KOLMAS SEKTOR EESTIS: REAALSUS JA TULEVIKUPERSPEKTIIVID (KOKKUVÕTE)

Taimi Tulva, Sotsiaaltöö professor, Tallinn Pedagoogikaülikool, sotsiaaltöö osakond

Eesti ühiskonnale iseloomulike joontena võib esile tuua liikumist demokraatliku ühiskonna suunas, ühinemistaotlusi Euroopa Liiduga, kasvavaid sotsiaalseid probleeme ja kolmanda sektori rolli kasvu. 2001.aasta algul oli Eestis registreeritud 14 247 mittetulundusorganisatsiooni. Nende arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, näiteks 1998.aastal registreeriti ligikaudu 5 600, 1999.aastal 11 200 ja 2000. aastal 12 200 erinevat organisatsiooni. Paljud nendest on koondunud nn vihmavarjuorganisatsioonide alla. Ühtekokku haarab nende tegevus 18 erinevat valdkonda. Kodanikuinitsiatiividel on Eestis tugevad traditsioonid, mis ulatuvad esimese Eesti Vabariigi aegadesse. Nõukogude perioodil piirati rangelt kodanikualgatusi, kuid iseseisva Eesti tingimustes on paljud assotsiatsioonid taasasutatud. Avatud Eesti Fond on tähelepanuväärselt toetanud kolmanda sektori arengut.
Taimi Tulva artikkel on pühendatud kolmanda sektori rollile Eesti ühiskonnas. Ta vaatleb kolmandale sektorile iseloomulikke tunnuseid ja mittetulundusorganisatsioonidega seonduvaid probleeme. Põhjalik ülevaade antakse 2000.aastal läbiviidud uuringust, mis selgitas välja probleemid, millega mittetulundussfääri assotsiatsioonid kokku puutuvad. Eesti mittetulundussektori jätkusuutlikust hinnati seitsmeastmelise skaala järgi. Hindamissfääri kuulus nii üldine jätkusuutlikus, seadusandlik raamistik, tegevusvõime, finantssuutlikkus, infrastruktuur, teenuste pakkumine, üldsussuhted jt. valdkonnad. Analüüsi tulemused näitasid, et napib informatsiooni kolmanda sektori kohta, samuti puuduvad vajalikud teadmised ja oskused jätkusuutlikuks arenguks (üldsussuhetest, konfliktijuhtimisest, vabatahtlike tegevuse koordineerimisest jms). Rõhutatakse samuti informatsiooni koondumisest Tallinna, mille tagajärjel organisatsioonid väljaspool Tallinna tunnevad end isoleerituna. Samuti on piiratud võimalused saada informatsiooni välisprogrammidest, finantsallikatest ja koolitusvõimalustest. Napib ka oskustega inimressursse. Sellegipoolest paistab silma mittetulundusorganisatsioonide tugev tahe teha koostööd avaliku sektoriga. Käesoleval ajal on algatatud mitmeid initsiatiive kolmanda sektori arengu toetamiseks.

Kokkuvõtte koostanud Sirje Virkus