Munarakk ja ovulatsioon

Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk.
  • Ligikaudu 0,1- 0,2 mm.
  • On kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega.
  • Sisaldab 23 kromosoomi.
  • Pärast viljastumist, kui sugurakud on ühinenud, taastub ka kromosoomide arv.
  • Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes.
  • Küpsed munarakud on kaotanud jagunemisvõime ja ei kuulu ühegi koe hulka, nad on iseseivsad rakud.
  • Munarakud tekivad munasarjades.
  • Valmima hakkavad umbes 11-14.a.tütarlastel ja munarakkude moodustumine lõpeb umbes 50-55.a.naistel.
  • Munarakud valmivad Grafi põiekeses vedeliku sees ja üks korraga.
  • Erandkorras võib munarakk valmida ka mõne tunniga, kui noorel naisel on väga tugevad meeldivad emotsioonid mehe suhtes.
  • Eluiga on umbes 1 ööpäev, kuid "heas ja soodsas keskkonnas" umbes 2-3 ööpäeva!
  • Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu.
  • Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest valmib elu jooksul umbes 400.

Ovulatsiooniks

  • nimetatakse küpse munaraku väljumist munasarja follikulist.
  • Munarakk satub kohe munajuhalehtrisse.
  • Munarakk on valmis viljastumiseks.
  • NB! See on suguküpsuse tunnus, kuid mitte valmisolek raseduseks.
  • Ovulatsioon kordub umbes iga 28 päeva järel ja selle tagab aju ja munasarjade omavaheline koostöö.
  • Mis saab Grafi põiekesest? Muidu eraldub menstruatsiooniga ja raseduse korral armistub ning muutub hormoonitaoliseks aktiivseks moodustiseks, mis toodab rasedust säilitavat hormooni- progesterooni.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

TPS Noorsootöö ainekava Terviseõpetus ja esmaabi aine III teema