Elektritrauma

tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise.

Trauma raskus oleneb:
• elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool),
• voolutugevusest,
• keha takistusest vooluga kokkupuute kohal,
• inimese tervislikust seisundist,
• elektriga kokkupuutumise ajast.

Tunnused:
• sõltuvad elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumise kohast ehk vooluteest läbi keha võivad tekkida põletushaavad
• tavaliselt mustunud-punetavad haavad, mis ei veritse
südame rütmihäired,hingamispuudulikkus, hingamise ja südametegevuse seiskumine,
• elekter võib põletada veresooni ja mõne tunni pärast võib alata eluohtlik sisemine verejooks NB! Eriti lastel kõrvetab ära veresoonte seinad ,
• sügavamal kudede hüübimine, veetustumine, kärbumine,
• lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud,
• lisaks võib põhjustada ka silmade kahjustuse, siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi,
• lihaste kramplikud kokkutõmbed tekivad kesknärvisüsteemi ärrituse tagajärjel
peavalu, kuulmislangus

Esmaabi:
• Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil
• Väldi enda sattumist vooluahelasse! (vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad jne .)
• Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit
• Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama.
• Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis
peab alustama elustamisega (südamemassaaži ning kunstliku hingamisega).
• Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda.
• Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga.
• Kutsu kiirabi.

Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist , sest mõne tunni möödudes võib ta seisund järsku halveneda, võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired!

• Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna- kui juhe on katkenud ja maha langenud, tekib selle ümber ohtlik maa-ala :

  • kuiva ilmaga18-25 meetri raadiuses
  • niiske ilmaga kuni 300 meetri raadiuses.
  • Joostes tekib sammupige ja appiruttaja võib saada ise elektrilöögi
  • Kui leiate kõrgepingevoolu alla sattunud inimese, helistage hädaabinumbril 112:
  • voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas, kus seda teevad elektrivõrgutöötajad.
  • Kui appi minna, siis väikeste sammudega, kummitallaga jalatsitega ja muude elektrit edasi mittejuhtivate materjalidega.


• Põlemisega lõppenud elektritrauma:

  • Too kannatanu kiiresti koldest välja
  • Kustuta põlevad riided. Eemalda riided, mis pole haava külge kleepunud.
  • Alandada põlenud kehapinna temperatuuri.
  • Söövitavate ainete korral loputa põhjalikult veega.
  • I ja II astme põletuse korral jahuta umbes 15-kraadise veega, kui põlenud pind on väiksem kui 20% kehapinnast. Suurema põletuse korral ainult mõni minut. Ettevaatust laste ja imikutega – alajahtumise oht!
  • Haavale peale panna Burnshield-geel ja puhas side!
  • Anna rohkelt juua ja võib anda ka valuvaigistit.
  • Ei tohi avada ville või kasutada kreeme!
  • Kõik põlenud kehaosad tuleb siduda nii, et nad omavahel kokku ei puutuks!