Peenmotoorika tegevused arendavad last mitmekülgselt ja palju enam kui valmis mänguasjad: nii mõtlemist – ta sorteerib, otsustab, leiab erinevusi ja paigutab, kui ka meeli – kuulmist nägemist, haistmist, kompimist. Tähelepanu ja keskendumisele aitavad kaasa täpsust nõudvad tegevused, näiteks puistamine ja pulgaga porile kirjutamine. Liigutuste suund vasakult paremale valmistab last ette lugemiseks ja kirjutamiseks. Peenmotoorika arendamine toetab kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti.

Tegevused peenmotoorika harjutamiseks, allikas “Liikumisrõõm” Pirvo Karvonen, Ilo 2003

Lõikamine. Lõikamise juures tuleb tähelepanu pöörata kääride kasutamisele, sõrmede osavusele ja näo või teiste kehaosade üleligsetele liigutustele.
Lapsele ei tavitse harjutust ett näidata.

Ülesanne

Kõigepealt palutakse lapsel joonistada A4 suurusele paberile suurem ring ja seejärel lõigata kääridega seesama ring paberist välja.

Liigutusoskus. Laps suudab kääridega lõigata loomulikult, kasutades vaid selleks liigutuseks vajalikke lihaseid, nägu või teisi kehaosi liigselt liigutamata.

Tähelepanekud

• Kas laps lõikab ebamääraselt, üle joone,
• Kas lõikamisel liiguvad suu, lõug või pea ( liigutus ei ole veel välja kujunenud
• Laps üritab kääridega mööda paberit keerutada( ei keeruta paberit)
• Kas lõikamine on saamatu
• Kumba kätt laps lõikamisel kasutab või kas ta vahetab lõikamisel koguni kätt

--------------------------------------------------------------

Kirjutamine. Tähelepanu tuleks pöörata pliiatsihoiule, kirjutamise suunale ja tähtede kujule, randme liikumisele, sõrmeosavusele, kogu keha valitsemisele, kaasnevate liigutustele ja sellele, kumba kätt laps kasutab. Lapsele ei tarvitse harjutust ette näidata.

Ülesanne Lapsel palutakse kirjutada oma nimi äsja paberist väljalõigatud ringile. Liigutusoskus. Pliiatsihoid on õige ehk laps kasutab võtte juures pöialt, esisõrme, keskmist sõrme. Sõrmede ja kogu käe liikumine on sujuv, muudes kehaosades ei esine pinget ega kaasnevaid liigutus

Tähelepanekud

• Kas käsi on rusikas või on pliiats lihtsalt ebamääraselt käes
• Kas ranne ja sõrmed on jäigalt
• Kas suu liigub kaasa või ilmneb mingeid muid liigutusi
• Kas laps vahetab tihti kätt või on käsi kindlalt välja kujunenud
• Kas kirjutamise suund ja tähtede kuju muutub
• Kas laps kirjutab tihti peegelpildis

----------------------------------------------------

Sõrmede liikumine. Hindaja näitab soorituse ette: peopesa on ülespoole tõstetud, iga sõrm puudutab kordamööda pöialt või pöial puudutab igat sõrme-algul esisõrm, siis keskmine, neljas sõrm ja väike sõrm. Liigutust näidatakse lapsele paar korda ette. Sõrmeharjutusi võib teha ka selliselt, et kui pöial on puudutanud väikest sõrme, tullakse sealt sama teed tagasi. Võib teha ka nii, et pärast väikese sõrme puudutamist alustatakse uuesti esimesest sõrmest.

Ülesanne Lapsel palutakse iga sõrmega eraldi puudutada sama käe pöialt. Algul ühe käega, siis teisega ja lõpuks mõlema käega üheaegselt. Lõpuks palutakse seda teha nii, et laps ei vaataks oma kätele. Liigutusoskus. Laps suudab mõlema käega üheaegselt ja sõrmedega põialt puudutada. Sõrmede liikumine toimub rütmiliselt. Kui pöial on puudutanud väikest sõrme, tullakse sama teeda tagasi või tehakse liigutusi nii, et alustatakse esimesest sõrmest. Kui laps suudab sõrmeharjutuse ajal veel rääkida või laulda, on liigutus automatiseeritud.

Tähelepanekud

• Kas sõrmed hüplevad segamini, ebarütmiliselt või liiguvad kordamööda ja rütmiliselt
• Kas laps vaatab kogu aeg sõrmedele või suudab liigutust teha ilma kätele vaatamata
• Kas liigutused on aeglased ja pinges või sujuvad
• Kas laps suudab harjutust teha ainult ühe käega või mõlemaga ja kas suudab teha mõlema käega üheaegselt

----------------------------------------------------------------

Eseme liikumise jälgimine silmadega. Liikuva eseme jälgimise kaudu saab hinnata võimet hoida limad ühel objektil ja jälgida selle liikumist. Seda läheb vaja näiteks lugemisel. Hindaja ja laps istuvad vastamisi toolidel. Lapse silmade ees, u 30cm kaugusel (lugemiskaugus), liigutatakse pliiatsit, mille otsik võiks olla punane. Lapse ülesanne on jälgida silmadega eseme liikumist. Hindaja liigutab seda üles-alla, seejärel horidontaalselt edasi- tagasi ja lõpuks tehes külili olevat kaheksat. Horisontaalselt liigutamisel on suund paremalt vasakule (hindaja poolt). Laps vaatab eset vasakult paremale e lugemise suunda jälgides. Iga korra järel antakse lapsele võimalus silmi puhata. Eset liigutatakse hoogsalt ja suhteliselt laia diapasooniga liigutustega eri suundades. Iga liigutust korratakse mitmel korral.

Ülesanne Last palutakse jälgida liikuvat pliiatsit selliselt, et liiguvad ainult silmad. Kui laps liigutab kaasa kogu keha või pead, võiks teda ühel korral parandada Liigutusoskus. Laps jälgib liikuvat eset silmadega, ilma et vaataks vahepeal mujale või et keha liiguks silmade liikumisega kaasa

Tähelepanekud

• Kas silmadega koos liigub kogu ülakeha (iigutus ei ole veel välja kujunenud)
• Kas laps vaatab vahepeal täiskasvanut ja siis jälle pliiatsit
• Kas laps jõuab pliiatsi liikumisest ette nii, et ta vaatab juba varem pliiatsi liikumissuunda või jõuab varem oma vaatega enne pliiatsit kohale.

-------------------------------------------------------------------

Hindamine. Hinnatakse lapse võimet antud ülesannet sooritada.

1. Kui laps ei tule ülesandega üldse toime – 0 punkti
2. Kui laps tuleb mingil määral toime, kuid liigutus ei ole täiesti välja kujunenud - ½ punkti
3. Kui laps sooritab liigutust hästi –1 punkt