Page 19 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014
JÄRELDOKTORANTUUR 17
aastal, kui Jaapanit tabas ajaloo võimsaim maavärin ja sellest tingitud tsunami. See oli töine päev, mil mul oli pooleli oluline ja kaua planeeritud mitmetunnine laboratoorne eks- periment. Tagantjärele tundub uskumatu, et see katsetus õnnestus kõige kiuste siiski edu- kalt lõpuni viia. Pärast maavärinat jäi teadus- töö ülikoolis mitmeks päevaks soiku, sest la- boritest puudusid vesi ja gaas.
Kuidas te hakkama saite?
2011. aasta suvel toimis tuumakatastroofist rä- situd Jaapanis range elektrienergia kokkuhoiu- poliitika. Nii tohtis laborites õhukonditsio- neeri kasutada päevas vaid mõne tunni vältel, õhtuks sai aga kõik laborite aknad avatud, et ülekuumenenud maja hommikuks natukenegi jahutada. Valguse peale lendasid akendest sis- se suured kuldpõrnikad, kes mõnikord katse- klaasidesse kukkusid või sagedamini neidude juustesse takerdusid. Suve lõpuks asendusid põrnikad lärmakate tsikaadidega, kes laboris ringi lendasid nagu väiksed nahkhiired. Kord eksisid tudengite tööruumi paar haisuluti- kat. Need rohelised lennuvõimelised putukad eritasid häirimise korral ruumi vänge lõhnaga kemikaale, misjärel tudengitel tuli kiirelt ruu- mist evakueeruda. Seda aroomi riietelt aga enam ära ei saanudki.
Meenuta palun veel eredaid hetki doktoran- tuurist.
Meie keemialabori akna taga kasvas Jaapa- ni ploom, mis õitses südatalvel. Varakevadel moodustusid puu kenadest valgetest õitest maitsvad viljad. Need kasvasid just nii kõrgel, et aknast võis neid hõlpsasti suures koguses korjata, maast aga kätte ei saanud. Tudengid kasutasid oskuslikult seda eelist ära – tegemist oli hõrgutisega, mida poes müüdi neljakaupa
pakis ja hind oli taskukohane vaid tõelisele gurmaanile.
Meenub ka bioloogiaosakonna pikk ja hämar koridor, mille mõlemad seinad olid maast laeni täis riiuleid purkidega, kus hoiti mereorganismide formaliinis fikseeritud kehasid. Seal oli kõike, mida Jaapani rikas rannikumeri pakub: kummalise välimusega kalu, molluskeid, kaheksajalgu, kalmaare, meri- siilikuid, meritähti, suurte helkivate silmadega angerjaid, koorikloomi ja organisme, keda sõnades kirjeldada hästi ei saagi. Mõni tudeng ei julgenud sinna jalgagi tõsta, see aga tekitas probleeme, sest samast koridorist pääses mõne õppejõu kabinetti.
Omamoodi kirka mälestuse on jätnud mit- med Jaapani kolleegid. Minu tollane ametlik juhendaja oli ülikooli asepresident ja mere- teaduse teaduskonna dekaan. Tema kabinetti oli alati unustamatu kogemus külastada, sest kogu põrand oli täis inimesekõrgusi doku- mentide ja teaduskirjanduse virnasid. Need aga kippusid ukse ette vajuma ja tihti tuli end vaevu avanevast uksest jõuga sisse pressida. Seejärel oli aga vaja oodata professori juhiseid, mis selgitaks, millisel viisil see labürint lauani jõudmiseks edukalt läbida.
Kas soovitad järeldoktorantuuri ka praegus- tele doktorantidele?
Kui teaduses karjääri teha, siis tuleb järeldokto- rantuuri kogemus kindlasti kasuks. Tänapäe- val on järeldoktorantuur kujunemas omamoo- di standardiks noorteadlaste teadustegevuse rahastamisel. See avab nii mõnegi ukse, selle puudumine aga vähendab märgatavalt finant- seerimise tõenäosust.
Seega soovitan kõigil, kel vähegi võimalik, järeldoktorantuuri minna. Rahvusvaheline kogemus, võõrsil omandatud oskused ja uued ideedaitavadhiljemteadusmaastikulparemini läbi lüüa. On põnev minna ja hiljem, pärast küllaltki pikka eemalolekut tagasi tulla.
“Rahvusvaheline kogemus, võõrsil” omandatud oskused ja uued ideed aitavad hiljem teadusmaastikul pare- mini läbi lüüa.