Lõimimine


Lapse käeline tegevus on seotud vaimsete ja füüsiliste võimete arenguga - kõik see koos aitab maailmast paremini aru saada. Mustrilehtede joonistamisle loodud seosed erinevate ainete ja teemadega annavad lapsele uusi teadmisi, muljeid ja kogemusi, arendavad lapse sõnavara ja väljendusoskust, mälu ja tähelepanu, loovust ja ilumeelt. Need aitavad kaasa ka varemõpitud teadmiste ja oskuste süvendamisele ja kinnistamisele ning uute teadmiste omandamisele.

Mustritega kaunistamisel antakse esemetele esteetiline lisaväärtus, laps saab ise otsustada ja valida motiivid ja värvid.

Seosed

Matemaatika: leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.

Muusika: mustrite rütmid, kordused seostatakse üksteisega, tegevusteks muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud. Koolieelik väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

Liikumine- tants ja rütmika mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist. Koolieelik kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt.

Kodulugu-oma kandi mustrite tundmine, õuesõppe vaatlused meid ümbritsevate taimede, loomade ja esemete äratundmine mustrites.

Üheks lapse peenmotoorika ja puuteaistingute arendamise võimaluseks on mängud liivaga. Liivamängud on lihtsalt läbiviidavad, kuid samas emotsionaalsed ja last köitvad. Mida osavam ja liikuvam on lapse käsi, seda täiuslikum on tema närvisüsteem. Käelaba motoorika arendamine toetab lapsele eneseteenindamis- ja tööoskuste ning kunstilise tegevuse ja käsitöö vilumuste õpetamist, aitab säilitada tema füüsilist ja psüühilist tervist, soodustab tema isiksuse arengut.

Liiva pinnal on lapsel kergem oma vigu parandada kui paberil ja laps tunneb end seeläbi edukamana. Täiskasvanu roll on liivamängudeks vajalike tingimuste loomine nii toas kui õues ja lapsele liivaga tegutsemise võimaluste tutvustamine.

Laste huvi äratamiseks liivamängude vastu võib kasutada erinevaid võtteid

• Näpuharjutusi
• Liivale joonistamist
• Mustrite moodustamist loodusmaterjalidest

iDevice ikoon Värvid rahvakunstis
Värvide valik polnud vanasti väga lai, kuid see-eest tähendusrikas. Põhivärvustest (toonidest) on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine värvus võeti kasutusele 19. sajandi algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19. sajandi keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19. sajandi teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele.
  • Soe roheline oli nii maa, kasvavate taimede kui ka surma värv.
  • Kollane seevastu tähistas päikesevalgust.
  • Sügavsinine kandis endas taevast ja mõtlemist.
  • Punane võis tähendada maad nagu rohelinegi, aga samas ka tugevat emotsionaalsust, väljendades verd, tuld ja armastust.



Litsenseeritud: Creative Commons Attribution 3.0 License