Test 10. Avaliku võimu harud ja institutsioonid

Quiz

Institutsioon on (vali täpseim määratlus)
1. reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad.
2. igasugused asutused, mis maksumaksja raha eest tegutsevad.
3. valtsemise instrumendid, mis koosnevad ametnikest.
4. igasugused asutused
Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab:
1. põhinemine pädevusel,
2. hierarhilisus,
3. demokraatlikud valimised,
4. ekspertotsused,
5. demokraatlikud otsused.
Legislatuuride allakäik tähendab:
1. parlamendi rolli tähtsuse langust,
2. valitsuse tähtsuse tõusu,
3. kaheparteisüsteemi muutumist mitmeparteisüsteemiks,
4. mitmeparteisüsteemi muutumist kaheparteisüsteemiks,
5. parlamendi kehtestada olevate seaduste hulga vähenemist.
Valitsuse ülesannete hulka kuulub:
1. seaduste vastuvõtmine,
2. juhtida riiki parlamendi suuniste alusel,
3. seaduste õiguspärasuse kontroll,
4. tagada toetus oma poliitikate elluviimisele,
5. seaduste rakendamine.
Checks and balances tähendab:
1. võimude lahususe põhimõtet,
2. otsuste tasakaalustatud kaalumise põhimõtet,
3. erakondade lahutamise ja tasakaalustamise taotlust,
4. võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtet,
5. täitevvõimu korraldust sisemiste alluvussuhete alusel.
„Kummipitsat” tähendab:
1. poliitika kujundamise protsessi takerdumist bürokraatiasse,
2. parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele,
3. riigipitsati originaalversiooni,
4. liigse kihutamisega vahelejäänud poliitiku häbimärki,
5. erakonda, mis pidurdab ühiskonna arengut.
Valitsuse tähtsuse suurenemisega on kaasnenud:
1. valitsusjuhi esiletõus,
2. valitsuse muutumine võrdsete meeskonnaks,
3. valitsusesisese hierarhia süvenemine,
4. valitsusesisese hierarhia vähenemine,
5. suured nõudmised ministrile.
Parlamendi ülesanneteks on:
1. seaduste vastuvõtmine,
2. täitevvõimu legitimatsioon ja kontroll,
3. ametnike tegevuse järelevalve,
4. seaduste alusel vaidluste lahendamine,
5. riigi diplomaatiline esindamine.
Loengus esitatud esinduskogu mõjukuse käsitluse kohaselt võib parlament olla:
1. poliitikat vältiv,
2. poliitikat kujundav,
3. poliitikat mõjutav,
4. poliitikat lõpetav
Riigipeade hulka kuuluvad:
1. kuningas,
2. peaminister,
3. presidentuuri liige,
4. riigikantsler.
Karjäärisüsteemiks nimetatakse bürokraatia mudelit, kus:
1. inimeste põhieesmärgiks on teha karjääri ükskõik, millises sektoris,
2. avalikus sektoris asutakse tööle madalaimal astmel ning aastatega liigutakse kõrgematele,
3. avaliku sektori ametikohad täidetakse avalike konkurssidega.
4. valitseb, neutraalsus, anonüümsus, hierarhilisus, ametikohta ei saa osta ega pärida.
Kõneparlamenti iseloomustab:
1. sellise ülesehitusega saal nagu on Riigikogul
2. tugeva suutlikkusega komisjonid
3. suur mõjukus poliitika kujundamisel
4. avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale
Klassikalist parlamentarismi iseloomustab:
1. võimude kokkusulamine,
2. usaldushääletuse piiramine,
3. partei juhib parlamendisaadikut,
4. parlamendiliikme tugev positsioon,
Mitmekojalise parlamendi eeliseks on
1. otsustusprotsessi kiirus
2. otsuste kaalutletus
3. traditsiooniliste väärtuste säilitamine
4. suurem stabiilsus
5. otsustusprotsessi läbipaistmatus
Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis
1. on president valitud parlamendi poolt
2. võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha
3. on presidendil sama palju võimu kui parlamendil
4. pole peaministrit
Weberlikku bürokraatiat iseloomustab
1. hierarhilisus
2. anonüümsus
3. ametikoha päritavus
4. tööjaotuse süsteemsus
Peteri printsiip
1. on olulisim valitsusistungite korralduspõhimõte
2. tähistab bürokraatia korralduspõhimõtet
3. tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini
4. tähistab valitsuse hälvet, mille kohaselt on ministrid rumalamad kui kantslerid
Ministeerium on
1. haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine
2. poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust
3. tööhõiveastus, mille ülesanne on vastutada erialase hariduse saanud inimeste edasise täiendamise ning otstarbeka rakendamise eest
4. dekontsentreeritud valitsus
Valitsemise detsentraliseerimine (loengus räägitu kohaselt)
1. tähendab võimu delegeerimist kohalikult tasandilt kesktasandile
2. tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust
3. tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust
4. tagab omavalitsuste võrdse ja ühetaolise arengu
Subsidiaarsusprintsiip tähistab
1. subsiidiumide jagamise aluspõhimõtteid
2. kohalike omavalitsuste autonoomsust keskvõimust
3. otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil
4. otsustamist võimalikult kohalikul tasandil
Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist
1. kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel
2. Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel
3. ministeeriumi ja selle allasutuse vahel
4. kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel
Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse
1. kõik haridusega seonduvad küsimused
2. kõik maaeluga seonduvad küsimused
3. kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab
4. kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud