Käesoleva aasta1. jaanuaril, oma 68.sünnipäeval, lahkus igaveseks mitmekülgne teadlane Ustus Agur. Pea poolsada aastat jõudis Ustus Agur töötada arvutiinseneride koolitajana, uurijana, oskuskeele arendajana, Eesti infosüsteemide rajajana ja avaldada üle viiesaja publikatsiooni. Paljud tema ettevõtmised olid Eestis esmakordsed ja teedrajavad.
Ustus Agur huvitus elektronarvutitest juba 1950ndail aastail, olles ka esimese eestikeelse elektronarvuteid käsitleva publikatsiooni autor. Aastatel 1951-1978 töötas U. Agur Tallinna Polütehnilises Instituudis. Informatsioonitehnika kateedri õppejõuna ja aastail 1966-1976 kateedrijuhatajana on Ustus Agur pidanud loenguid paljudest ainevaldkondadest: üldelektrotehnikast, elektriajamite teooriast, informaatika alustest, andmetöötlusvahenditest, andmeedastusest ja arvutivõrkudest. Sellel perioodil ilmusid temalt õpikud programmõppest, Boole`algebra kasutamisest automaatikalülituste projekteerimisel, andmetöötluse riistvarast. Ustus Agurilt ilmus igal aastal kümneid artikleid eri valdkondadest - kõrgkooli pedagoogikast, programmõppest, kirjanduse, kunsti ja küberneetika seostest. Laiale lugejaskonnale oli adresseeritud populaarteaduslik raamat "Inimesed ja automaadid".
Uueks etapiks U. Aguri elus kujunesid tööaastad Eesti Informatsiooni Instituudis - aastatel 1978-1980 selle instituudi teadusdirektorina ja järgneval kümnel aastal direktorina.
Eesti Informatsiooni Instituut oli eesti teadus-ja tehnikainfosüsteemide arendajaks. Vaatamata töökoormusele ilmusid Ustus Aguri sulest artiklid automatiseeritud infoteenindusest, infotöö efektiivsusest ja kvaliteedist, infokeskuste võrgust, raamatukogudest rahvusliku infosüsteemi osana. Ustus Aguri juhendamisel töötati välja Vabariikliku Teadus- ja Tehnikainfosüsteemi (VATTIS) üldpõhimõtted ja kontseptsioon.
Ustus Aguri eestvedamisel korraldati iga-aastaseid vabariiklikke konverentse ja nõupidamisi, mis peegeldasid teabelevi ja infosüsteemide arenguprobleeme. 1987.aastal tõstatas Ustus Agur oma ettekandes valitsuskomisjonile informaatika kompleksse arendamise probleemi. Aasta hiljem valmis Ustus Aguri juhtimisel Eesti informatiseerimise kontseptsioon, mis sai kõrge tunnustuse osaliseks.
Ustus Aguril oli oluline osa Eesti informaatikaelu korraldamisel.U. Aguri tegevus on seotud Eesti Informaatikanõukogu moodustamisega ja Informaatikafondiga, mille tegevdirektorina Ustus Agur viimastel aastatel töötas.
Ustus Aguri juhtimisel tegeles Informaatikafond infotehnoloogiastandardite väljaandmise, arvutimesside, seminaride, konverentside korraldamisega. Alustati Eesti informaatika arenduskava koostamist. Selle esimese koostöös valminud versiooni - "Eesti tee infoühiskonda" sõnastajaks oli Ustus Agur.
TPÜ infoteaduste osakonnale jäi viimaseks kohtumiseks Ustus Aguriga kohtumine "Infofoorumi" avamisel. Täitmata jäi lubadus ajakirjale kaastööd teha ...
Ustus Aguri mitmekülgsest tegevusest jäi meile väärtuslik vaimne pärand. U. Aguri rikkalik loometegevus on pakkunud ja jääb pakkuma rohkesti uurimismaterjali. Infoteaduste osakonna diplomitöö koostamise käigus avanes meie jaoks ka U. Aguri tegevus muusikuna, orkestreerijana, populaarteaduslike lastejuttude kirjutajana. Uurijana ja teaduse populariseerijana, oskussõnavara loojana ja sõnastike koostajana, esimeste arvuti- ja infoajakirjade väljaandajana ning tõlkijana on Ustus Agur jätnud püsiva jälje meie rahvuskultuuri.
Evi Rannap
Koostatud 17.veebruaril 1997
sirvir@tpu.ee