Laste kaasamine kui demokraatia.

Lapsed peaksid olema kaasatud otsustamisprotsessi, kuna lapsed ei ole tulevikukodanikud vaid kodanikud juba praegu olemasolevas ühiskonnas.
Miks on demokraatia oluline ja eriti alushariduses? Demokraatlik osalemine ühiskonnaelus on kodaniku õigus. Lapsed ja täiskasvanud saavad kollektiivselt osaleda otsuste langetamisel, mis puudutavad neid endid, gruppe ja ühiskonda laiemalt. Demokraatia laseb erisustel välja paista ja seda positiivses võtmes. Eri kultuurid ja mõtted rikastavad laste kogemusi. Alushariduses võiks demokraatiat mõista kui kooselamise vormi. Demokraatia praktiseerimine alushariduses rõhutab teatuid väärtusi: erisuste väärtustamine; erinevate seisukohtade ja paradigmade mõistmine; uudishimu, ebakindluse ja subjektiivsuse väärtustamine ja kriitiline mõtlemine (Moss 2007).
Tänapäeval üha enam vanemate tööhõivega toimub laste eraldumine täiskasvanutest.
Lapsed ei oma kaasasündinud vastutustunnet, vaid peavad seda õppima. Lasteaeda minnes peab laps õppima vastutama oma isiklike asjade eest, oma käitumise eest, sõnade eest ja õppimise eest. Kõiges selles vajab laps õpetaja ja lapsevanema abi ja vastutustundlikkus on oluline lapse iseseisvumisel.
Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008 § 5 lõige 3).

Universaalseteks väärtusteks peetakse kaastunnet, vastutustunnet ja õiglust. Väärtused on pigem individuaalsed kui universaalsed ja seda eriti väikestel lastel, kes lähtuvad omaenese teadmistest ja kogemustest. Seega on väga oluline väärtuste õpetamisel lähtuda lapse seisukohast. Et teistele väärtusi edasi anda, peavad edsiandjad väga täpselt teadma omaenda väärtusi, eesmärke ja käitumist.  Isikutel on vaja moraalset intelligentsust (teadmine, mis on õige),  moraalset kompetentsust (võimet teha seda, mis on õige) ja  emotsionaalset kompetentsust (võime tunda ja kontrollida iseenda emotisoone ja mõista teiste emotsioone) (Lennick & Kiel 2005).
Demokraatilkus ühiskonnas on inimestel võim teha otsuseid, mis on tähenduslikud igapäevase elu suhtes. Vabadus otsustada, oma mõtteid avaldada ja teha valikuid on olulisel kohal ka hariduses. Alushariduses peaks alustama laste aktiivsuse väärtustamist, lubades lastel aktiivselt tegutseda, planeerida, organiseerida, katsetada, mõelda jne. Vabadus valida aitab lastel tunda ennast kompetentsena ja iseseisvana, Seega on eelkoolieas oluline vabadus otsustada, vabadus proovida ja vabadus teha. Vabadus valida ja otsustada on otseselt seotud lasteaias õpetajaga ning eeldab õpetajalt erinevate võimaluste pakkumist lastele. Õpetaja roll on organiseerida kasvukeskkonda ja õppetegevusi nii, et lastel oleks võimalus proovida ja katsetada erinevaid viise ja võimalusi teadmiste omandamisel. Demokraatlikus lasteaias antakse lastele võimalus otsustada: Mida? Kus? Millal? ja Kellega? nad soovivad mängida, töötada või puhata. Demokraatia kasutamine alushariduses on oluline, kuna see annab lastele teadmise, et neid usaldatakse, mis omakorda annab lastele enesekindlust ja kompetentsust  teha elus õigeid valikuid. Demokraatlikus keskkonnas õppimine algab laste jaoks sotsiaalse- ja grupidünaamika tundmaõppimisest. On oluline, et lapsed saaksid grupitöö ja meeskonnas tegutsemise kogemuse. Demokraatia kasutamine lasteaias alushariduses omab mitmeid positiivseid mõjusid lapse võimekusele:
1. Lapsed õpivad usaldama ennast läbi võime langetada tähenduslikke otsuseid.
2. Lapsed õpivad usaldama teisi inimesi.
3. Lapsed õpivad vastutama omaenda tegude eest.
4. Mõistma omaenda väärtust läbi selle, et nende otsustega arvestatakse.
5. Lapsed arenevad kompetentsemaks ja iseseisvamaks.
6. Lapsed õpivad austama autoriteeti.
7. Lapsed avastavad omaenda võimekust ja oskusi ning teiste võimekust ja oskusi.
8. Lapsed õpivad mõistma, et inimeste vahelised erinevused on kogemusi rikastavad.
9. Lapsed õpivad austama ennast ja teisi.
10. Lapsed õpivad väärtustama ühiskonna liikmeks olemist ning lojaalsust meeskonnas (Erwin & Kipness 1997).

Demokraatia väärtus alushariduses seisneb kaasamises, st et iga laps peab olema märgatud, laps peab saama panustada ühisesse eesmärki ning saama ka osa kiitusest ja lõpptulemusest. Demokraatlik lasteaed kaasab alusharidusse iga lapse. Igal lapsel on väärtus, mis tuleb leida, see esile tuua ning praktiliselt väärtustada. Iga laps muudab lasteaia rühma rikkamaks omaenese isiku kaudu, oma mõtete, ideede, arusaamiste, kogemuste kaudu. Õpetajal on oluline roll tuua need isikud, ideed, mõtted, arusaamised ja kogemused nähtavale. Kuidas seda teha? Alustada tuleks kindlasti enda tundmaõppimisest. Näiteks detektiivimäng, kus iga laps saab paberile teha oma sõrmejäljed ja neid luubiga uurida ning võrrelda teiste omadega. Laps õpib, et tema sõrmejäljed on unikaalsed ja erinevad, kellelgi teisel selliseid ei ole. Oma tööle võib allakirjutada ka oma sõrmejäljega, kuid et emad-isad oma lapse töö üles leiaksid, peaks vanematele pakkuma ka  luupi ja kodeerimiskaarti, kus on kõikide sõrmejäljed peal.
Samavõrd oluline on õpetajal tuua kuuldavale laste ideed ja mõtted. Küsides küsimusi ja lasta lastel pakkuda vastuseid.
Demokraatiat alushariduses tuleks mõista kui väärtust. See väärtus peegeldab, et iga laps on ühiskonnas oluline, võimekas ja kompetentne. Demokraatia kui väärtus aitab luua ühiskonna, kus iga laps on kuuldud ja tähele pandud.