Page 12 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
kui rahvusvaheline sooritus (samas: 39), mis tähendab, et valik langeb nende kasuks, kes on ennast kohalike projektide õnnestumisega tõestanud mingeid muid kriteeriumeid arvesse võtmata. Naiste esindatus organisatsioonide poolt välismaale saadetud töötajate seas on olnud järjepidevalt madal (Haslberger, 2007), sest
1) organisatsioonid eeldavad, et naised ei ole rahvusvahelistest positsioonidest huvitatud töö ja pere kon ikti tõttu;
2) mõned organisatsioonid keelduvad naisi välismaale saatmast (1) põhjendamatu hirmu tõttu, mis puudutab nende kompetentsust ja/või füüsilist turvalisust, ning (2) püsiva meestepoolse eelistatuse tõttu;
3) organisatsioonid usuvad, et paljud asukohariigid suhtuksid saadetavatesse naistöötajatesse ee- larvamusega, seda eriti juhul, kui naised täidaksid kohapeal rolli, mida antud ühiskond näeb meeste rollina;
4) väidetakse, et naised ei suuda tõusta ülesannete kõrgusele ja edukalt kohaneda. (Joshua-Gojer, s.a.: 5–9; Muir, 2014: 35)
Tegelikult peaks sobiva kandidaadi valik sõltuma sellistest kriteeriumitest nagu kultuuritundlikkus, suhtlemisoskused, keeleoskus, varasem rahvusvaheline kogemus või oskus stressiga toime tulla (Muir, 2015). Seni kuni organisatsioonides levivad eelarvamused ning kasutatavad valikukriteeriumid ja -mehhanismid ei muutu, läheb aina suurenev hulk naisi just omal tahtel elama ja tööle võõrasse riiki (Muir, 2014).
Omaalgatusel tööalaselt väljarännanute puhul on peamisi tunnusjooni kaks: (1) peab toimuma riigi- piiride ülene ümberasumine; (2) initsiatiiv selleks rändeks peab tulenema indiviidist endast (Doherty jt, 2013). Ei ole niivõrd oluline omada ühte konkreetset de nitsiooni nende kohta, vaid pigem püüda selgelt mõista, millised põhiomadused sellesse gruppi kuuluvaid inimesi eristavad organisatsioonide poolt saadetud töötajatest. Erinevused võivad esineda nii initsiatiivi, motiivi, rahastamise, kompen- satsioonipaketi kui kodumaale naasmise juures. Näiteks omaalgatusel läinute puhul on tihti tegemist personaalse arengu projektiga, mille eesmärk võib olla laialt levinud soov näha maailma, samas teiste puhul on eesmärk tuletatud organisatsiooni enda eesmärkidest ja ülesannetest (Inkson jt, 2007).
Omaalgatusel piiriülese rände ette võtnud inimeste puhul kerkivad peamiselt üles viis domineerivat rände mõjutajat: (1) perekonna ja partneri kaalutlused; (2) elu muutus ja isiklik areng; (3) rahaküsi- mused; (4) karjäär; (5) seiklusjanu (Muir, 2014). Vaatamata sellele, millistel põhjustel esialgu rahvus- vaheline tööalane ränne ette võetakse, annab iga uus kogemus inimesele midagi juurde või tugevdab mõnd varasemat olemasolevat omadust (Myers, Pringle, 2005), nagu näiteks enesekindlus, karjääri pürgimus, eneseareng, tehnilised oskused, inimestevahelised suhted, kultuuridevahelised oskused, is- eseisvus, paindlikkus ja parem kohanemisvõime.
Kultuuridevaheline KOhanemine
Kultuuridevaheline kohanemine on psühholoogiline heaolu ja familiaarsus, mida indiviid tunneb uue keskkonna vastu (Black, 1990, viidanud Takeuchi, Yun, Tesluk, 2002). Kui väljarännanud töölised suu- davad edukalt kohaneda uue töökohaga seotud erinevate situatsioonidega ning on võimelised looma suhteid kohalike kolleegidega, kes pakuksid neile sotsiaalset tuge tööl, siis tugevamad kohanemise kogemused tööl kanduvad kergemini üle ka töövälistesse domeenidesse ning loovad suuremat üldist
12