Iga ühskonna ja ideoloogia jaoks on haridusprotsess, selle tulemused seotud teadmistega (kõrvuti teiste väljunditega – iseloomukujundus, käitumismustrid ja kodanikuksolemine või religioossed vaated).

Ajaloos on teadmistel alati olnud hariduseesmärkide ja -tulemuste hulgas kõrgeim koht – olenemata erinevatest faktoritest, mille abil teadmisi saadi, sest need sümboliseerisid klassi kuhu hariduse saanu kuulus. Alati on olnud inimesi, kes püüdlevad ja saavad teadmisi tänu oma inelligentsusele, teadmis- või uudishimule. Kuid nad ei määra teadmise staatust, kohta ja sisu hariduses ja ühiskonnas. Klassikuuluvuse määras, muu kõrval, ka see, et haritud inimene oli koolis käinud, seega – saanud teadmisi. (Lamm, 1994)

Tänapäeval on koolis tegemist peamiselt teadusainetega ning skolastiline tuupimine ja ülesülemine asendunud või rikastunusd hulga õppimis-õpetamisviisidega. Lisaks õppemeetodite muutumisele on uuemad õppekavad oma eesmärkide seadelt tunduvalt avaramad piisavate oskuste ja teadmiste nõudmisest vaid nö kooliteaduste alal. Oluliseks on tõusnud inimese akadeemilist, elualast ja tööalast toimetulekut tagavad üldpädevused (kompetentsid). Mitmel pool peetakse oluliseks traditsiooniliste teadus- ja oskusainete kõrvale uute valdkondade toomist. Üheks selliseks oleks nt töö tulevikkudega. (Beare, Slaughter 1997) Need peaksid tagama aktiivse, vastutustundliku, loova inimese arengu toetamise. Nii on kooli ja selles õpilasele võimaldatavate teadmiste (aga ka kogemuste) sisu 20. - 21. sajandil tohutult muutunud, nagu ka ootused õppekavale ja seda ellu viivale õpetajale.

Parimateks õppekavadeks peetakse paljude kasvatus- ja sotsiaalteadlaste poolt sotsiaal-konstruktivistlikke õppekavu. Nende näiteks on Soome, aga ka Eesti õppekavad. Siinjuures tuleb pöörata tähelepnu sellele, et nö kirjutatud ja realiseerunud õppekava ei pruugi täiel määral kokku langeda. Realiseeruva õppekava loob keerukas koosmõju koolisisestest faktoritest (sh koolikultuur ja õpetajate võimekus õppekava üldisi eesmärke teaostada) ja koolivälistest faktoritest (eksamite kord, hindamise kord jmt).

Ajalooliselt on koolides viljeldav teadmine ja selle saavutamise viisid vaadeldav vähestesse (3-4) paradigmadesse jaotuvana. Samamoodi on jaotatavad ka õppimise-õpetamise teooriad.