Pollinoos

ehk heinapalavik on haigus, mille põhjuseks on mõnede inimeste ülitundlikkus tuultolmlevate puude ja taimede õietolmu suhtes. Sattudes allergilise inimese limaskestale, võib põhjustada kas silmapõletikku, nohu, hingamisraskust, nahalööbeid või seedetrakti kaebusi.

Tunnused:
  • silmade sügelus, punetus, turse ja pisarate vool
  • nina sügelus, punetus, sage aevastamine, rohke vesine nohu
  • nina kaudu hingamise takistused
  • sügelus kurgus ja köhatamine
  • raskematel juhtudel hingamisraskus (astmahoog)

Haigustunnused tekivad igal aastal allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal. Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu. Sageli on haiguse põhjuseks allergia mitme õietolmu suhtes.

  • Märts - mai on puude õitsemise aeg. Peamiseks pollinoosi põhjustajateks on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Mai lõpus lisandub veel tamme ja võilille õietolm.
  • Juuni - juuli on aasaheinte (timut, kerahein, aruhein, raihein, rebasesaba, nurmik, luste) ja kõrreliste (rukis, nisu) õitsemise aeg.
  • August - september on umbrohtude (puju, koirohi, malts) ja sügislillede (astrid, krüsanteemid jt) õitsemise aeg.
Mesi ja ravimtaimed võivad põhjustada pollinoosile iseloomulikke vaevusi.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

TPS Noorsootöö õppekava Terviseõpetuse ja esmaabi aine täiendav osa