Kehalise aktiivsuse mõju noore tervisele

iDevice ikoon Kehalise aktiivsuse mõju organismi arengule.

Regulaarne kehaline aktiivsus on tunnustatud kui terve eluviisi üks tähtsamaid komponente. Kehalise aktiivsuse kõige olulisem väärtus on südame-veresoonkonna tegevuse aktiviseerimine, organismi parem varustamine hapnikuga ja lihasaparaadi tugevdamine. Liikumisest põhjustatud kiirem vere tsirkulatsioon tagab kudede varustamise nii hapnikuga kui ka vajalike toitainetega. Tekib täiesti uue kvaliteediga energiavahetus. Loid vereringe on paljude haiguste põhjuseks.

Regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb paljude terviserikete vastu: seljavigastused, veresoonkonna haigused, seedetrakti haigused, emotsionaalne püsimatus, vigastuste vältimine, rasvumine, osteoporoos, kõrgvererõhutõbi, vanadusnõtrus jt. Hea tervise tagamiseks on vajalikud nii kehaline aktiivsus kui ka kehaline tublidus.

Kehalise aktiivsuse ja spordi mõju põhilised suunad:
• Kehalise aktiivsuse mõju laste ja noorte tervisele kasvueas.
• Füsioloogilised ja biokeemilised muutused treenimise käigus, mis avaldavad ka positiivset mõju täiskasvanuna.
• Spordiga tegelemine ning selle tervistav mõju täiskasvanuna

Kehaline tublidus näitab aga kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid. Seda hinnatakse liigutusvõimete testide tulemuste kaudu.

Kehalise aktiivsuse ja spordi mõju peamised suunad lasteeas:
• kehaline tublidus ja aktiivsus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas;
• treenimine lapseeas kutsub organismis esile füsioloogilisi ja biokeemilisi muutusi, mis avaldavad positiivset mõju tervisele täiskasvanuna;
• kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju;
• uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili.

Vaatmata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Paljud lapsed ja noored ei täida kehalise tubliduse saavutamiseks vajalikke standardprogramme. Need programmid peaksid täitma kahte peamist ülesannet:
- arendama sihipäraselt kehalist võimekust,
- tagama teatud kehalise võimekuse taseme ja aktiivse elulaadi kogu eluks.

Kehalise aktiivsuse programmid lastele ja noortele on väga populaarsed, muutudes sageli sihipäraseks sporditreeninguks. Vaata huvitavat videonäidet räätsamatkast:

 

 

Kehalisel tublidusel, spordil ja aktiivsel elustiilil on ajalooliselt olnud inimese üldise heaolu tagamisel sama suur tähtsus kui moraalsetel ja intellektuaalsetel omadustel.

Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel.

Problemaatiline on lapse- ja noorukiea kehalise aktiivsuse mõju täiskasvanu tervisele. Kas lapse ja noorukieas saavutatud treeninguefekt püsib täiskasvanuna või kaob selle mõju? Kas täiskasvanul, kes oli kehaliselt aktiivne noorena, on väiksem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse? Oletatakse, et sporditreening kasvuaastatel suurendab südame-veresoonkonna funktsionaalset võimekust ja inimese kehalist võimekust, mis võib püsida kogu adultse (täiskasvanu) perioodi. Kui see väide on õige, siis peaks lapseeas sporditreeninguga saavutatud kehalise võimekuse tase omama jätkuvat mõju kehalisele tublidusele ja tervisele täiskasvanuna. Loomulikult kehaliste võimete tase vanuse suurenedes täiskasvanueas vananedes väheneb.


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond