RAAMATUKOGU JA RAHA: KULUTUSED JA HINNAPOLIITIKA

Aira Lepik


Eesti Rahvusraamatukogu ja Briti Nõukogu korraldusel toimus 19.-22. novembrini 1996 Tallinnas seminar "Raamatukogu ja hinnapoliitika", mille viis läbi dr. Judith E. Broady, Walesi Ülikooli infoteaduse ja raamatukogunduse osakonnast (Department of Information and Library Studies, University of Wales, Aberystwyth).

Seminarile olid kutsutud Eesti teadus- ja rahvaraamatukogude töötajad, kes oma igapäevatöös raamatukogu eelarve, raamatukogu teenuste hinna ja laiemalt raamatukogu ning hinnapoliitika kavandamisega tegelevad. Allakirjutanu osalemine seminaril oli seotud infoteaduse eriala õppekava   kohustusliku aine "Marketing raamatukogu ja infotöös" õpetamisega - marketingimeetmestikus on raamatukogu teenuste hinnal oluline koht ning selle kujundamise seaduspärasuste ning võimaluste analüüs annab edaspidi loodetavasti pädevama võimaluse nende probleemide vahendamiseks tudengitele (Lepik 1996).

Käesolevas kirjutises antakse seminaril kuuldust ja arutletust lühiülevaade, milles selgitatakse ning täpsustatakse raamatukogu ja hinnapoliitika erinevaid käsitlusi ning rakendusvõimalusi raamatukogudes.

Raamatukogu eelarve kujundamise võimalusi

Raamatukogude riiklik infosüsteem moodustub eri tüüpi raamatukogudest. Eestis moodustab sellise infosüsteemi 1294 raamatukogust ( 604 rahva-, 141 teadus- ja eriala- ning 549 kooliraamatukogu) koosnev võrk. Raamatukogude finantseerimine kujundatakse läbi eelarve, mis peaks võimalike finantsvahenditega kindlustama raamatukogude arengu (Eesti 1996, 20-21).

Seminaril "Raamatukogu ja hinnapoliitika" analüüsiti eelarvet kui võtmedokumenti kahest aspektist:

Raamatukogu eelarves on oluline näha arvude ridade ja veergude kõrval ka strateegilist tasandit. Stareegilise tasandi puhul on kõne all raamatukogusisene (raamatukogutöötajate suhtumine raamatukogu teenuste kasutajate vajadustesse, võimalik vastupanu osutamine muutustele) ja -väline (rahaliste vahendite limiteeritus, avalikkuse nõudlus) surve. Strateegilisel tasandil on oluline leida tasakaal vaieldamatu, tõenäolise ja võimaliku vahel raamatukogu arendamisel.

Raamatukogu eelarve teenib kolme otstarvet:

Raamatukogu eelarve kujundamisel on oluline tunda vähemalt kahte tehnikat prioriteetide määratlemisel :

Esimesel juhul peaks leidma vastused raamatukogu eelarve kujundamisel näiteks küsimusele: missuguseid teenuseid saab juurde kavandada, kui eelarves oleks lisatud 50 000 EEK ja samas mõtlema, millistest teenustest võiks loobuda või mida võiks vähendada, kui 50 000 EEKi oleks eelarves vähem. Sellise tehnika puhul tekivad eelarve üle peetavate läbirääkimiste käigus vastuolud raamatukogu erinevate osakondade vahel ning kogu asutuse arengut teenivate tulemusteni on keeruline jõuda.

Prioriteetsusele baseeritud eelarve kujundamise tehnika eeliseks on avatus ja õiglus, puudusteks aga eelarve vähendamise minimaalne võimalus ning seadustes ette nähtud nõuete liiga tugev mõju. Samas aga annab see võimaluse ellu viia raamatukogus kavandatud arengustrateegia ning planeerida sellele finantstagatis. Raamatukogu tasakaalustatud eelarve tekkimine on eri tüüpi raamatukogudes erinev, näiteks rahva- ja ülikooliraamatukogude erinevused tulenevad eelkõige nende raamatukogude seadusega määratletud alluvussuhetest raamatukogu omanikuga.

Raamatukogu kulud ja raamatukogu teenuste hind

Raamatukogu kulutused peavad olema selgelt välja toodud, sest see hõlbustab otsuste vastu võtmist ja nende täitmise kontrollimist, raamatukogu tegevuse tulemuslikkuse mõõtmist, hinna formuleerimist raamatukogu teenustele ning selleks valmisolekut.

Kui kavandada raamatukogus uut teenust, on oluline teada ja tunda teenuse võimalikke hinnameetodeid.

Hinnameetodite tutvustamisel peatuti seminaril põhjalikumalt kulukesksetel hinnameetoditel: juuredehindluse meetodil ning kasumiläve hinnameetodil.

Juurdehindluse meetod põhineb teatud arvestusliku juurdehindluse lisamises teenuse omahinnale ehk kuludele. Raamatukogu kuludest kõneledes peaks silmas pidama, et tegemist on püsikulude ja muutuvkuludega.

Püsikulud, mis otseselt ei sõltu tootmis- või müügimahust, moodustuvad raamatukogus uue teenuse kavandamisel põhi- ehk vältimatutest kuludest, teenuse levitamise, administreerimise ja/või müügiga seonduvatest kuludest, lähtekuludest uue teenuse kavandamiseks ning hinna või väärtuse langusega ja amortisatsiooniga seotud kuludest. Püsikulude hulka kuuluvad kulutused personalile, üür, küte, kindlustus, laenukapitali intress vms. Püsikulusid nimetatakse marketingialases kirjanduses ka üldkuludeks, kaudkuludeks või lisandkuludeks (Vihalemm 1996).

Muutuvkulud, mis olenevad otseselt tootmis- või müügimahust, kujunevad raamatukogus põhi- ja abimaterjalidest, mida teenuste vahendamiseks kasutatakse. Muutuvkuludeks on näiteks teenuse kasutajate arvust tulenevalt varieeruvad kulutused elektrile, kommunikatsioonile (sideteenused vms.) ning postikulud. Püsikuludest ja muutuvkuludest moodustuvad nende summana kogukulud (Vihalemm 1996).

Hind saadakse juurdehindluse meetodi puhul järgmiste arvutuste tulemusena:

Juurdehindluse meetod on raamatukoguteenustele hinna määratlemisel  enam kasutatav, sest tavaliselt teatakse teenuse kavandamisel paremini teenusele vajalikke kulutusi kui nõudlust. Kuluarvestus on tihti lihtsam, kui nö. turutunnetus ning ka konkurentsi on sellise hinnameetodi valimisel vähem.

Kasumiläve hinnameetodi puhul on eesmärgiks hind, mis viib üle kasumiläve või tagab soovitava kasumi. Selleks arvutatakse välja kasumilävi ehk tasuvuspunkt. Kasumilävi saadakse arvutuste teel, kus püsikulud jagatakse teenuse müügihinnast lahutatud ühiku müügikuludega. Selle hinnameetodi puudusteks on nõudluse vähene arvestamine ning püsikulude muutumatus vaid teatud perioodil.

Seminaril arvutati kasumiläve punkti mitmete raamatukoguteenuste puhul ning rühmatöö tulemuste tutvustamine teistele seminaril osalejate viitas tihti samadele probleemidele: vähesed rahandusalased eelteadmised ning osakamatus siduda esitatud näiteid konkreetse raamatukogu vajaduste ja võimalustega.

Hinnapoliitika raamatukogus

Hinnakujunduse kontseptsioonid on vaadeldavad nende kasulikkusest, väärtusest ning maksumusest lähtuvalt. Hinnapoliitika on raamatukogu teenuste hinnastrateegia ja -taktika kavandamine ning teostamine. Hinnastrateegia väljatöötamine kuulub raamatukogu juhtkonna otsustuste hulka ning on taktikaliste otsustuste aluseks.

Hinna kindlaksmääramise astmete hulka kuuluvad:

Hinna kindlaksmääramisel on oluline tunda teenuse elutsükli graafikut, milles eristuvad teenuse kujundus-, juurutus-, kasvu-, küpsus- ja langusfaas. Teenuse elutsükli analüüs aitab kaasa hinnameetodi valikule.

Seminaril tutvustati järgmisi hinnameetodi valikuvõimalusi:

Raamatukoguteenuse hinnast kõneldes rõhutati seminaril pidevalt, et hind on psühholoogiline, kulutused aga majanduslik analüüsivaldkond. Tasuta teenustega raamatukogus harjunud lugejate jaoks pole tihti ootamatu mitte teenuse hind, vaid fakt iseenesest, et raamatukogus küsitakse teenuse eest raha. Samas on aga hind maine ja kvaliteedi näitaja (Weingand 1995).

Seminari viimasel päeval tutvustati äriplaani koostamise vajadust raamatukogus kui võimalust strateegia kavandamiseks, milles oleks arvestatud kasutajate vajadused, tarbed ja nõuded.

Äriplaani koostamisel on kindlasti vajalik järgmiste sammude olemasolu:

Seminaril vaheldusid loengud arutelude ja rühmatöödega. Tihti tunti puudust majandusalastest teadmistest ning inglisekeelse terminoloogia paremast tundmisest. Seminar "Raamatukogu ja hinnapoliitika" aitas mõista raamatukogude ees seisvate finantsotsustuste keerulisust ning tekitas soovi probleemidega edasi tegelda.

Kasutatud kirjandus

Eesti (1996). Eesti riiklik kultuuripoliitika lähiaastatel. Tallinn : Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.

Kotler, P.; Andreasen, A. (1991). Strategic marketing for nonprofit organizations. 4th ed. Engelwood Cliffts, New Jersey :         Prentice Hall.

Lepik, A. (1996). Marketing ja raamatukoguteenused: uued seosed ja võimalused. Raamatukogu 5 : 13-14.

Vihalemm, A. (1996). Marketing. Hind. Müük. Reklaam. Tallinn : Külim.

Weingand, D. (1995). What do products/services cost? How do we know? Library Trends: Winter : 401-408.

English

Tagasi koduleheküljele


Koostatud 17.veebruaril 1997
sirvir@tpu.ee