Andragoogika

Andragoogika magistriõppekava loob võimalused elukestva ja eluhõlmava õppe ning hariduse, sh täiskasvanuhariduse valdkonna teoreetiliste käsitluste tundmiseks ja kriitiliseks analüüsimiseks. Üheskoos loome võimalused kompetentsuse süvenemiseks arenguprotsesside kavandamises, strateegilises juhtimises ja hindamises erinevate sektorite organisatsioonides ja haridusvaldkonnas.

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö magistriõppes toimub sessioonõppes kombineeritud õppevormina reedeti, laupäeviti ning vastavalt õppekava tunniplaanile ka neljapäeviti. Õppes kasutame õppija- ja suhtlemiskeskseid ning kaasavaid lähenemisi.

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

• üleülikoolilised ained; 
• andragoogi professionaalne teadvus ja professionaalne identiteet; 
• eriala valikmoodulid: arendus-ja koolitusprotsessid elukestvas õppes ja Arendusprotsessid ja õppimise toetamine organisatsioonides, kogukondades või võrgustikes (SUUR ELU);
• haridusuuringud; 
• valdkondlik võõrkeel; 
• vabaained; 
• magistritöö.

Õppekava peaainete moodulis "Andragoogi professionaalne teadvus ja professionaalne identiteet" antakse ülevaade andragoogika ja täiskasvanuhariduse kujunemisest, mõtteloost ja arengutest ning selle rakendusvaldkondadest. Lisaks käsitletakse andragoogi identiteedi arenguvõimalusi ja perspektiive ning täiskasvanute õppimist. Õpitakse tundma täiskasvanud õppijat ning täiskasvanute juhendamis- ja nõustamisviise.

Sellesse moodulisse kuuluvad ained:

• andragoogika;
• andragoogi professionaalne areng ja identiteet;
• nõustamis- ja juhendamispädevused elukestvas õppes;
• haridusgerontoloogia ja geragoogika;
• täiskasvanuhariduse rahvusvahelised arengud;
• ametialane rakenduslik tegevus.

Peainete moodulile lisaks valivad magistrandid nii valikaine kui ühe kahest valikmoodulist: arendus-ja koolitusprotsessid elukestvas õppes ning arendusprotsessid ja õppimise toetamine organisatsioonides, kogukondades või võrgustikes (SUUR ELU).

Lähtudes moodulite eesmärkidest luuakse eeldused õppimis- ja arendusvõimaluste mõistmiseks, analüüsimiseks, uudsete, kaasavate, interdistsiplinaarsete õppevormide ja arendusprotsesside arendamiseks ning kommunikatsioonioskuste kujunemiseks. 

Moodulis “Arendus-ja koolitusprotsessid elukestvas õppes” on järgmised ained:

• kaasavad õpitehnoloogiad täiskasvanuõppes;
• koolitus- ja arendusprotsesside juhtimine;
• kommunikatsioonioskused elukestvas õppes.

Selles moodulis toetatakse muuhulgas suulisi ja kirjalike kommunikatsioonioskuste kujunemist ja valmisolekuid luua avalikke tekste, mis on seotud  õpitava valdkonnaga. 

Moodul “Arendusprotsessid ja õppimise toetamine organisatsioonides, kogukondades või võrgustikes” (SUUR ELU) on andragoogika ja haridustehnoloogia õppekavade ühine interdistsiplinaarne valikmoodul. Moodul koosneb kolmest ainest:

• koostöö ja koosloome digikeskkondades;
• koolitus- ja arendusprotsesside juhtimine;
• digipöördeprojekt organisatsioonis, kogukonnas või võrgustikus.

Ained moodustavad interdistsiplinaarse terviku. Mooduli vältel tegutsevad andragoogika ja haridustehnoloogia õppekavade magistrandid interdistsiplinaarsetes rühmades koos sotsiaalsete partneritega reaalseid arendus- ja digipöörde projekte kavandades ja ellu viies. 

Moodulis “Haridusuuringud” luuakse võimalusi aktuaalse uurimisprobleemi analüüsimisele ja/või lahendamisele suunatud iseseisva uurimuse kavandamiseks, läbiviimiseks ning magistritöö koostamiseks ning kaitsmiseks ning toetatakse  iseseisva ja eetilise uurija-praktiku arengut.

“Valdkondliku võõrkeele” moodul toetab keele süvendatud õppimist.

“Vabaainete” moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Magistritöö tugineb iseseisvalt läbiviidud uurimusele, mille valmimist toetatakse magistritöö seminaridel. Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Tutvu mõningate eelmistel aastatel kaitstud magistritöödega:

• Velly Racioppi “Andragoogide identiteet ja õppimislood”.
• Kärt Kuvvas-Mekk “Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel”.
• Triin Rattiste “Parempoolse vindikeeraja elukutse omandanu jääb tööta” ehk elukestva õppe diskursuse konstrueerimine Eesti meediatekstides”.
• Iiris Saluri “Täiskasvanud õppija õppimine. Kuidas ma õpin? Autoetnograafiline uurimus õppimisest”.
• Siret Jürgenson “Tippjuhi arusaamad oma rollist õppimise toetamisel organisatsioonis. Esimese ja teise astme kohtute näitel”.

Tutvu õppekavaga

"Olen Tallinna Ülikoolis õppijast lähtuva õpikäsituse ja elukestva õppe idee kandja, väärtustan suhtlust ja koostöist tegutsemist. Õpetan andragoogiliste õpimeetodite ja suulise ning kirjaliku suhtlusega seonduvaid ainekursusi, juhendan uurimis- ja magistriseminare ning ELU projekte. Minu uurimishuvi on haridusteaduslike fenomenide konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis ning kvalitatiivse analüüsi metoodikad.

Üliõpilaste sõnul olen rõõmsameelne ja entusiastlik, küllap tuleneb see sellest, et armastan oma tööd ja võtan selle hea meelega kaasa ka koju, laulukoori ja trennisaali. Väärtustan igasugust (üli)õppijat – teadmishimulist, muutumisvõimelist, otsusekindlat, uudishimulikku, aga ka pisut tagasihoidlikku, kriitilist ning vahel natuke laiska tudengit. Kommunikatsiooniõpingute ja ettevõtluskogemuse taustast tulenevalt on minu loengud täis praktilist tegutsemist ja sageli ka ootamatusi – õppida saab ju eri viisidel ja kohtades, Kadriorust Balti jaamani. Jõudu ja energiat ammutan klassikalisest muusikast – reede- ja laupäevaõhtuti võib mind ülikooli asemel leida kontserdisaalist või ooperiteatrist!"

Halliki Põlda Eesti Teadusinfosüsteemis

"Töötan Tallinna Ülikoolis andragoogika valdkonna õppejõu ja uurijana alates 1997. aastast. Olen üks andragoogika bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade (3+2) loojatest. Õpetan nii  bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes ning juhendan seminari-, magistri- ja doktoritöid. Peamised kursused on andragoogika ja täiskasvanuhariduse temaatikaga seotud ning juhendan eriala praktilisi ainekursusi nagu „Uurimis- ja magistriseminar“, "Andragoogika praktikas", "Ametialane rakenduslik tegevus".

Mind huvitab täiskasvanute õppimine individuaalse, kogukonna ja organisatsiooni tasandil ning seda just õpikultuuri muutuse kontekstis. Doktoritöös uurisin üliõpilaste kui täiskasvanud õppijate arusaamu õppimisest ja õpetamisest ülikoolis andragoogilisest vaatenurgast. Uurijana pean oluliseks, et uurimistulemused loovad rakenduslikku väärtust ja loovad muutust ning seetõttu olen läbi viinud arendus- ja tegevusuuringuid õppejõudude professionaalse arengu toetamiseks ökosüsteemi vaates. 

Õppejõuna töötamine on väga vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv amet. Üliõpilastega kohtumised on andnud võimaluse õppida tundma erinevaid inimesi, nende lugusid ning avardanud maailmapilti. Ootan õppima üliõpilasi, kes tunnevad huvi ühiskondlike arengute vastu, peavad oluliseks nii enda kui ka teiste arengu ja õppimise toetamist, panustavad kogukonna tegevustesse ning on avatud suhtlemiseks ja koostööks.

Mul on hea meel, et olen leidnud tasakaalu töö, pere ja huvitegevuse vahel. Minu hobiks on rahvatants, osaledes rahvatantsuansambli „Tuisuline“ tegevuses õpin nii enda, koostöö kui ka laiemalt Eesti kultuuri kohta." 

Katrin Karu Eesti Teadusinfosüsteemis

"Olen andragoogika dotsent, andragoogika magistriõppe õppekava kuraator ja rahvusvahelise magistriõppe õppekava "Adult Education for Social Change" akadeemiline koordinaator TLÜ-s. Lisaks olen magistri- ja doktoritööde juhendaja, mentor, täiskasvanute koolitaja, täiskasvanute koolitaja riiklike kutsestandardite arendaja, kutsekomisjoni esimees ning tegev paljudes Eesti ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Tegutsen  uurimisrühma ÕPPES juhina, mille üks eesmärkidest on õppejõu ja ülikooli arengutega seotud uuringud.

Töötan andragoogika valdkonnas õppejõu ja uurijana alates 1986. aastast, mil loodi andragoogika ja juhtimistöö kateeder. Õppejõudude ja täiskasvanute koolitajate koolitajana töötan alates 1996. aastast. Olen algatanud ja eestvedanud andragoogika bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade arendamist ja rakendamist, arendanud ajavahemikus 2001–2016 hariduse juhtimise magistriõppe õppekava, osalenud erinevate programmide ja koolituste arendamises sh õppejõudude professionaalse arengu ja baaskoolituse programmide väljatöötamises. Lisaks osalen erinevates rahvusvahelistes arendus- ja uuringuprojektides, mille sisuks on elukestev õpe, täiskasvanuhariduse poliitika kujunemine, täiskasvanute koolitajate professionaliseerumine, professionaalsuse ja identiteedi ja täiskasvanute õppimise-õpetamise problemaatika.

Olen European Society for Research in Adult Education (ESREA) liige ja võrgustiku “Research Network on Adult Educators, Trainers and their Professional Development (ReNAdET)” üks kaasjuhtides. Olen valitud  International  Adult and Continuing Education Hall of Fame ja  AcademiaNEt tippnaisteadlaste võrgustiku liikmeks.

Vabal ajal tegelen sellega, mis mind väga köidab  ja hoiab tasakaalus: kõnnin ja  matkan looduses, reisin lähedale ja kaugele, ujun meres ja basseinis, kuulan džässmuusikat  ja  pildistan elu.  Mulle meeldib arenev Tallinna Ülikool, koostöö kolleegide ja rahvusvaheliste partneritega. Väga inspireeriv on koostöö üliõpilastega. Ootan meie õppekavadele õppima avatud meelega üliõpilasi, kellel on tahe õppida ja panustada erinevatesse arengutesse; soov mõtestada, arutleda, kuulata, lugeda, uurida, kirjutada, küsida, avastada ja luua; kellel on huvi süveneda, otsida ja leida nii enda isiksuslikke ressursse kui ka mõjutada erienavid protsesse, jätta inspireeriv ja tähenduslik jälg enda professionaalsetes valikutes või eneseületustes."

Larissa Jõgi Eesti Teadusinfosüsteemis

"Andragoogika õpingud (BA 2002, MA 2010) on viinud mind rikastavale rännakule, mille keskmes on huvi inimese ja tema arengu mõistmise vastu. Mind paelub tähenduslike õpiteekondade ja arendusprotsesside disain ja elluviimine. Huvi innovatsiooni vastu täiskasvanuhariduses on viinud põnevale rännakule juhtida rahvusvahelist koostööprojekti “MoveMakers: Co-Creating New Ways of Learning”. Olen andragoogikalaseid teadmisi ja taipamisi saanud jagada “Koolitajate koolitusel” peaministri strateegilise büroo juures Kosovos. Magistritöös uurisin õppiva kogukonna kujunemise eeldusi ja seda enda tegevuspraktika põhjal.

Minu lähenemises õppejõuna ja arendajana on olulised märksõnad kaasav mõtteviis, dialoogiline meelelaad, koosõppimine ja uuega katsetamine. Me kohtume kursuste raames, mille keskmes on andragoogi professionaalne areng ja identiteet ja arendusprotsesside teadlik eestvedamine. Mulle meeldib askeldada aias, sõpradega metsaradadel erilisi hetki märgata  ja neile midagi magusat küpsetada." 

"Olen elukestva- ja mitteformaalõppe suuna õppejõud, töötan andragoogika bakalaureuseõppe tudengitega ning vean TLÜ mikrokraadiprogrammi “Koolitusprotsesside juhtimine” üht moodulit. Olen andragoogika eriala vastne vilistlane (BA 2020 ja MA 2023), seega mõistan hästi andragoogiks kujunemise võlu ja valu. Täna jagan oma andragoogilisi teadmisi nii era-, kolmandas kui avalikus sektoris, teen koostööd erinevate kutse- ja kõrgkoolide, organisatsioonide ning ettevõtetega.

Minu jaoks on oluline siduda teooria ja praktika loogiliseks tervikuks ning läbi praktiliste näidete toetada mõtestatud õppimist, ennastjuhtiva õppija ning  professionaalse identiteedi kujunemist. Minu südameasjaks on viia andragoogilised põhimõtted erinevatesse kogukondadesse, sest need kannavad väärtusi, mis on olulised töötamiseks inimestega erinevates valdkondades. Oma magistritöös uurisin andragoogi identiteedi kujunemist praktikakogukonnas ning see andis mulle võimaluse siduda mulle olulised teemad.

Tahan olla õppijale heaks teekaaslaseks, kes märkab, toetab ning julgustab end proovile panema. Soovin suunata õppijaid erinevaid vaatenurki avastama ja uudishimu säilitama. Pean end praktikuks, minu jaoks on oluline, et õpitut saaks “päriselus” rakendada.

Armastan väga oma kodukohta Läänemaad ning pean oluliseks selle arengusse panustamist. Olen ka Eesti Andragoogide Liidu liige ning Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri koostööpartner. Naudin nelja aastaaega, tantsimist, inimeste mitmekesisust ning erineva kirjanduse lugemist."

Kai Pata on täiskasvanuhariduse ja mitteformaalhariduse kaasprofessor Tallinna Ülikooli haridusteaduste Instituudis. Tal on nii loodusteaduste kui ka sotsiaalteaduste valdkonna haridus ja interdistsiplinaarne vaade. Tal on pikaajaline teadus-arendustöö kogemus digivahendatud õppimise valdkonnas nii formaal- kui mitteformaalõppes, töötades nii koolis, kõrghariduses, tööl õppimise kui ka seenioridega õppimise valdkonnas. Ta on olnud üks digivahendatud õppimisele alusepanijatest ja edendajatest Eestis juba 1995. aastast. Ta osales suure populaarsuse saavutanud MIKSIKE õpikeskkonna loomisel.

Kai uuris Tartu Ülikoolis Loodusteaduste didaktika lektoraadis ja Turu Ülikoolis doktoriõpinguid tehes tehnoloogiaga õpetamist virtuaalsetes koosloomekeskkondades ja probleemõppe simulatsioonides. Varasemalt on ta tegutsenud ka Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis rahvusvahelistes teadusarendusprojektides mitteformaalse e-õppimise arendajana ja õppejõuna, uurides kodanikuteaduse ja disainmõtlemise rakendamise võimalusi haridusasutustes ja kogukondades õppimise käivitamisel.

Hetkel osaleb Kai Eesti Rahva Muusemi juhitud teadusarendusprojektis "Digikultuuripärandiga koosloome", TLÜ ühiskonnateaduste instituudi juhitud projektis "Kultuuri säilenõtkus", ERASMUS+ projektis "Winnovators" ja Euroopa Liidu rahastatud projektis "eDiploma. Murranguliste tehnoloogiatega õppimine". Kai on valmis olema teejuhiks uute õpetamismeetodite ja lähenemisviiside arendamisel, eriti informaalõppe ja mitteformaalõppe fookusega (õpe kogukonnas, tööolukorras, muuseumides, looduses, vabas õhus jne). Ta armastab loodust, hulkumist Lõuna Eestis ja kirjutab muu hulgas ka luuletusi.

"Olen elukestva- ja mitteformaalõppe suuna õppejõud, kelle missiooniks on luua koos õppijatega toetavat õpiruumi, kus nad saavad esitada endale arendavaid väljakutseid. Loon õpiruume südamega ja heasoovlikusega, et õppijad lubaksid endal olla loomingulised, küsida küsimusi ja tõstada probleeme ning õppida üksteiselt.

Kohtun õppijatega heal meelel just seminari- või magistritöö juhendamise protsessis, sest nende õppimise-ja arenguloo tundma õppimine ja tunnistamine on ääretult huvitav. Minu soov on toetada õppijate kujunemist hoolivateks ja eetilisteks praktikuteks-uurijateks. Õppimise ja uurimisega seotud uudishimule (millega loodan õppijaid kõnetada) lisaks tegelen vabal ajal laulmise ja liikumisega ning ammutan elamusi kunstist, teatrist, mis kindlasti minu õppetegevusi ka mõjutavad."

"Olen andragoogika eriala õppejõud, kogenud koolitusjuht, riiklikku olümpiaadisüsteemi kuuluva õpioskuste talgute peakorraldaja ning haridusteaduste instituudi haridusjuhtimise koostööjuht. Minu ametialase fookuse keskmes on inimeste areng, koostöö ja õppimine ning uurimishuvi on alati suunatud praktiliste tulemuste poole. Magistrikraadi koolikorralduses kaitsesin aastal 2017 uurimistööga, mis keskendus KiVa kiusamisvastase programmi rakendavate koolide personali tagasisidele programmi metoodikale. Loogilise valikuna olen võtnud vastutuse andragoogika eriala bakalaureusetaseme praktikaainete eest, kus koos üliõpilastega avastame õppimise ja arengu võlusid ning väljakutseid täiskasvanuhariduses. Usun, et igale olukorrale tuleb läheneda lahenduskeskselt, olgu see siis akadeemiline väljakutse või argipäevane triviaalsus. Olen siin, et toetada ja innustada üliõpilasi nende erialasel kasvamise teel, jagades oma kogemusi ning õppides koos nendega."

"Olen Tallinna Ülikooli andragoogika õppekava õppejõud ning kasvatusteaduste õppekava doktorant. Õppimine ja õpetamine on minu jaoks alati käinud koos – õppejõu tööga alustasin juba andragoogika õpingute ajal ja õppejõuna töötamine viis mind edasi doktoriõppesse. Esimeseks õppeaineks, mida õpetasin oli “Õppimine kõrgkoolis”. Olen õpetanud ja õppinud koos üliõpilastega ka andragoogika mõtte- ning kujunemislugu uurides, sotsiaalset- ja rühmas õppimist avastades, ning juhendanud seminari- ja magistritööde kirjutamist. Enda doktoritöös uurin kollektiivset tegutsemisvõimekust ning ühe perspektiivina ka seda, kuidas just ülikoolis õppimine sellist võimekust kujundab. 

Enda olemuse õppejõuna olen sageli ära tundnud õppijate tagasisidet lugedes. “Karm ja pehme üheaegselt!” on kirjutanud minu iseloomustuseks üks minu õppijatest ja tunnen ennast selles iseloomustuses ära. Õppejõuna soovin luua turvalise õppimise ruumi, milles lahendada piisavalt keerulist (päriselulist) ülesannet, sest usun, et just need tingimused viivad päriselt õppimiseni.

Lisaks nooremteaduri tööle viin läbi koolitusi õppejõududele, olen Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) täienduskoolituse kvaliteedi hindamise ekspert ja Eesti Andragoogide Liidu asutajaliige."  

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste ning inglise keele oskus A2 tasemel. Kasuks tuleb kogemus täiskasvanuhariduse ja koolituse valdkonnast.

Vastuvõtueksam (100%, vastuvõtulävend on 70 palli) koosneb kahest osast. 

• Sisseastumistest (40%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskusi. Testiga hinnatakse akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas (vajalik konto olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit, iga õige vastus annab ühe punkti, valed vastused miinuspunkte ei anna. Tutvu näidistestiga  siin.
• Motivatsioonikirja ja individuaalse vestluse (60%) maksimaalne tulemus on 60 punkti. Motivatsioonikiri esitatakse koos avaldusega SAISis. Motivatsioonikirjas (vt juhend) põhjendab kandidaat soovi õppida andragoogika magistriõppe õppekaval ning selgitab enda valmisolekut ülikooliõpinguteks, toob välja lühidalt olulisemad õpi- ja töökogemused või orientatsiooni õppekavaga seotud valdkondades, avab ühte aktuaalset täiskasvanuhariduse ja andragoogika probleemi, tuginedes kahele allikale ning lisab lühidalt endapoolsed mõtted probleemi lahendamiseks, samuti lisab kasutatud allikad. Motivatsioonikirja hinnatakse individuaalse vestluse osana. Individuaalse vestluse eesmärk on selgitada üliõpilaskandidaadi varasem õpi- ja töökogemus, motivatsioon õpinguteks magistriõppes ja õppekava valdkonnaga seotud professionaalses tegevuses. Hinnatakse motivatsiooni õpinguteks ja õppimiseks; kogemusi ja orientatsiooni õppekavaga seotud valdkonnas ning orientatsiooni õppimisele; eesmärkide teadvustamist ja perspektiive andragoogina, sh suhtlemist, analüüsioskusi ning eneseväljendust. Vestluseks on vajalik tutvuda andragoogika magistriõppe õppekavaga ja täiskasvanute koolitaja kutsestandardiga tase VII. 

Kõik kandidaadid sooritavad sisseastumistesti. Individuaalsele vestlusele pääseb pingerea alusel esimesed 60 kandidaati. Vestlusele ei pääse kandidaadid, kelle sisseastumistesti tulemus ei võimalda kandidaadil ületada lävendit (70 punkti) ka juhul, kui ta saaks vestlusel maksimumtulemuse.

Kõik kandidaadid sooritavad sisseastumistesti. Individuaalsele vestlusele pääseb pingerea alusel esimesed 60 kandidaati. Vestlusele ei pääse kandidaadid, kelle sisseastumistesti tulemus ei võimalda kandidaadil ületada lävendit (70 punkti) ka juhul, kui ta saaks vestlusel maksimumtulemuse. 

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:

• sisseastumistest sooritatakse ülikooli arvutiklassis, testi täpse algusaja ja ruumi saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades;
• individuaalsele vestlusele lubatud kandidaatide nimekirjad saadetakse SAISi kaudu hiljemalt 3. juulil kell 17.00.

Kui kandidaadil on erisoov kutsesobivusvestluse aja osas, palume see edastada hiljemalt 1. juulil kell 15.00 vastuvott.haridus@tlu.ee pärast SAISis avalduse esitamist. Võimalusel arvestatakse sooviga väljakuulutatud eksamiaja piires.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

Inglise keele oskus

Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2-tasemel.

Magistrikraadiga andragoog mõistab ja väärtustab täiskasvanud õppijat, õppimise olemust ja võimalusi nii ühiskonna, organisatsiooni, kogukonna kui ka väiksema grupi kontekstis. Ta suudab luua visioone ja mõjutada strateegilisi otsuseid ja uudseid lahendusi ning elukestvat õpet ja õppimist kui hariduse ja elu perspektiivi. Andragoogil on valmidus töötada täiskasvanuhariduse ja -koolituse­ valdkonna personali strateegiate arendajana avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonides, sh rahvusvahelistes organisatsioonides arendus- ja koolitusjuhina; haridustee ning koolitus- ja õppimiskogemuse nõustajana; koolitus-, arendus- ja uurimisprojektide juhina, uurijana; koolitusspetsialisti või andragoogide ja täiskasvanute koolitajana. 

Edasiõppimisvõimalused

Lõpetanutel on võimalik õpinguid jätkata doktoriõppes.

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!