Page 7 - Tallinna Ülikool

eeSSõna
mul on hea meel, et Tallinna Ülikooli Eesti demograa a keskus on seisnud
SHARE uuringu läbiviimise eest Eestis. Nagu me kõik teame, on Eesti ühiskonna vananemine reaalsus, mistõttu on oluline Euroopas võrreldavalt käsitleda rahvastiku vananemistrende ja nendega seonduvaid sotsiaalpoliitikaid.
Soovin omalt poolt peatuda lühidalt kahel teemal, mis panid mind mõtlema, kui lugesin SHARE esimest ülevaate kogumikku 2016. aastast kahest esimesest andmekogumislainest, milles Eesti osales (Sakkeus, Leppik 2016).
Esiteks, meie 55+ elanikkonna internetikasutus ja arvutioskus on madal. Lausa üllatuslikult oli Eesti 55+ elanikkonnast regulaarseid arvutikasutajaid vaid 35%, kusjuures mitte kunagi polnud arvutit kasutanud 45% inimestest selles vanusegrupis. Samuti ei rõõmustanud mind uuringu tulemus, et vanuserühmas 55-64 oli regulaarseid internetikasutajaid vaid 57%. Need on inimesed, kellel keskmiselt jäi siis veel elada kuni 25 aastat, samuti on osa neist veel aastaid aktiivsed tööturul. Paradoksaalselt on just infotehnoloogia areng viinud selleni, et juba on paljud varem traditsioonilised ametid kadunud ning lähema 10 aasta jooksul võivad OECD riikides kaduda pea pooled töökohad. me kõik teame, et väga paljud tänapäeva ja uued töökohad eeldavad töötajatelt digioskusi.
Teine teema, millel soovin lühidalt peatuda, on vanemaealiste vaimne tervis ja selle trendid. Spetsii lisemalt peatun neurodegeneratiivsetel haigustel. Need on haigused, mida iseloomustab närvirakkude hävimine teatud aju osades. Neurodegeneratiivsed haigused on progresseeruvad, mis tähendab , et haigusnähud süvenevad ja enamasti viivad olukorrani, kus inimene vajab kõrvalabi. Näiteks Alzheimeri tõbi on kõige tavalisem dementsust ehk nõdrameelsust põhjustav haigus. Haigus ilmneb üha tõenäolisemalt, mida vanemaks me saame: Alzheimeri tõve levimus üle 65-aastaste
tiit lanD
Tallinna Ülikooli rektor