Käeliste tegevuste juures tuleks arvestada vasakukäelisusega – see on aju eripära: vasaku- ja paremakäelisel on erinev võime ümbrust tajuda ja töödelda. Käelisuse väljaselgitamiseks saab jälgida, kumba kätte võtab laps tööriista, kumma käega ta lumepalli viskab ja kivikesi loendab. Tavaliselt on seda võimalik kindlaks teha kolmanda eluaasta teisel poolel

Eksperimentaalselt on tõestatud, vasaku ajupoole pädevuses on abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine ja rääkimine. Parem ajupool ületab vasakut võimes komplekseks mõtlemiseks, ruumilisuse tajuks ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamiseks, kui ka akustiliste muljete töötlemise ja musikaalsuse kohta. Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ja paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja võimendavad neid muljeid erinevalt. Vasakukäelised on tundelisemad ja intuitiivsemad, neile on omased sümbolitest arusaamine, enam fantaasiat ja kujutlusvõimet.

Vaskukäliste laste jaoks on vajalik õpikeskkond ette valmistada. Oluline on, et laps oleks laua taga vasakul pool, tähele tuleks panna paberi või vihiku asetust ja käe hoiakut. Paremakäelise täiskasvanu jaoks on vasakukäelise lapse õpetamine peegelpildis, vasakukäeline laps teeb kirjutamise liigutusi vastupidises suunas kui paremakäeline, tema tempo võib olla alguses olla aeglase.

Õige vilumuse saamiseks peaks laps hoidma pliiatsit vasaku käe pöidla ja kergelt kõverdatud nimetissõrme vahel, alt toetab seda keskmine sõrm, käsi liigub vabalt mööda joont üles ja alla.

Lapse käelisust saab tuvastada vaatluse, mängude ja testide abil.

Vaba vaatlus

Selgitust annavad vaatlused kumba kätte võtab laps pliiatsi, pulga. Tähtis on jälgida, kummas käes hoiab laps nuga ja kahvlit (toidu tükeldamine ja suhu viimine), kuidas ta nuga ilma kahvlita (võid leivale määrib) ja kahvlit üksinda kasutab. Jälgida millise käega laps märku annab, kumma käega ta ust või akent avab, tuld lülitab või millise käega ta voolib. Tasub uurida lapse kohta varajase lapsepõlve fotosid, videot. Jälgida hammaste pesemist, juuste kammimist, kääridega välja lõikamist, nõude kuivatamist. Koostatakse tabeleid sellekohta kumba käega ta teeb seda või teist rohkem.

Vaatlemine mängimisel

• mängud, mille puhul lapsel on vaja jõudu kasutada (nt. pulkade surumine aukudega täistorgitud puuplaadi sisse; palli viskamine; pildi koostamine mosaiigi tükikestest, mida tuleb kõvasti sisse vajutada).
• mängud, mis nõuavad osavust (noolte viskamine).
• mängud, mis eeldavad kiiret reageerimist ( jalgpall).

Käelisuse kontrollimine

• Lastakse ühel veereval esemel kukkuda maha ja vaadatakse kumma käega laps ta üles võtab.
• Lapsel palutakse tuua läheduses olevat rasket raamatut.
• Tuleb sorteerida segaminiaetud tähti. Kumb käsi on osavam?
• Võrdlemisi kõvasti suletud purgilt tuleb kaas ära võtta.
• Tuleb ust või akent avada ja sulgeda.
• Lastakse tahvlit pühkida või paberilt kriipse kustutada.
• Lastakse välja lõigata mööda kontuure ringe ja ruute.
• Laps süütab tuletiku. Kui see tegevus toimub parema käega, siis korratakse seda teatud aja pärast.
• Laps teritab pliiatseid.
• Laps toob kannuga vett ja kastab lilli.
• Värvilisi helmeid pistetakse nööri otsa.