Krambid

Põhjused:

• Epilepsia (langetõbi).
• Palavik (lapsel).
• Alkohol.
• Ravimid, narkootikumid.
• Diabeet.
• Trauma.
• Meningiit.
• Ajukasvaja.
• Ajuinfarkt hilisperioodis.
• Raseduskrambid.

Kui leiad krampidega haige, siis:
• Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada!

• Ära püüa midagi talle suhu panna!

• Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba!

• Krambihoo möödudes keera ta küljele!

Ära jäta haiget järelevalveta seni, kuni ta teadvus taastub.Pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni.Krambihoo ajal inimene ei hinga – südamemassaaž või suust suhu hingamine ei ole vajalik. Epilepsiahaigete ühekordse krambihoo korral ei ole vaja kiirabi kutsuda.

Töökohas on kõige sagedasem terviserike krambihoog.
NB! Alkoholist põhjustatud krambid tekivad alles 2-3 kainel päeval. NB! Mitte saata tööle kõrgustesse, näiteks tellingutele ! Kuna inimene neid ette ei tunne, kaasub krambihooga sageli üliraske või surmav töötrauma. Kui töötaja saab krambi ja kukub kõrgelt alla ning hukkub, siis
ei ole krampi hiljem võimalik tuvastada. Kõrge riskiga töökohas tähendab kas või üks kord krambitanud töötaja suurt ohuallikat. Seetõttu tuleb selline töötaja saata komisjoni edaspidise sobivuse määratlemiseks. Alkoholist tingitud krambitajale ei määrata ravimeid, sest need
ei aita. Üldjuhul teda ka ei hospitaliseerita. Kui alkoholi kuritarvitamise järel on tekkinud krambihoog, on tõenäoline, et see kordub. Paraneda võivad need inimesed ainult siis, kui nad lõpetavad igasuguse alkoholi tarbimise.

Kutsu 112, kui:
• Epilepsiahaigel on kaks ja enam krampi mõne tunni jooksul.
• Alkoholi tarvitamise järel kaks ja enam krampi.
• Kramp on esmakordselt elus ja alkoholi kuritarvitamine välistatud.
• Kramp on traumajärgselt.