Pealehele

Kodu ja lapsepõlv

Haridustee

Rahvuslus, poliitika, ajakirjandus

Perekond

Tartu ENKS

Pöördeline 1917

Rahvusülikool

Riigitegelane

Rahvuslik suurkuju


Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi TŁtarlaste GŁmnaasium




Et meie haridusseltsi koolid emakeeles õpetavad ja seega ühte meie rahva laste loomulikumat õigust maksma püüavad panna, see annab neile teistega võrreldes suure plussi või edu, mida ka kõige parem metoodika üles kaaluda ei suuda!

P. Põld. Missugune vahe on Haridusseltsikoolide ja teiste koolide vahel. P. Põld. Valitud tööd II. Tartu, 1993, lk. 107.




Tartu ENKS-i Tütarlaste keskkooli uhiuus hoone. Erakogu


Vastloodud ENKS otsustas asutada eestikeelse erakeskkooli tütarlastele, sest nende rahvuslikus vaimus kasvatamist peeti eriti oluliseks. Eeldati, et ema on perekonnas nii koduse keele kui meelsuse määrajaks. Rahvuskeelsel erakoolil polnud õigust anda lõpetajale küpsustunnistust. Tüdrukute puhul ei peetud selle puudumist võrreldes poistega nii oluliseks. Tunnistuse saamiseks pidid õpilased sooritama lõpueksamid kroonugümnaasiumi juures vene keeles.
Kooli avaaktus peeti 1. septembril (vkj.) 1906. aastal Jaani tn. 24 (ülikooli peahoone kõrval), aasta pärast koliti Jevdokimovi majja Tiigi tn. 74.

Peeter Põllus nähti sobivat kandidaati koolijuhi kohale, õpetajakutse puudumise tõttu aga valiti Oskar Kallas esimeseks direktoriks. Peeter Põld siirdus 1908. aastal viieks kuuks õppereisile. Ta külastas mitmeid Saksamaa ja Šveitsi kasvatusasutusi, tutvus kooliuuenduslike ideedega ning kohtus väljapaistvate pedagoogidega, kellest talle suurimat mõju avaldas Fr. W. Foester.

1908. aasta sügisest valiti Peeter Põld Tartu ENKS-i keskkooli usuõpetuse tunniandjaks, poole aasta pärast juba direktoriks. Sel ametikohal tegutses ta kuni 1918. aasta novembrini.
Keerulistel aegadel tuli noorel koolijuhil lisaks ametnike venestuspüüetele võidelda ka oma rahva tuimuse ning ükskõiksusega rahvusliku hariduse suhtes. Samuti puudusid eestikeelse keskkooli õppeplaanid, õpikud, kogemustega õpetajad ning pedagoogiline programm, mis oleks toetunud eesti oma kooli traditsioonile.

Tartu ENKS-i Tütarlaste Keskkool sai uuenduskoolina teerajajaks eesti rahvuslikule pedagoogikale ning juhiks teistele seltsi poolt loodud rahvuskoolidele.

Tartu ENKS-i Tütarlaste Keskkooli esimene lend lõpetas 1913. aastal.





Tartu ENKS-i TŁtarlaste Keskkooli I lend 1913. aastal. Eesti Kirjandusmuuseum



Päris oma koolihoonele pandi nurgakivi 1. juunil 1914. aastal, kuid raskete aegade tõttu sai kool sinna kolida alles 1921. aastal.
Kooli 10. aastapäeval 1916. aastal tõdes direktor, et kool oli suutnud oma tegevusega tõestada eesti keele sobivust õppekeelena. Samas näitasid õpilased kroonugümnaasiumi juures sooritatud lõpueksameil rahuldavaid tulemusi ka vene keele ja kultuuri tundmises. Direktor kiitis meeldivat ja usalduslikku vahekorda õpetajate ning õpilaste vahel. Ta nentis, et „töö- või isetegevuse kooli“ suunas liikudes pöörati algõpetuses põhitähelepanu koduümbruse tundmaõppimisele.

Kooli edasiarendamisel pidas Peeter Põld oluliseks järgmisi ülesandeid:
● uue, õpilaste teadlikul distsipliinil põhineva koolikorra kujundamist;
● õppetöö korraldamisel õpilase individuaalsete omaduste ja huvide arvestamist (vanemates klassides õpilastele mõningane õppeainete valikuvõimalus);
● õpetamisel rakendada rohkem õpilaste isetegevust (katsed, vaatlused, ekskursioonid);
● parima töökorralduse leidmiseks õpitagu iga õpilast paremini tundma (isikulehed).

1918. aastast kandis kool gümnaasiumi nimetust.

Fotol: Direktor Peeter Põld kõnelemas 1. juunil 1914. aastal koolile nurgakivi panekul. Erakogu


Peeter Põllu ja tema kaasvõitlejate poolt esimeses eesti keskkoolis läbiproovitud õppeviisid ja võtted, sihid ning kavad said pedagoogiliseks alusmüüriks iseseisva Eesti koolile.