Page 10 - Ajakiri-kevad-2020

EDUKATE HARIDUS- SÜSTEEMIDE ERIPÄRA
Eesti on saanud tuntuks kui haridusriik. Sotsiaalmeedias tutvustame end uhkusega kui Education Nation. Ja on ka põhjust.
PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhi- kooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus. Maailmas on meie õpilased lugemises viiendal, matemaatikas kaheksandal ning loo- dusteadustes neljandal kohal.
Mis on edukate haridussüsteemide eripära?
Tallinna Ülikoolil on sellele küsimusele vastuse otsimine käsil koostöös USA haridusmõttekoja (National Center on Education and the Eco- nomy) ja Austraalia haridusuuringute keskusega (Australian Centre of Educational Research). Tegu on projektiga „Kõrgete õpitulemustega riikide haridussüsteemide võrdlev analüüs“.
Koos viie riigi ja piirkonna – Eesti, Soome, Briti Kolumbia Kanadas, Hong Kongi ning Singapuri haridusteadlastega analüüsitakse iga riigi hari- dussüsteemi ajaloolis-majanduslik-kultuurilist kujunemist.
Põhirõhk on eelkõige hariduse eesmärkide ja sisu, st õppekava ja õppeprotsessi korralduse võrdleval analüüsil. Selgitame, kuidas toi- mub erinevates riikides õpilaste õpitulemuste
monitoorimine ja hindamine. Teise teemade ringi moodustavad õpetajate ettevalmistuse ja karjääriga seonduvad küsimused.
Uuringu kõige huvitavaim osa on tulevikuvaade. Keskendume sellele:
– kuidas riigid haridussüsteemide arengut näevad,
– milliseid strateegiad kavandatakse,
– mida peetakse edu võtmeks,
– kuivõrd arvestatakse majanduskeskkonnaga, kestliku arengu ja inimeste heaolu,
– kuidas nähakse haridussüsteemi tulevikku ja mida selles suunas liikumiseks tehakse.
Mida tulemustest õppida?
Projekti lõpuks koostame koos rahvusvahelise teadlaste grupiga ühiselt riikide haridussüstee- mide võrdlusanalüüsi, leidmaks, kas riikidel on midagi ühist, mis tagab hariduses häid tulemusi ning millest teised riigid võiksid õppida.
Selline võrdlev analüüs on eelkõige väärtuslik meile endale. Esmalt selleks, et mõista, mis on meie haridussüsteemi tugevused. Eesmärk on
PISA ehk rahvusvaheline õpilaste õpitule- muslikkuse hindamisprogramm (Program- me for International Student Assessment) on osa OECD-st (Organisation for Economic Co-operation and Development, Majandus- koostöö ja Arengu Organisatsioon), mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemi- ses, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses.
PISA 2018 uuringus osales 600 000 15-aastast noort 79 riigist ja majanduspiir- konnast. Eestist osales 5371 noort, nendest 4000 sooritasid testi eesti ja 1371 vene keeles.
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
10
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 14 / KEVAD 2020