Page 4 - Õppekorralduse eeskiri

1) kandidaadil peab olema täidetud vähemalt 75% vabanenud õppekoha kumulatiivselt täitmisele kuuluvast mahust. Õppemahu 100 protsendiliselt või enam täitnud kandidaadid on pingereas võrdsed;
2) võrdse õppemahu täitmise protsendi puhul eelistatakse kõrgema keskmise kaalutud hinde saanud kandidaati, arvestades kandidaadi kõiki eelnevaid õpinguid;
3) eelnevate kriteeriumide alusel võrdse tulemuse saanud kandidaatide puhul eelistatakse erialal paremaid tulemusi saanud kandidaati.
(7) Alates teisest semestrist vabanenud õppekohale võib kandideerida:
1) teisel õppekaval ja/või -õppevormis õppiv üliõpilane pärast esimest või teist õpitud semestrit;
2) ülikooli endine üliõpilane, kes ei ole ületanud samal õppekaval õppides õppekava nominaalkestust;
3) kandidaat, kellel on täidetud õppekavale sisseastumiseks sätestatud kvalifikatsiooninõuded.
(8) Pärast eksmatrikuleerimist on õigus kandideerida vabanenud kohale vähemalt ühe semestri möödumisel. Ebaväärika käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa kandideerida vabanenud kohale enne, kui tema eksmatrikuleerimisest on möödunud vähemalt kaks semestrit.
(9) Ülikoolil on õigus jätta õppekoht täitmata kandidaadiga:
1) kes on kahel korral eksmatrikuleeritud õppevõlgnevuste tõttu;
2) kelle eelnevate õpingute keskmine kaalutud hinne on väiksem kui 2,000 (rahuldav);
3) kellel ei ole täidetud õppekava vastuvõtutingimused;
4) kellel on ülikooli ees täitmata finantskohustusi;
5) kes on käitunud ebaväärikalt;
6) kui ilmneb teisi põhjendatud aluseid.
(10)Õppekoha saamisest või mittesaamisest teavitatakse kandidaate e-kirja teel ning õppekoha saanud isikuga sõlmitakse õppeleping.
(11)Vabanenud õppekohale immatrikuleeritakse/ennistatakse või viiakse üliõpilane üle rektori poolt määratud õppevaldkonna prorektori otsusel.
§ 8. Õppe nominaalkestus
(1) Õppe nominaalkestus on õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis kulub selle õppekava täitmiseks arvestusega 60 EAP-d ühe õppeaasta kohta, 30 EAP-d semestri kohta. (2) Nominaalkestuspikeneb:
1) akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra;
2) iga välisriigis õpitud semestri võrra juhul, kui üliõpilane õpib välisriigi õppeasutuses
ühes semestris vähemalt kolm kuud ja sealt saadud õppetulemusi arvestatakse ülikoolis semestri kohta vähemalt 15 EAP ulatuses õppekava täitmise osana;
3) süvendatud riigikeele õpingute korral kuni kahe semestri võrra. Riigikeele süvaõppe mahu, tingimused ja korra kehtestab rektori poolt määratud õppevaldkonna prorektor.
§ 9. Õppekoormus ja õppemaht
(1) Ülikoolis toimub täiskoormusega ja osakoormusega õpe. Üliõpilane määrab oma õppekoormuse esimesel õppeaastal õppetööalaste liikumiste lõpukuupäevaks.
(2) Täiskoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt õppekavajärgseid õppeaineid vähemalt 22,5 EAP-d iga õppetööst osavõetud semestri kohta. (3) Osakoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt õppekavajärgseid õppeaineid 15-22 EAP-d iga õppetööst osavõetud semestri kohta.
(4) Õppekavakohaselttäitmiselekuuluvõppemahtsemestrikohtaon30EAP-d.Õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu hulka arvestatakse ainult õppekavas (ja õppekavasse