Peensool

Maost edasi liigub toidumass peensoolde. Siin lõpeb seedimine ja algab imendumine.

  • Peensool on umbes 5 meetrine torujas elund,
  • ringkurruline sein on kaetud limaskestast moodustuvate voltidega, mida nimetatakse hattudeks, läbi mille toimubki imendumine.
  • Peensoolenäärmed toodavad 1 liiter soolenõret ööpäevas.
  • Peensoolel on kolm osa: kaksteistsõrmik- (duodenum), tühi-(jejunum) ja niudesooleks (ileum).

Kaksteistsõrmiksool ehk duodeenium

  • peenssoole esimene osa umbes 20-30 cm pikkune
  • hobuserauakujuline
  • sinna suubub sapi- ja kõhunäärmejuha. Need nõred avaldavad mõju toidu seedimisele. Peensooles muudetakse toit ensüümide toimel imenduvaks, mille järel see imendub kas vere- või lümfisoontesse.
  • haavandid tekivad rohkem kaksteistsõrmiku ülemisse ossa, mida soodustab ka happeline maonõre (kõhunäärme-ja sapinõre toimel on alumine osa neutraalsema keskkonnaga ja seal haavandeid ei esine).
  • Pika peensoole motoorika jaotatakse segamisliigutusteks ja edasitoimetamisliigutusteks. Soolelihased abistavad küümuse segamist ja edasilükkamist jämesoolde.Teatud lühikeses lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna eri soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eri portsjoniteks, samas aga ühineb jälle.Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise. Soolesisaldist transpordivad edasi peristaltilised lained, mis avalduvad selles, et sooleseina pikilihaskihi kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi.
  • Peensoole tegevus on reguleeritud humoraalsete teguritega (hormoonidega), lokaalsete refleksidega (soole venitus) ja autonoomse närvisüsteemi kaudu (mis on meie tahtele allumatu siseelundite närvisüsteem).
  • Soole epiteel on sametjas, uueneb umbes viie päeva jooksul.
  • Kõhulahtisus võib olla mingist häirest peensooles (allergia, mingi toiduaine talumatus). Konsulteerida oma perearstiga.
  • Peensoole ja jämesoole vahel on klapp- iliotsekaalklapp, mis töötab laitmatult kaitstes jämesoolest bakterite sisenemist peensoolde.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

TPS Noorsootöö ainekava Terviseõpetus ja esmaabi aine II teema