Page 100 - Parimad teadustööd 2013/2014

100
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
HARIDUSTEEDE SOOLINE DIFERENTSEERITUS EESTIS (ERINEVATE KOHORTIDE VÕRDLUS EESTI SOTSIAALUURINGU BAASIL)
GENdER dIFFERENTIATION OF EduCATIONAL PATHS (COMPARISON OF dIFFERENT COHORTS BASEd ON THE ESTONIAN SOCIAL SuRVEY)
Liisa Martma
Sissejuhatus
Haridusteede sooliste erinevuste uurimine on oluline, sest omandatud haridus on üks tähtsamatest tegu- ritest, mis kujundab nüüdisaegsetes ühiskondades võimalusi tööturul (Gerber, Cheung 2008). Hariduses soolise segregatsiooni vähendamine aitab kaasa ka tööturul soolise segregatsiooni vähenemisele.
Õpilaste diferentseerumine võib toimuda nii haridussüsteemi, kooli kui klassi tasandil. Eristatakse ho- risontaalset ja vertikaalset diferentseerumist (Henno 2007). Nõukogudeaegsele haridussüsteemile oli ise- loomulik eelkõige horisontaalne diferentseeritus, mis seisnes selles, et keskhariduse tasemel selekteeriti õpilased erinevatesse keskharidust andvatesse õppeasutustesse. Keskhariduse ekspansiooniga kaasnes keskhariduse devalveerumine, mis lõi eeldused keskhariduse tüüpide hierarhiliseks diferentseerumiseks. Keskharidust andvad õppeasutused eristusid üksteisest hariduse kvaliteedi alusel. Üldkeskkoolid olid mõeldud eelkõige kõrgkoolidesse minejate ettevalmistamiseks, kutseõppeasutuste puhul oli sageli tege- mist tupikteega, sest sealt saadav haridus ei olnud sageli piisav konkureerimaks üldkeskkooli lõpetanute- ga kõrgkooli pääsemiseks (Saar et al. 2000).
Artikli aluseks oleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida haridusteede soolist diferentseeritust Eestis kohortide võrdluses. Töö uudsus seisneb selles, et varasemalt ei ole Eestis uuritud seda, kuidas erinevate sünnikohortide korral mõjutab sugu haridusteede diferentseerumist. Analüüsis on võrreldud nelja sün- nikohordi (1940–49, 1950–59, 1960–69 ja 1970–79) haridusteede soolist diferentseerumist pärast põhi- ja üldkeskhariduse omandamist ning soolisi erinevusi omandatud haridustasemes.
Teoreetiline taust
Töös lähtutakse haridusteede soolise diferentseerumise seletamiseks eelkõige institutsionaalsetest teoo- riatest. Eeldatakse, et haridussüsteemil ja seal toimunud muutustel on oluline roll sooliselt segregeeru- nud haridusteede kujunemisel.
Paljudes riikides on õpilased jagatud keskkooli tasandil üld- ja kutsekoolidesse. Mõnedes haridussüs- teemides domineerib keskhariduse tasemel kutseharidus ning teistes on ülekaalus üldkeskharidus. Mit- med uurijad (Charles et al. 2001; Rubery, Fagan 1993) on väitnud, et kutsekoolid, soodustades sootüüpili- si ametialaseid valikuid, taastoodavad soolist segregatsiooni. Keskhariduse sisemise diferentseerumisega kaasneb tütarlaste ja noormeeste ebaproportsionaalne jaotumine eri koolitüüpide vahel. Tütarlapsed jät- kavad enamasti õpinguid üldkeskkoolis ning noormehed kutsekoolis. Sellise soolise jaotumise tekkepõh- justeks peetakse erialavalikute soospetsiifilisust kutsekoolides ning tehnikumides. Põhihariduse baasil on enamik erialadest kutseõppeasutustes niinimetatud meeste erialad (Vöörmann 2011). Keskhariduse