Esileht - Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus - Projektid

Projektid

Horizon 2020
Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT) (20152018)

Hiljutise majanduskriisi tõttu kasvanud noorte tööturu ebakindluse taustal on selle interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise projekti eesmärk anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas. Rakendades dünaamilist mitmemõõtmelist vaadet noorte tõrjutuse objektiivsetele ja subjektiivsetele tahkudele tehakse kindlaks kumuleeruvate halvemuste omavahelised seosed ning võimalikud riskid ja tasakaalustavad mehhanismid. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombineeritud lähenemise kaudu uuritakse noorte tööturu ebakindluse mõju vaesusriskile ja materiaalsele ilmajäetusele, subjektiivsele heaolule ja tervisele ning võimalusele vanemate kodust lahkuda ehk iseseisvuda. Esmalt viiakse läbi kvalitatiivsed intervjuud noortega üheksas Euroopa riigis sealhulgas Ukrainas eesmärgiga jõuda kõikehõlmavale arusaamisele sellest, kuidas ebasoodsates tingimustes noored tajuvad oma sotsiaalset olukorda ja tulevad sellega toime erinevates majanduslikes, institutsionaalsetes ja kultuurilistes keskkondades. Teiseks analüüstakse kvantitatiivsete meetoditega üle-euroopalisi ja riiklikke andmestikke, et teha kindlaks noorte sotsiaalse tõrjutuse põhjuslikud seosed ja dünaamilised protsessid erinevate riikide kontekstis. Kolmandaks, tuginedes ekspertintervjuudele ning poliitikate tõhususe analüüsile, käsitletakse Euroopa Liidu ja riikide tasandil noorte sotsiaalse tõrjutuse erinevaid tahke puudutavate poliitikate levikut ja mõju. Projekti keskne eesmärk on teha kindlaks parimad praktikad ja anda soovitusi reformideks ja poliitikakujunduseks, mis parandaksid tööturu ebakindlusega silmitsi seisvate noorte olukorda, võttes siinjuures arvesse noorte endi kogemust ja arvamusi. Projekti tulemusi levitatakse kaasates erinevaid huvigruppe projekti kõigis etappides.

www.except-project.eu

www.facebook.com/excepteu

twitter.com/except_eu

Edendades elukestvat õpet ärksama ja kaasavama Euroopa heaks (ENLIVEN) (2016–2019)

Horisont 2020 projekti ENLIVEN üldeesmärk on töötada välja elukestva õppe valdkonna poliitiliste debattide, poliitikakujundamise ja poliitikahindamise toetamise mudel ning pakkuda selleks sobiv mehhanism, keskendudes noorte täiskasvanute vajadustele ja integreerides seejuures nii sotsiaalteaduste kui IT valdkonna teoreetilised ja empiirilised perspektiivid. Projekti raames valmib tõenduspõhine analüüs selle kohta, kus, millal ja miks on valdkonda kujundavad poliitikad osutunud edukaks, ning selle põhjal luuakse praktikate veebipõhine andmebaas otsustusprotsesside tõhustamiseks. Kombineerides üheksa täiesti erineva institutsionaalse korraldusega Euroopa riigi (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Inglismaa, Itaalia, Slovakkia, Šotimaa) ning Austraalia ülikoolide ja uurimisrühmade jõupingutused, analüüsib projekti konsortsium kõigi EL maade andmeid, süstematiseerides olemasolevaid andmestikke (nii kvantitatiivseid, nt LFS, AES, PIAAC, ESS, kui kvalitatiivseid, nt Eurydice ning Cedefopi andmeid) uute vaatenurkade avamiseks. Peale selle viiakse läbi originaalsed uuringud projekti valitud riikides ning Austraalias, mis võimaldab jõuda uue teadmiseni selle kohta, kuidas noori täiskasvanuid elukestva õppe kaudu kõige tõhusamalt toetada.

https://h2020enliven.org/

https://www.facebook.com/h2020.enliven

twitter.com/h2020enliven

Institutsionaalne uurimistoetus
Kumulatiivsed protsessid haridustee ja töökarjääri kujunemisel seletamaks ebavõrdsust neoliberaliseerumise kontekstis (20152020)

Projekti eesmärk on analüüsida paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsesse haridusteel ja töökarjääri kujunemisel neoliberaliseerumise tingimustes ja välja töötada mudel, mis käsitleks muutusi sotsiaalsete gruppide vahelises ebavõrdsuses sõltuvalt institutsionaalsest kontekstist. Projekt seostab mikrotaseme paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsessid makrotaseme neoliberaliseerumise protsesside ja majanduskriisiga. Me käsitleme neoliberaliseerumise eri tüüpe kui institutsionaalseid kontekste, mis mõjutavad võmalusi ja piiranguid paremuse akumuleerumiseks majanduskriisi tingimustes ja võimaldavad erinevaid individuaalsete käitumisstrateegiate valikuid. Lisaks kavandatud uute kvalitatiivsete longituudsete andmete kogumisele kasutatakse suurt hulka kvantitatiivuuringuid EL28 riikide kohta ning Eestis läbiviidud kvalitatiiv-, kvantitatiivuuringute ja registrite andmeid, mis võimaldavad võrrelda kohorte ja riike.

https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6a8671fd-2b04-42ad-807b-0d72abecc547

Personaalne uurimistoetus
Minu aeg, sinu aeg, meie aeg. Leibkondade ajakasutus-valik või paratamatus? (20162019)

Aeg on piiratud ressurss ning seetõttu ei ole väheoluline kuidas seda kasutatakse. Partnerite ühiselt veedetud aja hulk mõjutab nii suhte kvaliteeti kui stabiilsust, lastega veedetud aeg aga laste heaolu, käitumist, õpitulemusi. Käesolev projekt uurib leibkondade ajakasutust - aja ja ülesannete jaotust, mis seotud majapidamistööde ja laste kasvatamisega - ja selle seost erinevate töö-ja pere-elu ühildamise strateegiatega (nt aja- ja kohapaindlikkus) ühelt poolt, ning teiste elusfääridega (nt tööturu situatsioon) teiselt poolt. Leibkonna ajakasutust käsitletakse siin kui eelistustel ja võimalustel põhinevat väljundit, kusjuures nii eelistused ja võimalused on mõjutatud keskkonast (leibkond, institutsioonid), kus nii 'läbirääkimised' kui ajakasutuspraktikad aset leiavad. Projektis rakendatakse nii kvantatiivsete kui kvalitatiivsete andmete analüüsi.

https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/f309a9f5-415d-4178-9171-6a4c3d13cc06

Muud projektid
Kutsehariduse muutuv olemus ja roll Euroopas (CEDEFOP) (2016–2018)

Rahvusvahelise võrdleva uuringu eesmärgiks on anda ülevaade viimase kahe aastakümne jooksul Euroopa kutsehariduses aset leidnud muutustest ja arengutest. Selleks, et analüüsida toimunud muutusi ja nendega seotud sisemisi ja väliseid tegureid, kogutakse ning analüüsitakse andmeid nii rahvusriikide kui Euroopa tasandil uurimisrühma poolt, mida juhib 3s Unternehmensberatung ja mis kaasab ca 150 hariduse ning tööturu valdkonna eksperti ja teadurit üle Euroopa.

CEDEFOP

Noorsootöö mõju arendamine ja kommunikeerimine Euroopas (20162018)

Noorsootöö, eriti avatud noorsootöö mõju demonstreerimise probleemid on hästi dokumenteeritud kogu Euroopa Liidus. See projekt arendab noorsootöö praktikat ja võimaldab noorsootöötajatel paremini määratleda tulemusi. Samuti pööratakse projektis tähelepanu protsessidele, läbi mille noorsootöö mõju avaldub, mis annab noorsootöötajatele parem võimaluse noorsootööd dokumenteerida. Noorsootöö praktika areng saavutatakse projekti raames toimuvate koolituste kaudu, pärast mida partnerorganisatsioonide noorsootöötajad rakendavad seda meetodit oma töös ning koolitavad ka teisi noorsootöötajaid. Uute teadmiste levitamine toimub vastastikuse täiendõppe kaudu, et noorsootöötajad saaksid arendada välja kohaliku kogukonna. Projekti tasandil koostatakse riike võrdlev aruanne, et teavitada ja mõjutada poliitikakujundajaid. Need uued teadmised annavad ka soovitusi noorsootöötajate koolitamiseks riiklikes koolitusprogrammides.

Lõppenud