Page 13 - TLÜ ajakiri 2021 Unistuste ülikool

TULEVIKULEIVA
NIMEL
Teadussuund või õppekava, mis oli vajalik 20 aastat tagasi, ei pruugi seda säärases vormis olla tulevikus. Tõene on ka vastupidine: teemad ja valdkonnad, mida me veel mõni aasta tagasi ei väärtustanud, või- vad olla tuhandete kui mitte miljonite inimeste tulevikuleib.
Uuel rektoril on ees kriitiline otsustuskoht – mis suunas liikuda. Püüdes piiratud ressurssi- dega pürgida samaaegselt igas suunas, taga- takse endale suure tõenäosusega parimal juhul paigalseis.
Pikka aega kestnud vastutus- valdkondade, dubleerimise ja rahade jagamise debatt peidab endas eelneva-
ga seotud küsimusi, millele uus rektor
peab vastuseid leidma. Esimene neist on kõige lihtsamini sõnastatav, kuid praktikas kõige raskemini vastatav: kus olla väga tugev?
Keskpärane saab olla päris
paljudes kohtades. Nõrgema-
poolselt veel rohkemates. Kuid tuge-
vuste välja arendamine ja tugevana hoidmine nõuab valikute tegemist.
Minu nägemuses on Tallinna Ülikoolil aastate jooksul välja arenenud tugevused, mis väärivad rohkem tähelepanu. Näen tema olulist rolli digipööret toetavate uuenduslike lahenduste pakkujana ja juurutajana. Just rakendamise osas on ülikoolil päris kindlasti palju kasuta- mata võimalusi – märgiks eraldi ära koostöö asutuste ja ettevõtetega, et teadustegevuse tule- mused jõuaksid praktikasse, aidates kaasa meie elu praktiliste probleemide lahendamisele.
Digitaalse meedia esiletõus muudab üha olulisemaks selle keskkonna mõtestamise, mille kaudu toimib suur osa suhtlusest ja levib
oluline osa kultuurist. Tallinna Ülikoolist peab saama ka digikultuuri uurimise eestvedaja. Ülikoolil on selleks kõik eeldused.
Oma ajaloost tulenevalt seostub Tal- linna Ülikool ennekõike õpeta-
jate koolitamisega ning seda ajalugu ei saa ega maksa
kõrvale heita. Olen veen- dunud, et palju annaks kindlasti ka ülikoolil
ette võtta, et väga hea hariduse saanud noo- red õpetajad siirduksid oma erialasele tööle.
Usun, et TLÜ-l on tugevusi, mille välja
arendamine kindlustab nii ülikooli kestlikkuse kui ka on
hea kogu riigi vaates. Sinna alla loeksin filmi- ja meediaõppe kõrval
Aasia- ja Lähis-ida suunad. Kaasvastutust jäädakse kandma humanitaarteadusliku mõtte ja ka debati arendamise eest Eestis.
Siinkohas ootan ülikoolilt ja uuelt rektorilt suuremat rolli nii avalikus plaanis, ühiskond- like arutelude eestvedamisel kui ka õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamisel. Ennekõike pean siin oluliseks alguses öeldut – valikuid tuleb teha, need peavad olema selged ning nende suunas peab tööd tegema.
Janne Andresoo Rahvusraamatukogu peadirektor
Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduse eriala lõpetanu aastal 1996
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 15 / TALV 2021
12
u
g
o
k
a
r
E
:
o
t
o
F
o
o
s
e
r
d
n
A
J
a
n
n
e