Arhailised mustrid. Ühtsuse ja täiuslikkuse sümbolina on ringimotiivile ehk sõõrile omistatud maagilist kaitsevõimu, mis võis üle kanduda ka esemetele. Nooriku rõivastuses on kujund olnud eriti armastatud Mulgimaa tikandeis. Arhailise taimornamendi üks põhimotiive on sõõr, mis märgina sümboliseeris lõpmatust, korda ja harmooniat, see tähistas ka elu, taevakehasid ja aja ringkäiku.

Ürgne on vöökirjade, vanade tikandite ja kindamustrite geomeetriline ornament, mille põhielemendid on ruut, rist, siksak, ring, silmusnelinurk ja kolmnurk. Need on ülemaailmsed erilise pühaliku tähendusega sümbolid, mis sündisid tuhandeid aastaid tagasi, lähtusid muistsest loodususust ja maaviljelusega seotud huvist maailmaehituse ja taevanähtuste vastu. Paraku on vanemaid maagilise tähendusega märke eri aja kihistuste ja hilisemate lisanduste hulgast raske eristada, sest esteetilise ja maagilise vahekord on sageli ähmane. Kindlasti taotlesid jõudu, õnne või kaitset varased geomeetrilised pronksspiraalkaunistused muinasaja rõivastel. Mõnikord viitab kaunistuse tõrjemaagilisele tähendusele selle asukoht-särkide avauste (kaeluse ümbruse, allääre, varrukasuu) kaunistusi võiks seostada taotlusega luua ohustatud piirkonnas tõke, et tõrjuda välismaailma vaenulikke jõude. Mustreid anti edasi põlvest põlve. Tihti oli esemetel kujutatud ornamentidel ka kindlad tähendused ja nende kujutamisel kasutati kindlaid värve. Eriti rikkalikud on Eesti rahvariided, kus on kasutatud nii arhailisi, lille kui ka triibumustreid.

------------------------------------------------------------------------------------------------------

Rist. Paljud maailma rahvad on kasutanud risti maagilise märgina juba esiajal eesti rahvausundis oli rist nõiamärgina oluline tõrjemaagias- seda tehti kõikvõimalikele esemetele kaitseks kuradi eest, kurjade vaimude, tulihänna ja nõiduse vastu. Koos nõiasõnadega raviti risti abil haigusi ja vigastusi. Risti ürgalgusliku kujundina on algselt tähistatud horisontaalseid ja vertikaalseid seoseid maailmaruumis. Lääne- Euroopa keskaegses kunstis esineb rist sageli elupuu tähenduses, olles mõneti seotud ka paradiisipuu mõistega.
Apostel Andreas hukati diagonaalristi. Andrease rist on hea mõjuga märk. Andria rist kohakuti kreeka ristiga on armastuse ning elu kaitsemärk. Joon ümber märgi kaitseb kandjat.

Elupuud on universaalse maailmapuuna Euroopas tuntud juba kiviajal. Kujundit on peetud maailma keskmeks ja kõikide eluprotsesside aluseks. Elupuu on olnud eriti armastatud kaunistusmotiiv talurahvakunstis nii tekstiilidel kui ka puit- ja metallesemetel. Sümboliseerib
ühendust maa ja taeva vahel. Sügava sisuga ja mitmetähenduslik elupuu saab eriti armastatuks talurahvakunstis. Elupuu on maailma tsentner ja kõigi eluprotsesside alus on ühtlasi olnud absoluutse reaalsuse ja surematuse sümbol.

Sõõr. Ühtsuse ja täiuslikkuse sümbolina on ringmotiivile ehk sõõrile omistatud maagilist kaitsevõimu, mis võis üle kanduda ka esemetele. Paljud maailma rahvad on tähistanud selle kujundiga päikest ja pidanud sõõri maa märgiks. Päikeseratas ehk ratas millele on hiilgus ümber kaitseb kandjat maa peal. Kosmilise märgina on sõõr sümboliseerinud universumit, kõiksust, lõpmatust, kuid ka universaalset korda ja harmooniat ning olnud elu, taevakehade ja aja ringkäigu tähis. Kodarrattad on olnud igivanad mütoloogilised pühaduse ja õnne sümbolid, saatuse ka õnnemärkidena on nad sajandeid püsinud paljude Euroopa rahvaste rahvakunstis.

Kaheksakand- õnnetäht. Seda sümbolit on Eesti rahvariiete mustrites ja tarbeesemetel väga palju kasutatud. Igivanad kosmilised märgid, nagu kolmnurk, rist ja sõõr võttis ristiusk otseselt üle oma tehnoloogilisse süsteemi.

Kaksikrist (kristuse märk ha Kristuse sündi tähistav Petlemma täht) ja kaheksakand või kaheksanurk (maagiline ja universaalne õnnetäht (Jõulutäht ja Neitsi Maarja täht).

Kolmnurk. 19. sajandini on Eestis olnud armastatumaid geomeetrilise ornamendi elemente kolmnurk, mis üle maailma on tähistanud pürgimust kõrgema ühtsuse poole. Meil on ta rahva hulgas olnud tuntud tule märgina või ka viljakuse (naise häbeme) võrdkujuna. Ka on kolmnurgal õnnetusi ärahoidev tähendus. Ornamendis kasutatavaid kolmnurke nimetati rahvapäraselt <<küladeks>> ja <<kodadeks>> ning need olid Eestis seotud vana püvisilmpistes tikandiga.
Esiajast peale on kasutatud ka siksaki (ussijoone) mustrit. Piiritleva, ääristava motiivina oli see viljakuse, õnne ja rikkuse võrdkuju ning tähendas sageli ka ussi kui manala valvurit ja kodukaitsjat. Silmusnelinurk oli looduse ühtsuse, tõrjemaagilise hoiatuse ja manala märk.
Eesti ornamentika põhimotiivide hulka kuuluvad veel ruut ja romb. Ruut oli kosmilise maailmakorra, maa ja päikese märk. Samatähenduslik oli ka sõõri motiiv. Rist oli seotud sümbolarvuga neli, osutades maailmakorralduse põhielementidele (tuli, vesi, maa ja õhk) ning see kujunes juba eelkristlikul ajal eesti rahvausundis oluliseks nõiamärgiks. Keskaegsetel vöödel ja puusarättidel esines ka üle maailma tuntud päikesemärki ja õnnetähte-haakristi.

Ürgsed motiivid rist, ruut, kolmnurk ja sõõr osundasid omaaegsetele teadmistele taevakehade ja päikese liikumisest, nende mõjust inimesele, taevavõlvi ja maailma ehitusest. Kõik need ürgsed geomeetrilises ornamendis kasutatud sümbolid ja nõiamärgid võttis omal ajal üle kristlus ning need rakendati ristiusu teenistusse. Nii tähistab kolmnurk kristluses kolmainsust ja jumala silma, rist elu ja surma, silmusnelinurk on ristimissakramendi sümbol ja Ristija Johannese vapi märk. Ristil on ka elupuu tähendus-seistes maailmaruumi keskel, tähistab see taeva ja maa vahelisi suhteid.

Loe juurde http://www.tlu.ee/opmat/tp/eesti_rahvakunst/