Jämesool

  • on seedekanali lõpposa,
  • pikkus on ligikaudu 1,5-2 m.
  • Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, siin ei ole hatte.
  • Toimub väljaheite moodustumine.
  • Peensoolest läheb jämesoolde üle 0,5- 1 l soolesisaldist ööpäevas.
  • Jämesoolel on kolm osa: umbsool, käärsool ja pärasool.

Umbsool on jämesoole algusosa, (vaata pildil Cecum)

  • paikneb paremal alakõhus
  • jääb peensoole suubumiskohast allapoole
  • umbes 7 cm
  • siin asub ka pliiatsijämedune rudimenteerunud sooleosa, ussripik (vaata pildil appendix)
  • apenditsiit on ussripiku põletik (rahvakeeles pimesoolepõletik) ja sageli vajatakse sel juhul kirurgilist sekkumist

Käärsool

  • nimetatakse ka kooloniks ja jaguneb neljaks osaks:
  • ülenev, risti-,alanev ja sigmakäärsool (vaata pildil sigmakäärsool nimetusega sigmoid)

Pärasool

  • on jämesoole viimane osa (rectum) ja lõpeb pärakuga (anus)
  • Pärasoole limaskest on kaetud rohkete kurdudega.
  • Väljaheitesse jääb seedimata ja mitteimendunud toit. Iga päev moodustub 100-200 gr väljaheidet.
  • 8 tundi pärast toidukorda on peaaegu kogu imendamatu toit kogunenud jämesoolde.
  • Tempo aeglustub sedavõrd, et soolesisaldis püsib jämesooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub eri paigust aegamööda kokku, soolesisaldis seguneb pikkamisi.
  • Kui sisaldis peale sigmasooles olekut pärasoolde liigub, tekib roojamisrefleks.Tühjenemist aitab kõrgenenud rõhk.
  • Piima-ja lihadieet ning paast vähendavad roojamassi hulk.
  • Puu-ja juurviljad, täisteratooted suurendavad rooja kogust ja kiirendavad ka soolte peristaltikat.
  • Huvi korral loe lisaks sageli esinevast probleemist, milleks on päraku veenikomud ehk hemorroidid.
  • Pärasoolearst - proktoloog

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

TPS Noorsootöö ainekava Terviseõpetus ja esmaabi aine II teema