SIIM: Lõppemas on järjekordne kõrgkooli reform. Diplomiõpe on viidud 3-aastaseks, bakalaureuseõpe 4-seks ja magistriõpe 5-aastaseks, nagu Lääneriikides, kellest me tahame malli võtta. Õppeaja lühenemisega ei käi automaatselt kaasa tudengite ja magistrantide iseseisva õppimise mahu suurenemine. Tudeng jääb tudengiks ja peamine õppimine käib eksamite eel. Pealegi käivad paljud neist tööl ja regulaarseks õppimiseks aega ei jää. Tulemuseks on haridustaseme paratamatu langus Läänemaailma tasemele. Vene süsteemis oli meie kandidaat Lääne doktor ja nii igal astmel ühe pügala võrra ees. Ainuke võimalus endist taset säilitada oleks gümnaasiumi taseme ja vastavalt ka kõrgkooli vastuvõtu "lati" taseme tõstmine.

ANDRUS: Gümnaasiumi tase on niigi liiga kõrgele aetud, mistõttu ta pole paljudele enam jõukohane. Ainult väljavalituile elitaarkooliks aga gümnaasiumi teha ei tohiks. Iga keskmise vaimsete võimetega inimesele peab gümnaasium jääma jõukohaseks, vähemalt niikaua, kuni ametikoolid jõuavad oma ettenähtud tasemele. Praegu õpetatakse ametikoolis veel seda, mida õpetajad oskavad, mitte seda, mida noortel tegelikus töös vaja läheb, et konkurentsis püsida

MART: Kui gümnaasiumi taset veelgi tõsta, siis hakatakse sinna üha enam õpilasi valima ja lapsevanemad on esimesed, kes hakkavad nõudma "lati" tõstmist ka põhikoolis. Põhikooli tase on aga praegugi paljudele üle jõu käiv. Enamus üle lati ei küüni ja lasevad lati alt läbi. Nad ei omanda enam vajalikku miinimumigi, satuvad kooliga konflikti, hakkavad puuduma, ei täida koolikohustust, satuvad tänavale ja sealt edasi pole vaja erilist kujutlusvõimet, mis juhtub. Meie aga vangutame pead, kust küll tulevad huligaanid, joodikud, narkomaanid, vargad, röövlid ja lõbutüdrukud.

REET: Meie algkool on juba liiga aine- ja teadmistekeskne. Paljud koolijuhid kardavad klassiõpetajaid ja hoiavad kramplikult ainesüsteemi juba 4 - 5-st klassist alates. Seetõttu lapsega ja tema isiksusega enam suurt ei tegelda, peaasjaks aga kujunevad faktiteadmised. Kasvatus on paljudes koolides ammu juba üle parda visatud. Niimoodi taastoodab haridussüsteem kõlbluskriisi edasi ja meiltuleb lihtsalt pealt vaadata Eesti ühiskonna mandumist ja hääbumist.

MARET: Mis siin algkoolist rääkida. Meie lasteaed on ammu juba muudetud kooliks. Ka seal kipuvad domineerima tunnid, õppeained, teadmised, hinded jne. Lapsel enam mänguks ja omette olemiseks aega ei jätku. Lastelt on lapsepõlv ära võetud. Milliseid kahetsusväärseid tulemusi see endaga kaasa toob, seda võime ainult oletada. Üsna tõenäoline on, et paljudest neist saavad 30 -40 aastaselt vaimsed invaliidid, küünikud, arvestavd pragmaatikud, kellele kõlblus ja moraal on võõrad. Ei taha ega julgegi kõigele sellele mõelda. Küll aga vaevab mind mõte, kellele kõik see kasulik on, et seda kõike nii jõuliselt ja hullumeelse järjekindlusega peale pressitakse. Mina küll ei usu, et lapsevanemad oleks selle taga.