Noorsootöö korralduse magistriõppekava

Noorsootöö korraldus

Kuidas noorsootöö juhina kavandada oma professionaalset arengut? Kuidas mõtestada noorsootöötaja rolli ühiskonnas ja viia ellu muutuseid? Noorsootöö korralduse magistriõpe aitab neile küsimustele vastused leida ning toetab vajalike teadmiste ja oskuste omandamist, et juhtida ning arendada valdkonda. Õppekava lõpetanutele antakse alates 2020. aastast noorsootöötaja, tase 7 kutse. Magistriõpe pakub integreeritud lähenemist sotsiaal- ja haridusteaduste kontekstis elukestva- ja mitteformaalõppe suunal. Tegemist on ainulaadse õppekavaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 15

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Õppekava arendamisse ja läbiviimisesse on kaasatud valdkondlikud eksperdid ning tööandjad Eestist, noortepoliitikakujundajad, rahvusvahelise taustaga õppejõud Tallinna Ülikoolist ning mujaltki.

Õppekava sobib näiteks: 

  • kohaliku omavalitsuse vm tasandil töötavatele noorsootöö spetsialistidele ja näiteks noortekeskuse juhtidele, kes tunnevad vajadust oma erialaseid teadmisi täiendada ja järgmisele tasemele jõuda;
  • õpetajale, kes tahaks edaspidi rohkem tegeleda koolinoorsootöö küsimustega;
  • treenerile/spordijuhile, kes töötavad laste ja noortega;
  • huvijuhile/ringijuhile, kes näeb endas potentsiaali noortevaldkonna arendajana.

Ootame õppima ka neid, kes on huvitatud noorsootöö uurimisest nii Eestis kui ka võrdlevates projektides välismaal.

Tegemist on avatud õppekavaga ning õppima ootame kõiki, keda huvitab noortevaldkonna uurimine laiemalt ning noorsootöö valdkonna tõenduspõhine arendamine ja korraldamine.

Oluline ei ole valdkond, milles õppija bakalaureusekraadi on omandanud; oluline ei ole elukoht Tallinnas või selle ümbruses, sest õpe toimub sessiooniti ning praktikad üle terve Eesti, aga soovi korral ka välisriigis. Ootame õppima entusiastlikke inimesi, kes näevad noori ühiskonnas võrdväärsete partnerite ja otsustajatena ning soovivad koos noortega elu Eestis edasi viia. 

Anneli Meisterson

Noorsootööga muutustele vastu! Loe noorsootöö korralduse magistrandi lugu

Miks õppida noorsootöö korraldust?

  • Magistrikraadiga noorsootöö korralduse spetsialistid on tööturul hinnatud valdkonna arendajad, kes kujundavad muu hulgas noortepoliitikat nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.
  • Õppekava pakub üliõpilasele võimalust omandada erialaseid süvateadmisi just talle huvipakkuval valdkonnaspetsiifilisel teemal. Lisaks omandad palju praktilisi oskuseid, mis ka näiteks valdkonna koolitajana tegutsedes kasuks tulevad.
  • Õppekava lõpetanutele antakse noorsootöötaja, tase 7 kutse. 

Loe, kuidas noorsootöö korralduse üliõpilane jõudis teatri kaudu noorsootööle.

Hea noorsootöö haridus aitab ka kriisi ajal. Loe artiklit.

Tutvu õppekavaga Esita avaldus SAISis


2019. aasta septembris külastas Tallinna Ülikooli Victoria Ülikooli sotsiaalpoliitika ning noorsoosuhete teadur Tim Corney, kes pidas loengu Austraalia kogemuse näitel refleksiivsest praktikast ja professionaliseerumisest noorsootöös ning noorsootöö eetikast. Vaata videoklippi.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö toimub sessioonõppe formaadis, üldiselt reedeti ja laupäeviti, kuid aeg-ajalt ka neljapäeviti ja pühapäeviti.

Õppekava ülesehitus

  • üleülikoolilised ained;
  • noorsootöö juhtimine ja korraldamine;
  • noortepoliitika ja noorsoouurimus;
  • uurimistöö;
  • praktika;
  • valdkondlik võõrkeel;
  • vabaained;
  • magistritöö.

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Eriala mooduleid läbides kujunevad teadmised noorte-, haridus- ja sotsiaalpoliitikast, noorte eluolust ja uurimisest, noortevaldkonna juhtimisest ja teenuste arendamisest, professionaalsest identiteedist ja õppimise toetamisest. Võimalik valida ka valikaineid näiteks noorsootöö ja tehnoloogia teemal, haridusasutuste juhtimisest, andekuse toetamisest.

Uurimistöö moodul aitab mõista uurimistöö põhimõtteid kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 

Praktikad võimaldavad üliõpilasel praktiseerida oskusi, mis on vajalikud noorsootööga seonduvate teenuste, programmide, uuringute arendamises ja/või elluviimises.

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist  tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. 

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Ilona-Evelyn Rannala on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö korralduse dotsent. Varasemalt on ta pikalt töötanud Tallinna Linnavalitsuse spordi- ja noorsooametis, vastutades seal noorsootöö juhtimise, arendamise, kvaliteedi ja rahvusvahelise koostöö eest.

Ülikoolis õpetab ja juhendab ta nii rakenduskõrgharidustaseme kui ka magistritaseme noorsootöö üliõpilasi. Lisaks osaleb aktiivselt rahvusvahelises koostöös nii Soome, Iirimaa, Suurbritannia kui ka Austraalia suunal.

Oma doktorikraadi kaitses Ilona-Evelyn Rannala 2014. aastal Tallinna Ülikoolis, teemaks "Dialoogi olulisusest töös riskikäitumisega noortega. Alaealiste komisjonide näitel". Ta on mitmete publikatsioonide autor ning aktiivne noortevaldkonna organisatsioonides, näiteks noorsootöötaja kutseala kutsekomisjonis ja Eesti Noorsootöötajate Kogus. 

Ilona-Evelyn Rannala Eesti Teadusinfosüsteemis


Tanja Dibou on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö dotsent ja noorsootöö rakenduskõrgharidusõppe õppekava juht. Noortevaldkonnas on ta töötanud varem Põhja-Eesti Rajaleidja keskuses ja Tallinna Noorte karjäärikeskuses noorteinfo- ja karjääriinfospetsialistina.

Tanja kaitses oma doktorikraadi 2019. aastal Tallinna Ülikoolis teemal “Noortepoliitika Eestis: toimetulek ühendatud valitsemise väljakutsetega mitmetasandilise valitsemise kontekstis“. Haridusteaduste instituudis õpetab ta selliseid aineid nagu "Noortepoliitika ja noorsootöö korraldus", "Mitmekultuuriline ja mitmekeelne õpikeskkond", “Uurimisseminar” ja juhendab noorsootöö praktikaid. Lisaks õppetööle on ta Eesti Noorsootöötajate Kogu liige, mitmete noorsootöö teematiliste artiklite autor ning panustanud aktiivselt erinevatesse noortevaldkonna arendustegevustussse nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. 

Haridusteaduste instituudis õpetab ta selliseid aineid nagu  "Rahvusvaheline noorsootöö", "Noortepoliitika ja noorsootöö korraldus", "Kultuuridevaheline dialoog ja noorsootöö mitmekultuurilises keskkonnas", "Infotöö ja noorteinfo", "Nõustamise alused", "Noorte ettevõtlikkus ja karjäär", "Sotsiaalpedagoogika ja nõustamise alused", "Karjääriinfo allikad - haridussüsteemi ja tööturu seosed" ning "Karjääriinfo juhtimine".

Tanja Dibou Eesti Teadusinfosüsteemis


 

Dr Lasse Siurala (Dr, Adjunct Professor) has a long background in managing youth services on local and international levels, he is an experienced youth researcher and an expert in youth policies. He has been the Director of Youth Services at the City of Helsinki (with 400 youth workers and 60 youth centres) and the Director of Youth and Sports at the Council of Europe (with 47 member states in Europe). He has been an Associate Professor at Aalto University, Helsinki (today an Adjunct Professor) and also the Howland Endowed Chair at the University of Minnesota (Extension Center for Youth Development). Currently he works as a part-time lecturer of youth work at Tallinn University and as a Special Advisor to the Humak University of Applied Sciences (youth worker education in Finland).

Siurala also works as an expert on international projects like ”InterCity Youth”, an European Network of Local Government Youth Work and “Projets innovants en faveur de la jeunesse”, Investment foundation of the Ministry of Finance, France, 2015–2020.

Siurala has written articles and publications on youth participation, youth work, youth policy and evaluation. He has audited youth services in the Netherlands (2012) and the cities of Kotka (2019) and Ylöjärvi (2016). 

Recently he has developed a quality assesment tool for local Family Centres of the Social Services commissioned by the National Health and Welfare Centre (THL) and an evaluation instrument for youth work based on narrative inquiry commissioned by Helsinki Metropolitan Area.


Kristi Jüristo on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadur ning tema uurimisteema on üliõpilaste professionaalse identiteet ja agentsuse areng õpingute jooksul.

Noortevaldkonnas on ta aktiivselt panustanud ligi kolm kümnendit, olles peamiselt seotud noortele ja noorsootöötajatele suunatud koolituste läbiviimisega. Seejuures on teemad nagu mitmekesisus, noorte osalus ja kaasamine tema eriliseks kireks.

Haridusteaduste instituudis õpetab ja juhendab Kristi rakenduskõrghariduse, aga ka magistritaseme noorsootöö üliõpilasi. Lisaks lööb jõudumööda kaasa rahvusvahelises valdkondlikus koostöös ja uurimisprojektides.

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste ning inglise keele oskus A2 tasemel.

Vastuvõtueksam (100%) koosneb alljärgnevatest osadest:
  • kutsesobivusvestlus (50%) – vestlusel vastab kandidaat Euroopa ja Eesti noortepoliitika ja noorsootöö teemalistele küsimustele, tuginedes muuhulgas vastuvõtuks soovitatud allikatele (kolm artiklit) ning vastab uurimistöö kavandit ja motivatsioonikirja puudutavatele küsimustele;

  • motivatsioonikiri (lisatakse SAIS-i, 10%)  kandidaat kirjeldab oma motivatsiooni asuda õppima õppekaval, kogemusi ja seoseid noortevaldkonnaga, ennast õppijana;

  • uurimistöö kavand (lisatakse SAIS-i, 40%) – kavand esitatakse SAIS-is hiljemalt kaks päeva enne vestlust ja sisaldab teemat, uurimisprobleemi aktuaalsuse põhjendust, uurimuse eesmärki ja uurimiseks sobiliku meetodi põhjendust, viiteid ja kasutatud allikaid (kuni 2 lk).

Kutsesobivusvestluseks soovitame kindlasti läbi töötada järgmised allikad:

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamil lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtuvestlusele kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldus esitatakse organisatsiooni ametlikul blanketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digitaalselt või paberkandjal). Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest. Vabatahtliku töö eest saadud punktid arvestatakse vastuvõtueksami suulise osa punktide hulka.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi magistriõppe erialale, sooritab ta akadeemilise testi üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:

  • kutsesobivusvestluse algusaja ja ruumi saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

Inglise keele oskus

Inglise keele oskus Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2-tasemel.

Kuhu edasi?

  • Noorsootöö eriala lõpetanuna ootab Sind töö noorsootöö spetsialistina, kes on pädev töötama noortega vanuses 7–26 ning juhendama teisi noorsootöötajaid nende töös.
  • Magistriõppe lõpetanuid ootab ees töö kohalikes omavalitsustes või riigiasutustes eriala spetsialistidena või ka keskastme juhtidena, kelle ülesandeks on noorsootöö valdkonna kureerimine ning juhtimine. Lisaks oodatakse pädevaid spetsialiste ka noorsootöö asutustesse, koolidesse, huvi- ja spordiklubidesse ning mittetulundusühingutesse. 
  • Samuti on võimalik asuda tööle noorsootöö õppejõududena ning ka koolitajatena mitteformaalse õppe valdkonnas.

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning haridusjuhtimise- ja innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

TLÜ noorsootöö õppekavade pikaajaline panus noortevaldkonda

TLÜ noorsootöö õppekavad tunnustuskonkursi „Noorte heaks tänu“ laureaat 2021
Noorsootöö 30

18. oktoobril 2022 tähistasime noorsootöö hariduse 30. aastapäeva Tallinna Ülikoolis ja Eestis laiemalt. Ürituse raames on valminud mitmed videod.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 619 9796

Sarnased erialad

Noorsootöö

Haridusteaduste instituut

Läbi noorsootöö saad omandada eluks vajalikke oskusi ning kujundada enda väärtusi. Noorsootöö arendab individuaalseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ning aitab luua suhtlusvõrgustikku ja sotsiaalset kapitali.

Rakenduskõrgharidus
Eesti keel
22
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Hariduse juhtimine

Haridusteaduste instituut

Eesti haridusmaastik vajab võimekaid juhte. Hariduse juhtimise õppekava on siiski palju enamat – meie eesmärk on võimaldada kujuneda juhtidel, kes tunnevad paremini õppijat ning teda mõjutavat keskkonda nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. Õppekava lõpetanud suudavad püstitada selgeid arenduseesmärke, analüüsida edukalt hariduses esinevaid probleeme ning teha oma töös tõenduspõhiseid otsuseid.

Magistriõpe
Eesti keel
18
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Andragoogika

Haridusteaduste instituut

Kui sa oled huvitatud andragoogika, täiskasvanuhariduse- ja koolituse valdkonnast, hoolid täiskasvanute õppimise toetamisest kogu elukaare vältel ning soovid panustada inimeste, organisatsioonide, kogukondade või võrgustike arengusse, siis on Eestis ja lähiriikides unikaalsed andragoogika bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad just sulle mõeldud!

Magistriõpe
Eesti keel
18
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala