Tikand

Eesti rahvakunsti omapära tuleb eriti selgelt esile rahvarõivais, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu.

Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18. sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19. sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus.
Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivaile tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidniitidega, maagelõngaga (punane puuvili-lõng), kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19. sajandil tuli kodukootud linase kõrvale vabriku puuvillriie.
Eesti rahvarõivais paistab silma värvirohkus. Põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine värvus võeti kasulusele 19. sajandi algul.
Rahvustikandite tehnika on väga mitmekesine. Taimornamente tikiti kirja järgi, kasutades mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid. Lihtsamaid tikandeid oskas teha iga naine.
Harju-, Viru- ja Järvamaal kaunistati rahvarõivaid juba 18. sajandil lillkirjaga, kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas.

Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid (sabaga tanu), õlarätte ja hiljem ka põlli. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate õite, lehtede, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Esimesed on tavaliselt kelluka-, teised rosetikujulised. Need kaks motiivi on andnud lugematu arvu tuletisi. Lillkirjas kohtab veel roosõielisi, nelkõielisi, liblikõielisi õiemotiive.

Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20. sajandi algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati käesoleva sajandi algul seelikuid ja vaipu Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega.

Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikuks on kellukad, roosid, nelgid, lehed. Saaremaa tanukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud tüsedad väädid, neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied. Värvuselt on Saaremaa tikandid eredad.

Muhus on tikitud särke, tanusid, põlli, seelikuid, hiljem ka sukki, kindaid, pätte (susse), vaipu ja taskuid. 20. sajandi algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult – peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvalt mandri ja teiste saari tikandeist nii ornamendi kui ka värvuse poolest. Värvidest on seal enim kasutatud intensiivset roosat. Lilleõied tikiti looduspärastes värvitoonides, palju kohtab ka tikkija fantaasiarikast värvimängu.

Muhu lilltikandi ainetel on mustale paberile maalitud põll.


Muhu Muhu Saaremaa Tarvastu Paistu Pilistvere ristimotiiv

Kihnu tikandite seas on rohkesti Põhja-Eesti lillkirja ja Lääne-Eesti tanude juurde kuuluvaid motiive. Huvitavamad on kohapealse päritoluga tikandid. Tanutikandeis domineerib punane värv.

Lõuna-Eesti alasse kuuluvad Võrumaa, Tartumaa, Viljandimaa, osa Pärnumaast ja ka Setumaa. Selle ala rahvarõivad on säilitanud palju vanu rõivaelemente, nagu puusapõlled, sõbad ja pealinikud. Seal on jäänud ka tikandeis valitsevaks geomeetriline ornament, rohkesti kohtab punast ornamenti valgel linasel.

Mulgimaalt on säilinud puusapõlled, mis on erineva kaunistuviisiga. Nende tikandite ornament on originaalne, ei ole geomeetriline ja moodustab mulgi tikandite hulgas eri rühma. Põlledel on samuti suuremõõtmelised tikandid, tikitud villaste lõngadega ja maagelõngadega.
Tartumaa ja Võrumaa rahvarõivaste kaunistamiseks kasutati tikandit tagasihoidlikult, esineb valge ja punane tikand. Tikandiga kaunistati peamiselt särke, vähesel määral ka tanusid, põlli ja õlalinikuid.

Setu rahvarõivais kaunistati tikandiga särke, puusapõllesid ja peielinikuid. Setu tikandi kiri on geomeetriline. Tikiti nii, et tikand oli mõlemal riide poolel ühesugune.

---------------------------------------------------------------

Tikandite teemadel meisterdused

Lastele näidatakse pilte vanadest esemetest ja räägitakse nende lugu. Vanematele lastele näidatakse taimornamente, noorematele geomeetrilisi ornamente.

Värvilistele paberitele on joonistatud kaheksakanna osad, need on välja lõigatud ning alusele kleebitud.

Palu lastel kodus rääkida oma vanavanemate ja vanematega, kas nemad on ise oma elus mõne rahvusliku eseme valmistanud. Eesti rahvas on püüdnud alati luua ilu enda ümber. Seda võib teha mitut moodi.

-----------------------------------------------------------------------------------------

Põimitud põllekiri kuueaastaste lastega
  • valge ja värviline paber, liim, joonlaud, käärid

Tegevus

  1. Murra valge ruudukujuline paber pooleks ja lõika sinna neli paralleelset sälku
  2. Lõika punasest paberist ribad
  3. Põimi valgesse aluspaberisse mustri kujuliselt ribasid (vaata eelpool jooniseid)
  4. Laste tööd ühendatakse sarnaselt lapitekiga rühmatööks, liimitakse aluspaberile

 

iDevice ikoon Tegevus
Esimene ülesanne on lastel teada saada, mis mustriga me tööd tegema hakkame. Selle peavad nad ise välja uurima ning selleks annab õpetaja neile töölehed, kus integreerub matemaatika, keel ja kõne ning kunst. Töölehel saavad lapsed teada, kuidas teatud mustri osa peab värvima, selleks tuleb teha matemaatilisi arvutustehteid ning järgima teisi ülesande juhiseid.

Teine ülesanne nõuab juba mustri tundmist ning kui töölehed on kontrollitud ja need osutuvad õigeks, siis saavad lapsed töölehti spikritena kasutada ja vastavalt sellele tööd jätkata. Teiseks ülesandeks saavad lapsed kaunistada omal valikul kas soki või kinda.

  • papist sokk või kinnas, värvipliiatsid, PVA liim, lõngad ning käärid. 
Lapsed saavad  vastavalt oma loovusele kujundada soki või kinda (või mõlemad), kasutades selleks ettenähtud vahendeid. Õpetaja võib neid suunata ja abistada, kuid oma valmistatud sokki ja kinnast näitab alles siis, kui lastel on oma töö valmis, et mitte piirata nende loovust.

Kolmas ülesanne on viltpliiatsitega kujundada puust pesunäpp ning kasutada võib ainult antud kihnu tikandi mustrit. Kasutama ei pea kõiki mustri osasid. Valmistatud näpiga riputatakse nöörile eelnevalt valmistatud sokid ja kindad. Näpile kirjutab ka iga laps oma nime.


 


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution 3.0 License

Eesti rahvakunst käelises tegevuses