VÕRGUSTUMISE VÄLJAKUTSE VÄIKESTELE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETELE: MÕISTE SOTSIAALNE KAPITAL INTERNATSIONALISEERUMINE (Kokkuvõte).

Aart Jan de Heer, Turu Majanduse ja Ärijuhtimise Kool, Turunduse Osakond/ Innomarket, Soome E-mail: aartjan.deheer@tukkk.fi 


Kaasaegsetes ärisektori uuringutes käsitletakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise oskust ning oskuslikku infokäitumist kui kriitilisi edufaktoreid. On täheldatud, et firmajuhid, kes koguvad informatsiooni paljudest infoallikatest ja -kanalitest on märksa edukamad juhtidest, kes usaldavad üksikuid traditsioonilisi allikaid. Edukad juhid paistavad samuti silma aktiivse osalemisega koostöövõrkudes. Empiirilised uuringud on näidanud, et juhtimisalane kompetents kujuneb eelkõige koostöövõrkudes, kus olemasolevad teadmised saavad kinnitust ja sageli ka uued tõlgendused. Infoühiskonnas on kommunikatsioonivõrgustikel üha suurenev strateegiline tähtsus, sest nii üksikisikute kui organisatsioonide tegevuskeskkond on muutunud avatumaks, keerukamaks ja dünaamilisemaks. Toimetulekuks kiirete muutustega vajatakse järjest rohkem sotsiaalseid oskusi ning osalemist organisatsioonivälistes võrgustikes. Järjest olulisemaks muutub sotsiaalse kapitali osatähtsus.
Aart Jan de Heer käsitleb oma artiklis sotsiaalsete võrgustikega seotud põhimõisteid (formaalsed ja mitteformaalsed võrgud, kommunikatsioon, sotsiaalne kapital, intellektuaalne kapital jt), võrgustike liigitamist ning neile iseloomulikke tunnuseid. Seejärel analüüsib ta sotsiaalse kapitali olemasolu ja infokäitumist kahes Soome firmas, kes tegutsesid Saksamaa kaubandusturul perioodil 1994-1995. Ühte firmat võis tema tegevusnäitajate alusel pidada edukaks, teist mitteedukaks. Uuringutulemused kinnitasid argumenti, et ainult väga vähesed firmad on võimelised looma tulemuslikke võrgustikke väljaspool oma traditsioonilist tegevuskeskkonda. Osaliselt on see seotud majanduslike ressursside nappusega, kuid pajudel juhtudel nn pühendumise puudumisega, mis on vajaliku sotsiaalse kapitali puudumise tagajärg. Aart Jan de Heeri analüüs põhineb tema doktoritööl, mis leidis kaitsmist ?bo Akadeemia Ülikooli Infoteaduste osakonnas 1999.aasta detsembris.

Kokkuvõtte koostanud Sirje Virkus