Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast

Liia Tüür
Infoteaduste magister

Raske on leida sõna, mis kaasaegses ühiskonnas leiaks rohkem tarvitamist kui sõna "informatsioon". Paljusid peletab juba kuulmisel eemale selle sõna tähendustega ülekoormatus (sama, mis on juhtunud sõnadega internatsionaliseerumine ja globaliseerumine, näiteks). Samas on raske leida tavateadvuse jaoks ka hämaramat ning segasemat mõistet, millele iga eluala või generatsiooni esindaja suudab leida esmapilgul teistest täiesti erineva seletuse või definitsiooni. Huvitav siinjuures on see, et kõigis neis mõtetes on omajagu iva kuid sageli napib komplekssust ning seostamist teiste lähedaste mõistetega nagu: andmed, teave, teadmine, tarkus, oskus, kogemus jm (data, knowledge, wisdom, skill, experience).

Informatsioon kui inimese suhe end ümbritsevaga
Ükskõik millise informatsiooni definitsiooni me aluseks võtame, on ühene see, et reaalsust mõistetakse väljaspool meid asuvana, kust siis on võimalik 'ammutada' seda, mida me oleme harjunud nimetama informatsiooniks. Alati on olemas 'mina', kes välisest maailmast valib, millist informatsiooni ja kuidas kasutada. Info töötlemine inimeses toimub seega interaktiivses protsessis. See, millise informatsiooni me vastu võtame ning enda sees teadmiseks töötleme sõltub loomulikult paljudest teguritest - kasvukeskkonnast, haridusest, kultuurist, elukogemusest jpm.

Kultuuriteoorias ja semiootikas on erinevate kultuuride kokkupuutekohtade kirjeldustes kasutatud terminit 'tõlkefiltrid'. Need on vahendid mille abil võõras kultuur enda keelde tõlgitakse. Tinglikult võiks seda kasutada siingi nimetusena nendele aladele, kus informatsioon tungib inimese sisemaailma. Inimene valib end ümbritsevast maailmast sündmused, mille ta 'tõlgib enda keelde' ning samuti selle, mida ignoreeritakse.

Teisisõnu, mida avaram on inimese mõttemaailm (mida suurem on tõlkefiltri pind, semiosfäär inimese ümber…), seda rohkem kokkupuuteid tekkib informatsiooniga välismaailmast, mis leiavad ümbertöötlemist teadmisteks ning millest võib saada informatsioon ning teadmine teiste inimeste jaoks. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene, kellel on palju teadmisi (kogemusi, oskusi, tarkust), suudab ümbritsevast informatsioonist /välismaailmast luua uut teadmist. Seevastu inimesel, kellel puudub eelnev haridus ja sisemine tarkus, ei suuda ka kogu Internetis leiduva informatsiooni põhjal, midagi mõtestatut maailma juurde luua.

"Me oleme informatsiooni vastu võtnud kui see, mis me teame on muutunud" on Claud Shannoni poolt informatsiooniteoorias sõnastatud. Vastu võetud, tajutud info muudab sisemist pilti välisest maailmast, korrastab seda mingil moel ning on seega muutunud teadmiseks. Psühholoogide sõnul on siin tegemist kognitiivse pildiga meie peas, mis muutub pidevalt õppeprotsessi jooksul.

Viimastel aastatel sageli kasutatavad terminid infoühiskond ning elukestev õppimine on sellest vaatepunktist jälgitavad kui omavahel väga tihedalt seotud. Õppeprotsessis omandatakse informatsiooni ning töödeldakse see ümber teadmiseks/tarkuseks või oskuseks. Õppimine info mõiste vaatepunktist hõlmab väga laia tegevuste ringi ning on alati interaktiivne ja loominguline tegevus.

Infokontseptsioon infoteaduses
Infoteadus mõistab informatsiooni kogu kommunikatsiooniprotsessi kontekstis ning kaasajal on valdav kognitiivne vaatepunkt, mis tähendab, et infokontseptsiooni on hõlmatud nii informatsiooni looja (tema teadmised ), loodud informatsioon, infosüsteem, -kanal kui ka informatsiooni vastuvõtja (tema teadmiste struktuur ja ebakindluse ning probleemi ala seal) kui potentsiaalse uue informatsiooni looja.

Taolist infokontseptsiooni silmas pidades saavad mõistetavaks ka infoteaduse põhiuurimisvaldkonnad, mille sõnastas Nick Belkin juba 1977 a oma doktoridissertatsioonis. Nendeks on: info muutumine inimeses kui kognitiivses kommunikatsiooni süsteemis; infovajadus; infosüsteemide efektiivsus; info looja ja info suhe ning info kasutaja ja info suhe.

Kaasaja tunnustatud infoteadlane Peter Ingwersen on tuginenud Brookes'i mudelile (1975,1977) ning esitanud informatsiooni ja teadmise omavahelised suhted kognitiivses süsteemis ning jõudnud mudelini (1984):

pI δI + K(S) K(S+ δS) pI'

Potentsiaalselt saadaolev info pI on vast võetud info δ I, mis on medieeritud kindla teadmiste struktuuri (sisaldab probleemi ja teadmisi) K(S) poolt, muutes teadmised uueks K(S+ δS) mõju δS läbi. Muudetud teadmiste ala võib luua uut infot (pI'), potentsiaalset teistele vastuvõtjatele. Info vastuvõtjat käsitletakse seega potentsiaalse uue info loojana.

Brookes märgib oma mudeli juures, et tegu on küll pseudomatemaatilise võrdusega, mis näitab ometi, et teadmine ja informatsioon on samast liigist ja kui nad oleks mõõdetavad , siis saaks neid mõõta samades ühikutes.

Ingwersen on rõhutanud informatsioonist arusaamise juures kommunikatsiooniprotsessis, et kui vastvõtja ebakindluse või probleemi alas siseneb potentsiaalsesse infosse (näiteks avab raamatu), on need andmed, millest võib saada teadmine kui informatsioon võetakse vastu; vastuvõtmine on tingitud kindlast teadmiste struktuurist. Informatsioon, kui ta on vastu võetud võib mõjutada ebakindluse ala, muutes probleemi ja teadmiste ala ja põhjustades kaalutlusi, otsuseid, tegutsemist, kavatsusi, muutusi väärtushinnanguis jne; Informatsioon on vastuvõtja teadmiste struktuuri muutmine.

Infoühiskonnast teabeühiskonna läbi targa ühiskonnani
Eelnevale tuginedes võib välja tuua terminid infoühiskond ja teabeühiskond , mis samuti rõhutavad informatsiooni ja teadmise omavahelist tihedast seotust. Jätkuvalt kõneldakse nende terminite haakumisest ja ka eripärasusest, selgusele ei ole veel jõutud, kumb termineist on üldisem ning hõlmab teist. Siinkohal võiks välja tuua siiski rõhuasetused, mis infoühiskonnast kõneldes on tavaliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogial ning selle arengul, ning teabeühiskonna puhul ühiskonna hariduslikel, kultuurilistel ja sotsiaalsetel aspektidel (majanduslike ja infotehnoloogiliste kõrval). Eesmärk on mõlema ühiskonnakorralduse puhul sarnane - inimeste kõrgem elukvaliteet.

Eelnevast arutelust tulenevalt peaks tulevikuühiskond olema ennekõike loova õppimise ja teadmistekeskne ühiskond, kus ka kogu rutiinne vaimne töö tehakse ära arvutite ja infotehnoloogia abiga. Määrav on inimese oskus end ümbritsevast infomöllust luua teadmist ja tarkust, et olemasolevat maailmas võimalikult efektiivselt eksisteerida.

Kasutatud kirjandus
Ingwersen, Peter. Informatio Retrieval Interaction. London: Taylor Graham Publishing, 1992
McGarry, Kevin. The Changing Context of Information. An introductory analysis. London: Library Association Publishing, 1993

Viimati uuendatud 31. augustil 2003
sirvir@tpu.ee