Epilepsia

ehk langetõve põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased elektrilised laengud, mille tagajärjel tekivad krambihood.

Haigusnähud avalduvad ootamatult ja võivad olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsiahooge jaotatakse:

  • Väikeste hoogude puhul kaob haigega kontakt, võib tekkida ühe jäseme, ühe poole jäsemete, näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki , inimene ei kuku maha.
  • Suured hood algavad mõneminutilise teadvuse kaoga, kus inimene kaotab tasakaalu, kukub maha ning järgnevad kogu keha haaravad krambid. Haige võib minna näost siniseks.Põis ja sool võivad tahtmatult tühjeneda. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega..

Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms).

Esmaabi:

1. Säilita rahu!

2. Jälgi, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal!

3. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel.

4. Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba!

5. Keera krampide lakkamisel inimene küljele!

Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks.

Vaata ka alljärgnevat videokilippi!