvõttu eestikeelsele õppekavale 10% järgmise kolme aasta jooksul. Teisest küljest annavad toimiv inglisekeelne õpe ning värskeltstartinud inimõiguste alane teadusprojekt TLÜle eelise. Aga kindlasti on tarvis teha teiste ülikoolidega koostööd, eelkõige doktoriõppe osas. 

Ülikooli üks pikaaegseid eesmärke on teadlaskonna ja õppetöö mitmekesistamine rahvusvahelistumise kaasabil. Erinevate rahvustega kaasnevad teatavasti ka erinevad kultuurid. Kas ja kuidas peaks ülikool vastu tulema tema töötajate kultuuriliste, usuliste ja suundumuslike eripäradega arvestamisel?

11

Ülikooli üks pikaaegseid eesmärke on teadlaskonna ja õppetöö mitmekesistamine rahvusvahelistumise kaasabil. Erinevate rahvustega kaasnevad teatavasti ka erinevad kultuurid. Kas ja kuidas peaks ülikool vastu tulema tema töötajate kultuuriliste, usuliste ja suundumuslike eripäradega arvestamisel?

Kindlasti on meie rahvusvahelistumise eesmärgiks lisaks akadeemilise kvaliteedi tagamisele ka vastastikune kultuuriline rikastamine. On elementaarne, et ülikool peab suhtuma võrdselt tolerantselt kõikidesse oma liikmetesse – sõltumata kultuurilisest taustast, usust ja nahavärvist, nagu ka soost ja seksuaalsest orientatsioonist.

Ülikooli vastutus on tutvustada mujalt tulnutele Eesti kultuuri ja kombeid, sest väga lihtne ning alati toimiv valem ütleb, kui oled Roomas, siis käitu nagu roomlane. Soovime ju aidata oma rahvusvahelistel üliõpilastel ja õppejõududel ennast Eestis hästi tunda ka väljaspool ülikooli.

Samas peame ülikoolis arvestama erineva kultuurilise ja usulise taustaga töötajate eripäradega ning olema vastutulelik erinevate vajadustele lahenduste pakkumisel  Näiteks oleme pakkunud Afganistani doktorantidele kasutada ülikoolis ruumi usuliste rituaalide läbiviimiseks.

Lisaks eripärade arvestamisele on oluline osaleda ise aktiivselt erinevate kultuuride tutvustamisel. Heaks näiteks on Hiina kultuuriga seotud ürituste regulaarne korraldamine.

Ülikool on intelligentne organisatsioon ja sallivus on osa intelligentsusest. Vastu tulla ja arvestada saab ülikool võimaluste piirides. Kuidas täpselt – see peab selguma koostöös asjaosalistega, kui on selged nii poolte vajadused kui võimalused. Eesti keele ja kultuuri õpet saab ülikool kindlasti toetada.

Vaata ülikooli töötajate arvamust selle küsimuse osas:

PS, Rektorikandidaatidele saabusid ka küsimused nn burka juhtumi ning ühe konkreetse õppejõu kohta. Esimest küsimust veel ülikooli tasandil lahendatakse, teise vastus on turundus- ja kommunikatsiooniosakonnal mõlemalt kandidaadilt olemas, kuid kolmanda isiku käsitlemise tõttu seda kodulehele välja ei panda.

(Küsimus kodulehelt) Tallinna Ülikooli Soome filiaalis õppivaid bakalaureusetudengeid on järjest enam, kuid neil puuduvad teistele TLÜ tudengitele pakutavad teenused (karjäärinõustamine, grupitöö ja iseseisva õppe ruumid). Kuidas plaanite Soomes õppivaid tudengeid enam TLÜ "akadeemilise perega" liita?

10

(Küsimus kodulehelt) Tallinna Ülikooli Soome filiaalis õppivaid bakalaureusetudengeid on järjest enam, kuid neil puuduvad teistele TLÜ tudengitele pakutavad teenused (karjäärinõustamine, grupitöö ja iseseisva õppe ruumid). Kuidas plaanite Soomes õppivaid tudengeid enam TLÜ "akadeemilise perega" liita?

On tõsi, et füüsiliselt Helsingis õppivaid üliõpilasi on keeruline liita TLÜ "akadeemilise perega" - nad ei saa osa meie Tallinna kampuse akadeemilisest elust. Samas hoolitseme me loomulikult selle eest, et neil oleksid tagatud nii õppimiseks vajalikud tingimused (sh ruumid nii grupi- kui iseseisvaks tööks) kui ka tugiteenused (nt karjäärinõustamine). Karjäärinõustamist saame pakkuda nii ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse kaudu kui ka (arvestades Soome tudengite spetsiifikat) Soome õppejõudude abil.

Ruumide osas saab aidata eelkõige instituut, muus osas tuleb välja töötada spetsiifilised lahendused, nt karjäärinõustamine, mis arvestab nende tudengite eripärasid (tõenäoliselt suunduvad lõpetajad tööle soome või mujale Eestist välja jne). Oluline on kogu selle tegevuse juures kvaliteedi tagamine ja koostöö Helsingi Ülikooliga.

(Küsimus kodulehelt) Kuidas kavatsete panustada sellesse, et õppetegevus muutuks mitmekesisemaks ning õppejõud suudaksid oma teadmisi võimalikult efektiivselt edasi anda? (Küsimuse algne versioon sisaldas ka pikemat kirjeldust hetkeolukorrast küsija pilgu läbi. Küsimuse täisversiooni saab aadressilt sulev.oll....at....tlu.ee)

9

(Küsimus kodulehelt) Kuidas kavatsete panustada sellesse, et õppetegevus muutuks mitmekesisemaks ning õppejõud suudaksid oma teadmisi võimalikult efektiivselt edasi anda? (Küsimuse algne versioon sisaldas ka pikemat kirjeldust hetkeolukorrast küsija pilgu läbi. Küsimuse täisversiooni saab aadressilt sulev.oll....at....tlu.ee)

Ma pean väga oluliseks, et lisaks teadustegevusele viiksid meie õppejõud ka õppetööd hästi läbi. Samas ei ole kindlasti õige mõelda nii, et kõik õppejõud peaksid kasutama mingit ühesugust "uuel õpetamisparadigmal" baseeruvat metoodikat. Meetodite valik ja kogu õppeprotsessi kujundamine oli ja on õppejõu otsustada, see on osa õppejõu akadeemilisest vabadusest.

Õpetamise muutuse keskmeks on üliõpilasele arenguvõimaluste loomine, sobivaima tee selle eesmärgini peab iga õppejõud ise leidma ja see on tema vaba valik. Küll aga peab ülikool pakkuma koolitusvõimalusi, et õppejõud valdaks õppimise ja õpetamise baasteadmisi, teaks erinevaid metoodikaid ja oskaks üliõpilasi õppeprotsessi enam kaasata. Praegu on uuendamisel tagasisidesüsteem, et õppejõud saaks infot selle kohta, kui aktiivsed üliõpilased kursuse raames on. Mitmes üksuses kavandatakse õppejõudude omavahelist õpetamiskogemuse jagamist, ka üksteisele tagasiside andmist. Õppejõudude koostööd toetavad ka suuremad ainekursused ja projektipõhised kursused, kus mitu õppejõud koos õpet läbi viivad.

Oleme endale eesmärgiks seadnud õppejõudude kõrge õpetamispädevuse ja selle nimel tuleb süsteemselt töötada ning ressursse kavandada, sest kui rääkida ülikooli mõjust ühiskonnas, siis just meie igal aastal pea poolteist tuhat hea haridusega lõpetajat on suurim mõju.

1. Suurema mahuga kursused; 2. Vähem tudengeid kursusel; 3. Rohkem õppejõude/teadlasi, kes saavad lugeda pigem spetsiifilisi kursusi. Olgem ausad, see oleks vastupidine senitoimivatele arengutele, aga vääriks proovimist. Ehk siis, lahendus ei ole mitte suurem kontroll, vaid eelkõige akadeemilise personali töökorralduse ümberkujundamine. Loomulikult käib sinna juurde tõhusam tagasiside ja vajadusel koolitused.

Küsimus on tegelikult selles, mida me käsitleme õppetööna ülikoolis. Siin peaks olema oluline põhimõtteline erinevus gümnaasiumi ja ülikooli vahel. Ülikooli roll on õpetada inimesed mõtlema ja analüüsima. Jah, kõike muud ka sinna kõrvale, (laia silmaringi, teadmisi, oskusi), aga eelkõige mõtlema ja analüüsima peame õpetama oma inimesi, kes ülikoolist ühiskonda tulevad. See eeldab didaktikaid, mis mõjutavad, see eeldab eeskujusid, karismat. Ega kõikidest õpetlastest ei saagi häid õpetajaid, ja kõikidest õpetajatest ei saa häid teadlasi. Mõlemad pooled on ülikoolis vajalikud.

(Küsimus kodulehelt) Kas ja kuidas kavatsete tõsta Tallinna Ülikooli tõsiseltvõetavust Eestis? Ei saa salata, et hetkel oleme avaliku arvamuse ning ka rahvusvahelise statistika järgi TTÜ-st ja TÜ-st erinevas kaalukategoorias. Kas oleme otsustanud jääda nn "rahvaülikooliks" (ning kui, siis miks?) ja kui mitte, siis kuidas peaksime meie akadeemilist taset tõstma?

8

(Küsimus kodulehelt) Kas ja kuidas kavatsete tõsta Tallinna Ülikooli tõsiseltvõetavust Eestis? Ei saa salata, et hetkel oleme avaliku arvamuse ning ka rahvusvahelise statistika järgi TTÜ-st ja TÜ-st erinevas kaalukategoorias. Kas oleme otsustanud jääda nn "rahvaülikooliks" (ning kui, siis miks?) ja kui mitte, siis kuidas peaksime meie akadeemilist taset tõstma?

Minu arvates oleme me juba praegu sama tõsisteltvõetavad kui teised suuremad Eesti ülikoolid. Seda näitavad nii edukus EL teadusprojektide taotlemisel kui ka meedjakajastuste mõjukuse uuringud. Kuid loomulikult on meil veel palju arenguruumi. Kõigepealt on TLÜ-le hinnagut andes oluline vaadata ülikooli arengu dünaamikat. TLÜ on olnud Eesti kõrgharidusmaastiku suurim liitumisprojekt, mis on tähendanud väga erineva tausta ja ka teadusvõimekusega üksuste üheks liitmist.

Erinevalt TÜ-st ja TTÜ-st ei ole TLÜ osalenud rahvusvahelistes teadusrankingutes. Anname endale aru, et me ei saa oma suuruse, valdkondade ja ressursside tõttu saja või mõnesaja tippülikooli hulka. See aga ei tähenda seda, et meil ei ole võimalik pakkuda oma valdkondade kompetentsi nii Eesti sees kui rahvusvaheliselt. Meie teadlaste osalemine suurtes EL-i Horisont 2020 projektides näitab, et oleme rahusvaheliselt konkurenstivõimelised ja meie kasvupotentsiaali usutakse. Hiljuti Teadusagentuuri poolt tehtud Horisont 2020 kahe esimese aasta kokkuvõttes tuuakse eraldi välja TLÜ osakaalu tõusu: “Jätkuvalt on kõige edukamad osalejad Eesti ülikoolid – siin moodustavad üle poole Tartu Ülikooli osalusega projektid. Samas on jõuliselt pildile tulnud Tallinna Ülikool, kes osaleb küll kaheksas projektis (kolmes koordinaatorina), aga projektide keskmised eelarved on ülikoolide grupis kõige suuremad – keskmiselt 512 000€ projekti kohta.” (http://uudiskiri.etag.ee/2016/01/horisont-2020-esimesed-kaks-aastat/).

TNS Emori poolt läbiviidavate ülikoolide maineuuringute järgi on viimastel aastatel jätkunud trend, mille kohaselt on esikolmik (TÜ, TTÜ, TLÜ) oma mainekust järjest kasvatanud ja Tallinna Ülikool on oma mainepositsiooni parandanud. Meie ülikooli meediakajastuste osakaal teaduskajastustest on viimasel kolmel aastal kasvanud igal aastal peaaegu kaks korda. Me oleme meediakajastustes tugeval kolmandal positsioonil ning arvestades ülikoolide mastaape, on meie näitajad isegi kiiremini paranenud võrreldes teiste suuremate ülikoolidega.

2014. aastal läbiviidud välisüliõpilaste uuringu iGraduate tulemuste põhjal on TLÜ maine välistudengite seas väga positiivne. Kõrgelt hinnatakse nii õppetöö kvaliteeti, teadustöös osalemise võimalusi, õpikeskkonda kui ka õppenõustamist.

Olen ka veendunud, et TLÜ võetud suund arendada välja interdistsiplinaarsed probleemipõhised, enam ühiskonda suunatud fookusvaldkonnad, tõstavad meie tõsiseltvõetavust, nii teadus-, arendus- ja loometegevuse valdkondades kui ka on atraktiivsed üliõpilaste jaoks. Hea meel on tõdeda, et meie valdkonnad on juba leidnud positiivset vastukaja partnerite - ministeeriumite ja teiste ülikoolide poolt ning laiemalt ühiskonnas. Olen kindel, et Tallinna Ülikooli tulevik on akadeemiliste ja mõjukate ülikoolide hulgas.

Üheks tõsiseltvõetavuse kriteeriumiks on doktoriõpe, teiseks ülikoolivälise rahastusega teadusprojektid. Nende viimaste, eriti rahvusvaheliste, juurdehankimine on üks viise kvaliteeti näidata. Aga statistika statistikaks, meie väärikus teadlastena ja õpetajatena hakkab peale meie adekvaatsest enesehinnangust, meie identiteedist ja minapildist. Meil on oma temaatika ja oma roll eesti ühiskonnas, nende üle on meil põhjust heameelt tunda.

Kõlab arvamusi, nagu oleks Tallinna Ülikoolis liiga palju bürokraatiat. Kas Teile tundub ka nii? Kui jah, millisel viisil võiks probleemi lahendada?

7

Kõlab arvamusi, nagu oleks Tallinna Ülikoolis liiga palju bürokraatiat. Kas Teile tundub ka nii? Kui jah, millisel viisil võiks probleemi lahendada?
Olen nõus, et tänases ülikoolis tunnetavad nii akadeemilised üksused kui tugistruktuurid kohati suurt bürokraatiat. Samas saan öelda, et ülikoolisisene bürokraatia tuleneb suures osas riigisisest bürokraatiast, mis omakorda on tihtipeale seotud EL-i regulatsioonidega. Ülikool saab ministeeriumitele ja teistele institutsioonidele olla tõsiseltvõetav partner vaid siis, kui täidame korrektselt sätestatud reegleid ja järgime regulatsioone. Kindlasti peame arvestama rahastajate poolt seatud reeglitega, eriti mis puudutab EL-i tõukefondide meetmetest rahastatavaid tegevusi. Paraku peame tunnistama, et ka meiepoolse ebakorrektse aruandluse või tähtaegadest ja reeglitest mitte kinnipidamise tõttu on meie kulusid tunnistatud rahastaja poolt abikõlbmatuteks. Sellised näited tekitavad arusaadavalt emotsionaalseid pingeid ja tunnetust, et bürokraatlikud reeglid takistavad meie põhitegevusi.

Ülaltoodu ei tähenda seda, et me ei peaks suurenevale bürokraatia tekkele vastu seisma, samuti peame juhtima tähelepanu ebamõistlikele regulatsioonidele. Näitena toon hetkel ministeeriumites kooskõlastusringil oleva riigihankeseaduse eelnõu, mis sisaldab ülikoolide jaoks mitmeid küsitavusi ja suurendab ülikoolisiseseid administreerimise mahtusid. Selliste küsimuste adresseerimisel on oluline ülikoolidevaheline koostöö, sest ühe ülikooli hääl võib jääda nõrgaks. Antud küsimuses olemegi oma seisukohad esitanud läbi Rektorite Nõukogu, kelle esimehena olen kohtunud rahandusministriga ja riigihaldusministriga ning ees seisavad kohtumised Riigikogu majanduskomisjonis, et lõpuni kaitsta ülikoolide ühiseid seisukohti.

Ülikooli sees saame vastu seista ebamõistlikule bürokraatia tekkele läbi enama akadeemilise kogukonna kaasamise ülikooli juhtimisse. Näiteks toon äsjased muudatused, mille kohaselt akadeemilised töötajad valivad oma esindajad senatisse, kes omakorda kinnitab enamused regulatsioone kehtestavad õigusaktid. Samuti peavad tugiüksused akadeemilistele üksustele selgitama regulatsioonide vajadusi. Siinjuures on oluline, et ka ülikooli akadeemiline pere teadvustaks endale tugiüksuste töötajate positsiooni, mis võib tihti olla küllaltki keeruline. Ühelt poolt eksisteerivad kehtivad regulatsioonid, milles sisalduvad normid kannavad endas teatud eesmärki mingeid konkreetseid elulisi situatsioone reguleerida. Teiselt poolt eksisteerib aga isikute tahe, kelle suhtes norme rakendatakse, mis sageli ei ühti normis sisalduva õiguslooja tahte ja eesmärgiga. Selle tulemuseks on konflikt ja ülikooli tugitöötajad asuvad tihti selle epitsentris. Püüame ka neid mõista, sest pidevalt muutuv õiguslik keskkond raskendab oluliselt ka nende tööd.

Kokkuvõttes usun, et keegi meist ei soovi ebamõistlikku bürokraatiat, kuid peame tunnistama, et reaalsuses võib bürokraatia olla vajalik suuremas mahus kui me soovime. Näiteks käis 2015. aastal kvaliteedihindamisel 36 meie õppekava ning ainuüksi keelte ja kultuuride valdkonna eneseanalüüsi raporti maht oli üle 600 lehekülje. Samas on kvaliteedihindamised olulised, positiivselt hinnatud õppekavad on kvaliteetsed ja tagavad jätkusuutlikkuse.

Küsimus ei ole niivõrd bürokraatia hulgas, kuivõrd tema sisus ja toimimises. Pigem on meil praegu liiga palju formalismi, formaalset lähenemist. Probleemne koht on eelkõige tugistruktuuride roll ülikoolis.

Haldusstruktuuride puhul sõltub nende vajalikkus organisatsiooni keerukusest. Mida rohkem reegleid (või töömahukat lahendamist vajavaid regulatsiooniauke) ja hierarhilisem organisatsioon, seda rohkem tugistruktuure on vaja. Praegu on ülikooli suund just selline. Kindlasti tuleb meil hoolega analüüsida nii tugistruktuuride kui regulatsioonide kvaliteeti, suure tõenäosusega leiaksime säästuvõimalusi.

Ressursse hankivate tugistruktuuride puhul peaks olema võimalik siduda nende tegevuse hindamine tulemuslikkusega - mida rohkem vahendeid seda tüüpi struktuurid suudavad ülikooli tuua, seda rohkem ressursse ka nende tööks tekib.

Kolmas teema on tugistruktuuride roll ülikoolis – kas ülikooli tegevuste sisu määravad tugistruktuurid või akadeemiline struktuur. Ka siin on mõnedes lõikudes tasakaal paigast läinud, järelikult tuleb rollijaotus üle vaadata. Ülikool on asutus, kus tudengid õpivad, õppejõud ja teadlased teevad teadust ja õpetavad, tugistruktuur aitab ja toetab.

Vaata ülikooli töötajate arvamust selle küsimuse osas:

(Küsimus kodulehelt) Milline on Tallinna Ülikool aastal 2020 ja kui palju töötajaid seal on?

6

(Küsimus kodulehelt) Milline on Tallinna Ülikool aastal 2020 ja kui palju töötajaid seal on?

Teadlasena soovin, et aastaks 2020 on Tallinna Ülikoolis teaduse osakaal võrdne õppega ning töötajaid ligilähedaselt sama palju kui praegu, kuid olulise erinevusega selles osas, et lisandunud on teadustöötajaid ja ka õppejõudude töötasust osa tuleb teadusprojektidest. Reaalselt ilmselt nii suure muutuseni 4-5 aastaga ei jõua, aga suure sammu mainitud suunas oleme kindlasti astumas. Optimismiks annab põhjust fakt, et viimastel aastatel on satbiilselt suurenenud nii meie teaduse baasfinantseerimise osakaal kui kaitstud doktoritööde arv.

Tallinna Ülikool kannab ühiskonnas kindlat rolli - oleme suutnud oma fookusvaldkonnad arendada silmapaistvateks kompetentsikeskusteks, meie uued õppekavad on kvaliteetsed ja atraktiivsed, meie teadlased on aktiivsed ja soovitud koostööpartnerid.

Ülikooli kuvand on oluliselt selginenud, samas on ülikoolis jätkuvalt olulisel kohal uuenduslikkus ja paindlikkus.

Akadeemiline, usaldusväärne ja asjalik. Ülikoolil on selge roll nii Eesti ühiskonnas kui ka rahvusvahelises koolitusmaailmas ja teadustegevuses , riigivalitsemises ja kultuuriruumis, hästi välja arenenud partnervõrgustikud ja vilistlaskogu. Ülikool on uute mõtete väljatöötaja ja maaletooja, panustades ühiskonna uuenemisse. Ülikool on töötajatele hea ja vaimselt arendav keskkond. Tallinna Ülikooli üliõpilased ja aktiivne üliõpilaselu on jätkuvalt üks ülikooli suuri tugevusi.

Praegusele lisaks võiks olla ca 100-150 töötajat ( teadurid, projektijuhid, õppejõud, tugiinimesed).

(Küsimus kodulehelt) Ülikooli struktuurireformidel on olnud vastakad tagajärjed. Suurenenud on nii hierarhiad kui ka konkurentsikesksus ja individualism. Tekib tunne, et sarnane järjest enam eraettevõtetele oma juhtimiskultuuri poolest ja kaugeneme akadeemilisusest. Kuidas püüaksite omalt poolt neid probleeme adresseerida, et ülikool tõepoolest oleks töötajasõbralik keskkond?

5

(Küsimus kodulehelt) Ülikooli struktuurireformidel on olnud vastakad tagajärjed. Suurenenud on nii hierarhiad kui ka konkurentsikesksus ja individualism. Tekib tunne, et sarnane järjest enam eraettevõtetele oma juhtimiskultuuri poolest ja kaugeneme akadeemilisusest. Kuidas püüaksite omalt poolt neid probleeme adresseerida, et ülikool tõepoolest oleks töötajasõbralik keskkond?

Näen mainitud probleeme eelkõige seotuna muutuste perioodi keerukusega. Ma ei saa olla nõus, et reformi tulemusel ümber kujundatud ülikooli struktuurile kui sellisele oleks iseloomulik suurenenud hierarhia, konkurents ja individualism - samas nõustun, et igasugune reform toob oma juurutusperioodil kaasa mitmete töötajate jaoks ebakindluse, suurenenud töökoormuse ja pinge. See on hind, mida tuleb maksta selleks, et saaks homne Tallinna Ülikool pakkuda motiveerivat ja töötajasõbralikku keskkonda. Struktuurireformi üheks oluliseks eesmärgiks on töötajatele konkurentsivõimelise palga maksmise ning valdkondlike palgalõhede vähendamine ülikooli sees. Selle nimel tahan töötada. Töötajasõbraliku keskkonna oluliseks osaks on koostöö ülikooli töötajate vahel ning kolleegide poolne tunnustamine.

Olen küsimuse püstitusega täiesti päri. Minu arust on vähenev akadeemilisus just nimelt TLÜ üks praegusi põhiprobleeme. Mis saab teha?

1. Mõistlik tööalane jaotus on, et akadeemilised töötajad õpetavad ja teevad teadust, tugistruktuur aitab ja toetab neid selles. Eeldab see aga tugistruktuuride kompetentsi kasvu – et osataks ka sisulist nõu anda ja konsulteerida, tehtaks ära tehniline töö jms. Samas tuleks enam siduda tugistruktuuride rahastamine nende võimega tekitada ülikoolile lisandväärtust. Aga selleni jõudmine on pikem protsess ja eeldab asjaosalistega koostööd ja mõistlike otsuseid

2. Hoida alles praegune rektori valimissüsteem (kus rektori valib valimiskogu, mitte ülikoolivälised inimesed) ning kaasata akadeemiline personal instituutide nõukogude, direktorite, suunajuhtide valimisse. See võimaldab ära hoida akadeemiliste personali arvamuse ignoreerimise otsustuskogude ja juhtide komplekteerimisel.

3. Korralikult funktsioneeriv bürokraatia ja efektiivne administratiivne juhtimine on iga organisatsiooni jaoks hädavalik. Kuid ülikoolis ei saa olla administreerimine tõstetud sellisesse staatusesse, kus akadeemilisus painutatakse tema teenriks. Administratiivne juhtimine saab ikkagi olla vajalik vaid niivõrd, kuivõrd ta lahendab akadeemilisi probleeme ja on ülikoolis töövahend akadeemiliste eesmärkide täitmiseks.

4. Taastame üksustes sisulise akadeemilise diskussiooni, nt heade ideede voorud uuringufondide rahade jagamisel, arvamustevahetused ülikoolile olulistel teemades vms. Mida enam esitatakse avalikult oma arvamusi, seda enam kujuneb ülikoolis ka välja arusaam ühistest väärtustes, võimalikest erinevatest arusaamadest. Just see määrabki suuresti ära ühe ülikooli akadeemilise identiteedi.

5. Struktuurireformi deklareeritud eesmärgiks oli akadeemiliste töötajate vabastamine administratiivkoormusest, selleks, et nad saaksid paremini panustada teadus- ja õppetöösse. Samas puuduvad mehhanismid akadeemilise panuse rakendamiseks, nii et koostöös tekiks uus väärtus. Olen seisukohal, et akadeemiliste töötajate osalust väärtustavate lahenduste leidmine on üks struktuurireformi õnnestumise olulisi tingimusi ja vajadusel tuleb reformi täiendada.

6. Ülikool võiks oma fookusvaldkondi sisuliselt võtta ja inimesi tõepoolest nende võtmes organiseerida. Selleks on vaja fookusvaldkonna akadeemilist eestvedamist (lisaks administratiivsele), tuleks määratleda, kes seda teeb ja kuidas toimub edasiliikumise hindamine. Koos sellega tekib ka sisuline arengukava ja sisuline tegevusplaan.

7. Ülikool on oma sisult tervik. See aga tähendab, et akadeemilised väärtused ja akadeemiline mõtteviis ei pea ilmtingimata ainult akadeemiliste töötajate „omand" olema. Nii tugistruktuuride personal kui üliõpilased on selles samas akadeemilises kultuuris ja seetõttu on vajalik igati püüelda selle poole, et akadeemilistes diskussioonides ja üritustes osalevad inimesed, kes on ülikoolis õppimas ja töötamas. Muuhulgas on ühised väärtused ja akadeemiline mõtteviis on just see, mis raskendab oluliselt kellegi võimukeskseid tegevusi ja otsuseid.

8. Ülikool on siin töötavate ja õppivate inimeste jaoks, mitte vastupidi. Mida enam kujuneb ülikoolis töötavatel ja siin õppivatel inimestel välja arusaam , et lisaks kaasaegset maailma iseloomustavatele sõnadele nagu „klient", „haridusturg" ja „efektiivne tootmine" on ülikooliks olemiseks vajalik siiski veel midagi. Ja nimelt see, et Euroopa ülikoolides on kombeks juba üle aastatuhande väärtustada pühendumist akadeemilisele elule ja akadeemilistele väärtustele. Kui sellest saab meie ühine arusaam, siis me jääme ülikooliks ka tulevikus. Vivat Academia!

Ülikooli töötajad ootavad nii suuremat toetust teadusele kui ka töötasu tõusu. Kuidas kavatsete neile soovidele vastu tulla tingimustes, kus raha teadusele tuleb sihtfinantseeringuna riigilt ning ülikooli siseste asjade otsustamisele seab piiri majanduseeskiri, mida saab muuta vaid senat?

4

Ülikooli töötajad ootavad nii suuremat toetust teadusele kui ka töötasu tõusu. Kuidas kavatsete neile soovidele vastu tulla tingimustes, kus raha teadusele tuleb sihtfinantseeringuna riigilt ning ülikooli siseste asjade otsustamisele seab piiri majanduseeskiri, mida saab muuta vaid senat?

Võimaldamaks suurendada ülikooli rolli teaduse toetamiseks olen nii Rektorite Nõukogus kui teistes foorumites selgelt väljendanud seisukohta, et riiklik teadusrahastus peab tõusma, eriti teaduse baasfinantseerimise osakaal. Tänaseks on Haridus- ja Teadusministeerium seda ülikoolide ühist ootust arvestades suurendanud 2016. aastaks baasfinantseerimise mahtu 50% võrreldes 2015. aastaga. Samuti on ministeerium selgesõnaliselt väljendanud lubadust seda trendi jätkata. See annab ülikoolile ja rektorile senisest oluliselt suurema võimaluse konkurentsipõhisest süsteemist tuleneva ebastabiilsuse vähendamiseks. Samas on ilmne, et kõige suurema arengupotentsiaali annab teaduse kaudne toetamine, eesmärgiga suurendada meie uurimisrühmade võimekust projektipõhist teadusrahastust ülikooli tuua. Viimast plaanime teha eraldades nii teaduse baasfinantseerimise kui ASTRA meetme rahastusest olulise osa tipptasemel uurimisrühmade arendamiseks, projektitaotluste kirjutamise toetamiseks ja nõustamiskompetentsi tõstmiseks.

Olen juba rõhutanud, et olen meeskonnamängija ning seega ei näe ma vastuolu rektori ja senati poolt tehtavate otsuste vahel. Nii kehtiv majanduseeskiri kui muud ülikooli regulatsioonid, kaasa arvatud töötasustamise eeskiri, mis sätestab töötasude alammäärad, on äsja uuendatud rektoraadi eestvedamisel, kuid senati ja teiste ülikooli liikmetega koostöös ja samu eesmärke silmas pidadades. Ülikooli uus senati koosseis esindab senisest veelgi paremini meie akadeemilisi töötajaid, mistõttu olen veendunud, et teaduse toetamisel ja palgatõusuga edasi liikumisel teevad rektoraat ja senat head koostööd.

Toetus teadusele ja töötasu tõus pole sugugi nii vastandlikud asjad, kui siin küsimuses paista lastakse. Esiteks, teadusraha peaks ülikooli jõudma ka teistest allikatest kui ainult riiklikud sihtfinantseeringud – olgu nendeks siis rahvusvahelised teadusprojektid (nt Horisont 2020 jt), riigiasutused, ettevõtted jne. Muide, Horisont lubab küsida meie tavalist töötasu, seega mida kõrgem meie tavapärane tasu on, seda rohkem saame projektidest raha küsida. Niisiis on töötasu tõus ülikoolile kasulik ka muul moel. Teiseks, eeskirjad peavad vastama vajadustele ja aitama kaasa arengutele, mitte neid takistama - seda oleme ehk juba õppinud.

Lühiajalises plaanis on lahendus ikkagi ka projektide puhul koosseisude ja koormuste ülevaatamine ning suurem koostöö teadurite ja õppejõudude vahel, ehk ka baasfinantseerimise raha kasutamine uute ideede testimiseks. Pikemas perspektiivis peavad tekkima suuremad üksused/meeskonnad, kellel on võrgustikud, piisav kriitiline mass ja teaduslik tase rahvusvahelistes projektides osalemiseks ning toimivad õppekavad – teisisõnu piisavalt mitmekesised sissetulekuallikad ning piisav julgus ja kompetents olemasolevat olukorda muuta.

Igaks juhuks kordan ka seda, et iga organisatsiooni suurim väärtus on tema inimesed. Ilma kompetentsete töötajateta pole mõtet ei majanduseeskirjal ega teadusrahade juurdehankimisel.

Vaata ülikooli töötaja arvamust selle küsimuse osas:

 
Kuidas motiveerida struktuurireformi tegemisel tõeliselt pingutanud töötajaid uusi sihte seadma ning neid teoks tegema?

3

Kuidas motiveerida struktuurireformi tegemisel tõeliselt pingutanud töötajaid uusi sihte seadma ning neid teoks tegema?

Minu üheks suuremaks eesmärgiks rektorina on olnud ja on ka edaspidi meie töötajate eneseteostuse toetamine ja väärtustamine. Eks struktuurireformi üheks peamiseks eesmärgikski oli töötajate motivatsiooni ja  rahulolu tõstmine, seda näiteks arengukavas seatud fookusvaldkondade arendamise kaudu uute võimaluste loomisega teadustööks ja õppekavaarenduseks. Struktuurireform ei ole eesmärk omaette, see oli vajalik just selleks, et luua alus jätkusuutlikule ülikoolile, mis loomulikult tähendab ka rahulolevaid ja motiveeritud töötajaid, sh konkurentsivõimelist palka.

Me seadsime paar aastat tagasi võimatuna näiva ja ambitsioonika eesmärgi tõsta põhipalka 1,5 korda. Tänaseks oleme kahel korral tõstnud akadeemiliste töötajate töötasude alammäärasid liikudes selles osas jõudsalt lähemale konkurentide ja partnerite akadeemiliste töötajate töötasude alammääradele. See on küll vaid osake põhieesmärgist, kuid tänasel päeval ei tundu see enam võimatu missioonina. Palgatõusus oleme enam panustanud akadeemilise karjääri alustajate toetamisele, näiteks teadurite ja lektorite puhul eristame palgaastmestikus doktorikraadiga töötajaid. Viimaste töötasu alammäärad tõusid selle aasta 1. jaanuaril 41%, mis peaks hoidma ülikooli noore ja kiirelt arenevana. Palgapoliitika oluliseks eesmärgiks oli ja on ka tulevikus valdkondlike palgalõhede vähendamine ülikooli sees, et luua parem pinnas koostööks ja interdistsiplinaarsete meeskondade arenguks.

Soovin jätkata töötajate tunnustamissüsteemi arendamist ning toetava ja stabiilse töökeskkonna loomist. Usun, et lisaks suurenevale töötasule on väga oluline motivaator kolleegide poolne tunnustus. Peame jõudma ülikoolini, kus tahetakse töötada, kus ollakse nõudlikud iseenda ja kolleegide suhtes, konstruktiivselt kriitilised ja suurepäraste saavutuste puhul tunnustavad. Lisaks teadusartiklite avaldamisele ning loengute pidamisele peame enam märkama ja tunnustama kolleege nende rolli eest ühiskonnas laiemalt. Meil on võimalus olla selles osas teistele ülikoolidele eeskujuks ja süsteemi muutuse initsieerijateks, nagu me oleme juba oma arengukava fookusvaldkondade põhise ülesehitusega.

Iga inimese jaoks on tähtis ka võimalus kaasa rääkida ülikooli tegemistes. Olen ise meeskonnamängija ja olen püüdnud oma tegevusi läbi rääkida. Toetan kollegiaalse töökultuuri kujundamist ja soovin oma plaanid enne läbi arutada, luues selleks erinevaid võimalusi. Näiteks olen moodustanud nõuandva koguna kolleegiumi ning tänu juhtimisreformile valivad akadeemilised töötajad senatisse oma esindajad.

Pärast struktuurireformi vajame stabiilsusperioodi, kus uued instituudid saaksid sisemiselt lõimuda, töötada seatud eesmärkide täitmise nimel ning seada uusi sihte.

Soovin, et  igale meie ülikoolipere liikmele meeldiks Tallinna ülikoolis töötada!

Motivatsiooni peavad leidma muidugi KÕIK, mitte vaid struktuurireformi tegemisel osalenud ülikooli töötajad. Eelkõige saab vahendiks olla töökeskkond, mis järgib akadeemilisi väärtusi ja akadeemilist vabadust. Käsukorras ju teadust ei tee ja uusi teadmisi ei loo. Väärikas palk on elementaarne. Samuti on oluline, et ülikool oskaks oma inimesi väärtustada, kasutada seda sotsiaalset kapitali, mis meil tegelikult olemas on. Olukorras, kus materiaalseid ressursse on vähe, tuleb eriliselt hoolikalt mõelda mittemateriaalsete ressursside targa kasutamise peale. Ülikool algab sellest, kui õppejõud/teadlane läheb auditooriumi ja hakkab suhtlema tudengiga, hakkab jagama oma teadustöö kogemust, oma teadmust. Teeb seda rõõmuga ja innuga. Rektori roll siin on organisatsiooni väärtuste arendamine, nende akadeemiliste väärtuste eest seismine, mis aitavad ülikoolist teha ülikooli ja oma inimeste tunnustamine läbi selle. Osa lahendusest on ka akadeemilise loomingulisuse ja bürokraatia tasakaalus – akadeemiliste ja tugiüksuste omavahelises tööjaotuses ja koostöös, kus igaüks tunneb ja kannab oma rolli, meeskonnana. Töötajad peavad tahtma meie ülikoolis töötada, ja nad tahavad siis, kui neil on selles organisatsioonis hea ja huvitav olla. Kui nad tunnevad, et neid peetakse oluliseks ja et nende tööl on tähendus ka ülikooli juhtide ning kolleegide jaoks.

Milline on interdistsiplinaarset õpet edendava Tallinna Ülikooli lõpetaja eelised tööturul viie aasta pärast?

2

Milline on interdistsiplinaarset õpet edendava Tallinna Ülikooli lõpetaja eelised tööturul viie aasta pärast?

Interdistsiplinaarse õppe ja projektide arendamine ei ole eesmärk omaette, kuid nende kaudu arenevad üliõpilaste üldoskused nagu näiteks näha ja ära tunda probleeme, genereerida lahendusideid, koostöös teistega välja töötada konkreetseid lahendusi ning lõpuks veenda oma lahenduse headuses ka teisi. Kuna elulised ülesanded on järjest rohkem interdistsiplinaarsed, siis  nõuab edukas tööturul kandideerimine lisaks erialaoskustele ka eelpoolnimetatud üldoskusi. Me ju ei tea, millised on töökohad viie aasta pärast, millele lõpetajad kandideerivad. Seetõttu saame interdistsiplinaarse õppe abil pakkuda üliõpilastele võimalikult laia ja tugevat vundamenti tulevaseks tööeluks. Sealhulgas oskust tunda ennast õppijana, kes oskab hinnata elukestvat õpet, mis tagab edu tööturul ja ettevõtjana.

Arvan, et iga tudeng peaks osalema õpingute jooksul projektis, kus erinevate erialade üliõpilased saavad koos lahendada ühiskonnas aktuaalseid probleeme ning mõtestada ka enda tulevikuvõimalusi. Esimese algatusena selles suunas oleme käivitanud õppeaine “Interdistsiplinaarne projekt” (IDP) väljatöötamise, kuhu on praeguseks kaasatud juba üle 70 õppejõu. Sügisel käivituvad esimesed 6 EAP mahuga IDP-d nii bakalaureuse- kui ka magistriõppesse astuvate üliõpilaste jaoks, milles IDP grupi moodustavad üliõpilased vähemalt kolmelt erinevalt akadeemiliselt suunalt.

Meil on interdistsiplinaarse õppe edusamme ette näidata ka õppekava tasemel. Juba käivitunud uutest õppekavadest toon välja inglisekeelse digitaalsete õpimängude  õppekava, mille arendamisel ja läbiviimisel osalevad 4 instituuti. Õppekavasse on integreeritud pedagoogiline ja tehnoloogiline teadmine ning loovus.

Olen arvamusel, et loome oma üliõpilastele suure konkurentsieelise tööturul, kui suudame ülikoolidest ainsana anda kõikidele oma lõpetajatele kaasa interdistsiplinaarse õppe kogemuse, kus nad ühiselt erinevate erialade üliõpilastega konkreetsele probleemile lahenduse välja töötavad.

Optimist minus loodab, et uutele õppekavadele tulevad õppima tõepoolest parimad tudengid, kes ei piirdu üksnes bakalaureuseõppega, vaid oskavad väärtustada ka magistri- ja doktorikraadi. Et viie aasta jooksul on esimesed tudengid läbinud uued magistrikavad, saanud laialdasemad teadmised ja oskused – lisaks erialalistele – nõudlike ja tarkade õppejõudude juhendamisel. Et nad on saanud ülikoolist lisaks muudele oskustele kaasa võime ja julguse kriitiliselt mõelda ja probleemidele lahendusi otsida. Interdistsiplinaarsus annab tööturul kindlasti laiemad võimalused, kuid siin juures ei tohi unustada, et ülikool ei ole mitte niivõrd ameti õppimise koht, vaid kool, mis peaks eelkõige arendama inimese mõtlemise ja analüüsi võimet. Interdistsiplinaarsus õpetab protsesse/elu nägema mitmetahulisemalt, võimaldab näha seoseid ja süsteeme laiemalt.

Mil viisil võiks Tallinna Ülikool suurendada oma rolli Eesti kõrgharidus- ja teadusmaastikul ning ühiskonnas tervikuna?

1

Mil viisil võiks Tallinna Ülikool suurendada oma rolli Eesti kõrgharidus- ja teadusmaastikul ning ühiskonnas tervikuna?

Ülikooli sihtide seadmisel toetan põhimõtet, et selged eesmärgid ja tegevuste fokusseeritus on hädavajalik Tallinna Ülikooli positsiooni tugevdamiseks ja kindlustamiseks nii Eestis kui rahvusvahelises koostöös, kuna üliõpilaste arv väheneb jätkuvalt ning Eesti-sisene teadustöö rahastamine on üksikvaldkondade jaoks järjest ebakindlam. Oleme seadnud eesmärgiks arendada välja viis ühiskonnas aktuaalset teaduspõhist interdistsiplinaarset fookusvaldkonda ja meie valikud -  digi- ja meediakultuur, haridus, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskonna avatus - kõnetavad nii iga inimest, kes hoolib oma elukeskkonnast kui ka rahastajaid. Fookusvaldkonnad on määratletud ühest küljest piisavalt konkreetsetena, kuid samas annavad igale ülikooli liikmele võimaluse huvitavateks väljakutseteks ja aitavad ülikoolil hoida oma mitmekesisust.

Ülikooli tipptasemel teaduse väljaarendamisel keskendume nendele samadele interdistsiplinaarsetele fookustele, milleks kavatseme jõude koondada ja enam ressursse  suunata nii taotletavatest EL-i tõukefondidest kui ka teaduse baasfinantseerimise vahenditest. Heaks näiteks on EL-i Horisont 2020 meetmest rahastuse saanud ERA Chair projekt, mis hõlmab nii hariduse kui ka digitehnoloogiate valdkonda.

Interdistsiplinaarsuse põhimõtte rakendamine nii õppe- kui teadustöös suurendab meie võimalusi pakkuda tudengitele atraktiivset ja tööturu vajadusetele vastavat õpet, ning loob akadeemilistele töötajatele paremaid võimalusi osaleda nii Eesti-sisestes kui rahvusvahelistes koostööprojektides. Peame aktiivselt taotlema EL-i Horisont 2020 projekte ning Eesti Teadusagentuuri  ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu vahendatavaid EL-i tõukefondide meetmete projekte. Meie valitud fookusvaldkonnad haakuvad hästi ka ettevõtlusega ning meil on märksa rohkem võimalusi ettevõtluskoostööks kui varem.

Ülikooli üheks ülesandeks on tuua oma valdkonna rahvusvahelist tippteadmist Eesti ühiskonda läbi teaduskoostöö. Toetame akadeemiliste töötajate välisstažeerimist ja välisteadlaste töötamist meie ülikoolis.

Juba on inglisekeelne õpe loomulik osa meie õppetegevusest. Eesmärgiks on inglisekeelsete õppekavade mahu ja kvaliteedi tõstmine, sh ühismoodulite ja –ühisõppekavade loomine igas instituudis.

Rohkem peame tutvustama oma teadus-, arendus- ja loometegevuse tulemusi ühiskonnas, kus heaks näiteks on 1 minuti loengute sari. Samuti on tähtis näidata üles konstruktiivset soovi ja tahet koostööks partneritega – ülikoolide, teadusasutuste ja erinevate rahastajatega – ministeeriumite ja ettevõtetega.

Usun, et oleme tänu oma juba läbiviidud reformidele jõudnud teistest ülikoolidest ette – probleemid ja kitsaskohad on kõigil ju samad, kuid meil on esimesed sammud nendega toimetulekuks astutud. Peame seda edumaad hoidma.

See taandub küsimusele ressurssidest. Kui TLÜ suudab hoida oma parimaid teadlasi-õppejõude ja tekitada piisavalt vahendeid nende motiveerituna hoidmiseks, on meil mõju; kui ei, siis seninegi mõju kaob. Eelduseks on, et ülikool toimib akadeemilise asutusena, mis keskendub uute teadmise loomisele. Loomulikult on oluline ka suurem nõudlikkus iseenda suhtes ja sisuline, mitte näiline kvaliteet. Loosungid siin ei aita, aitab sisuline töö. Tallinna ülikooli roll ühiskonnas suureneb vaid siis, kui me suudame oma ekspertsust tõestada tegudega – teadustööde/analüüside kvaliteetsete ja ühiskonnale kasulike tulemustega, ja suurepäraste haritud inimeste/ühiskonna liikmete koolitamisega.