Kultuuride uuringud

Õppevormi kirjeldus

• Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
• Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
• Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
• Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

Doktoriõppes on kesksel kohal interdistsiplinaarsed teadusseminarid, mille käigus doktorandid saavad esineda ettekannetega oma doktoritöö teemal. Kohustuslik on esineda vähemalt kahel korral. Doktorandid saavad tagasisidet nii kaasdoktorantidelt kui ka seminari korraldajatelt.

Metodoloogilise baasi loomiseks on oluline õppeaine humanitaaria aktuaalsed meetodid. Doktorantidele pakutakse võimalust arendada nii akadeemilist kirjaoskust inglise keeles kui ka eesti teaduskeelt. Pakutakse ka võimalust arendada avaliku esinemise oskust. Olulisel kohal on koostöös juhendajaga planeeritavad eriala- ja individuaalained.

Tutvu õppekavaga

Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor, humanitaarteaduste doktorinõukogu esimees ning kultuuride uuringute doktorikava kuraator. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.

• 2018. aastal pälvis Daniele Monticelli Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Loe blogist.
• Loe Daniele Monticelli artiklit “Eesti keeleuuenduse ja itaalia questione della lingua paralleelid ja põimumised”, Keel ja Kirjandus
• Kuula intervjuud Lennart Meri raamatu "Hõbevalge" tõlkimisest itaalia keelde.
• Vaata tema ühe minuti loengut "Kas armastus on ohustatud tunnete liik?".
• Daniele Monticelli oli saatekülaline saates "Plekktrumm".

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:

• Veebiajakiri Edasi (24.02.2018) "Eesti erilisus peitub teatud asjade unikaalses kombinatsioonis" (Tõnu Viik)
• Tõnu Viik kultuurilehe Sirp vestlusringis"Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju?" (24.11.2017)
• Tõnu Viigi minutiloeng "Mis on armastus?"
• Tõnu Viik oli saatekülaline "Plekktrummis" (11.04.2017), kus ta arutles Eesti kultuuri määratluste ning selle tuleviku üle.

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:

• "Mis saab eesti kultuurist rändeajastul?", Päevaleht (4.06.2017)

• "Tallinna Ülikooli teadlased muudavad Eesti digitaalkultuuri laboriks", ERR Novaator (23.04.2018)

• Kultuuride uuringud koondavad endas meie suundade - kultuuriteooria, eesti kirjanduse ja kultuuri, ingliskeelsete kirjanduste ja kultuuride, saksakeelsete kirjanduste ja kultuuride, romanistika, vene kirjanduse ja kultuuri, Lähis-Ida ja Aasia kirjanduste ja kultuuride, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia -  kompetentse ning nende valdkondade teadlasi ja õppejõude. Olulised on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus ja maastiku ja kultuuri keskus.
• Doktorantidel on võimalik kasutada nii TLÜ akadeemilise raamatukogu kui ka rahvusraamatukogu inforessursse.
• TLÜs paikneb Eesti Semiootikavaramu.
• Doktorandi õpinguid toetab kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.
• Doktorandid on väga oodatud akadeemilistele üritustele: TÜHI teadusseminar, TÜHI pop-up seminar, TÜHI saal jm.

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

Õppekava täiendavad vastuvõtunõuded 2024 aasta vastuvõtul

Kandideerimisperioodil (20.05 - 01.07) tuleb kandidaatidel kandideerimisbaasi üles laadida:

1) Koostöös juhendajaga täiendatud (ja tema poolt allkirjastatud) doktoritöö kavand (pikkus u 5 lk/2500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata) sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

• kavandatava uurimistöö teema;
• uurimistöö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
• ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
• senise uurimisseisu ülevaade;
• ülevaade, millist teemakohast uurimistööd on kandidaat juba varem teinud;
• ülevaade plaanitava uurimistöö sisust;
• visioon uurimistöö esmaste võimalike tulemuste kohta (mida loodetakse teada saada);
• esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
• uurimistöö ajaline graafik (sh info välisõpingute kohta nt Erasmus, arhiivide ja raamatukogude külastus jms).

Juhul kui kavandatav doktoritöö sisaldab välitöid, lisada info nende ulatuse, kestuse ja finantseerimise kohta (nii eelarve kui ka kavandatavad finantseerimisallikad)

Projektiteemade puhul selgitus projektiga haakumise ja projekti raames tehtavate tegevuste kohta. Projektiga mitte seotud teemadel põhjendus, miks seda uurimistööd peab tegema just Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis

2) Täpsustatud ja juhendajaga kooskõlastatud korraldatava õppetöö visioon õppekavade ja ainete lõikes ning info doktorandi rollist neis ainetes (doktorantidelt oodatakse 4 aasta doktorantuuri jooksul assisteerimist loengute ja seminaride korraldamisel vähemalt kolmel kursusel ja vähemalt ühe kursuse iseseisvat / kaasvastutusel läbi viimist).

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide ning IT alaste pädevuste kohta)

4) Tõend keeleoskustaseme kohta (inglise keel C1-tasemel). Tõendi puudumisel tuleb osaleda keeletestil.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam toimub intervjuu vormis kandideerimiseks esitatud ja potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel. Doktorant-nooremteadurilt eeldatakse selget visiooni oma doktoriõpingute kestuse kohta.

Kandidaatide hindamiskriteeriumid

Hinnatakse järgmisi aspekte:

• Kandidaadi akadeemiline kompetents (sh eelneva hariduse sobivus, muud antud uurimisteemat toetavad teadmised ja kvalifikatsioon, keeleoskuse sobivus soovitud teema uurimiseks) (max 35 palli)
• Uurimistöö kava (sh ajakohasus ja interdistsiplinaarsus, uurimistöö sisu, kasutatavad meetodid, sobivus humanitaarteaduste instituudi profiiliga või haakuvus projektiga) (max 35 palli)
• Õppetöö kompetentsid (sh kandidaadi haakuvus humanitaarteaduste instituudi õppetööga) (max 20 palli)
• Üldmotivatsioon õppida doktoriõppes (ja panustada projekti) (max 10 palli)

Kandidaadil on võimalik saada maksimaalselt 100 palli.

Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumite alusel. Esitatud dokumente hindavad kõik komisjoni liikmed individuaalselt. Konsensusliku arutelu käigus otsustatakse kandidaatide kutsumine või mittekutsumine intervjuule. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kõik võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu.

Kultuuriturism ja kohaloome

Doktorandilt eeldatakse uurimistöö tegemist kultuuriturismi ja kohaloome seoste alal, eelistatavalt piiriüleses kontekstis. Uurimistöö seostamine toimiva Crocus-projektiga on äärmiselt teretulnud. Sobival kandidaadil on magistrikraad inimgeograafias, antropoloogias või mõnel sarnasel erialal, ta oskab eesti ja inglise (ja miks mitte ka läti) keelt ja on võimeline tegema teadustööd, ka iseseisvalt. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale.

Juhendaja: Hannes Palang

Mobiilsuste, migratsiooni ja kobarkriiside (sh põgenikekriisi) roll kultuuri tõlgendustes.

Doktorandilt eeldatakse uurimistöö tegemist migratsiooni ning mobiilsuste teemal. Peamiselt peaks olema uurimisfookuses teemad, mis vaatavad, kuidas muutub kultuuri/pärandi/ruumi tõlgendus seoses mobiilsuste ja migratsiooniga. Kas nt põgenikekriisid ja sõjad (sh nii Euroopa 2015 kui 2022 Ukraina põgenikekriis) muudavad arusaama ajaloost või suhtumist avalikku ruumi või kirjandusse või filmiklassikasse? Sobival kandidaadil on eelnev haridus humanitaar- või sotsiaalteaduste alal. Kandidaat peab valdama heal tasemel keeli, mille kultuurides ta uuringuid läbi viib (nt kui uurimisfookuses on Eesti, siis eesti ja vene). Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale.

Juhendaja: Raili Nugin

Ruraalsus ja tasaarengu kultuurid keskkonnakriisi ajastul

Doktorandilt eeldatakse uurimistöö tegemist, mis käsitleb kultuurilisi praktikaid ja tähendusi ühendades ruraalsed eluviisid linnastumises, keskkonnakriisi dimensioonid ja tasaarengu suundumused. Kultuurideülesed lähenemised on väga teretulnud. Eelnev uurimistöö kogemus kvalitatiivsete meetodite ja keskkonnamuutuste teemadega on eeliseks. Sobival kandidaadil on soovitavalt eelnev haridus sotsiaal- või humanitaarteadustes. Kandidaat peab valdama heal tasemel inglise keelt, eesti ja/või vene keele oskus tuleb kasuks. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale.

Juhendaja: Tarmo Pikner

Digitaalne kultuuripärand

Doktorandilt oodatakse erialaseid teadmisi ja oskusi ning eeldatakse uurimistöö tegemist digitaalse kultuuripärandi valdkonnas. Kasuks tuleb kogemus digitaalsete keskkondade ehitamise või arendamise vallas. Kandidaat peab valdama heal tasemel inglise keelt, vene keele oskus tuleb kasuks. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale. Doktorant-nooremteaduri koht on seotud 2024. aasta sügisel Tallinna Ülikoolis alustava rahvusvahelise uurimisprojektiga „Sustainable, Usable and Visible Digital Cultural Heritage: Twinning for Excellence“ (DIGHT-Net). Projekti teised partnerid on Amsterdami, Bologna ja Turku ülikool. Projekt on tihedalt seotud Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramuga ja seab eesmärgiks Lotmani loomepärandi digiteerimise ja avalikult kättesaadavaks tegemise. Projekti käigus luuakse TLÜ humanitaarteaduste instituudi juurde digitaalse kultuuripärandi uurimisvõrgustik (DIGHT-Net) ning töötatakse välja Juri Lotmani ja Umberto Eco ühise digiarhiivi prototüüp. Doktorant saab olema lõimitud DIGHT-Neti uurimisrühma ja tal on võimalus osaleda rahvusvahelises koostöös nelja ülikooli vahel. Doktoritöö peaks edendama projekti eesmärke digitaalse kultuuripärandi mõtestamise või sellega seotud rakendusliku uurimistöö vallas.

Juhendaja: Marek Tamm

Tehisintellekti kujutamine tänapäeva popkultuuris

Doktorandilt eeldatakse uurimistöö tegemist TI kujutamisest ja mõtestamisest enda valitud pop-kultuuri (filmid, seriaalid, kirjandus, kunst) tekstides. Kandidaadilt oodatakse erialaseid teadmisi ja oskusi filmi uuringute, pop-kultuuri uuringute ja/või tehisintellekti filosoofia valdkonnas. Kandidaat peab valdama väga heal tasemel inglise keelt. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale.

Juhendaja: Daniele Monticelli

Jaana Davidjants kaitses doktorikraadi kultuuride uuringutes. Ta on omandanud politoloogia magistrikraadi Goldsmithsi ülikoolis Londonis. Jaana uurimistöö tegeles amatöörmaterjaliga kriisitsoonidest (näiteks Aleppo piiramine), tema edasiseks fookuseks oli lääne peavoolumeedia ja see, kuidas seal kaugeid kannatusi kajastati. Jaana tööalane taust on seotud visuaalse kommunikatsiooniga. Ta teeb peamiselt koostööd kunstnike-aktivistide kollektiivide ja väiksemate vabaühendustega inimõiguste valdkonnas.

• Tutvu doktoritööga

Taavi Remmel kaitses doktorikraadi kultuuride uuringutes. Tema huviala on eksperimentaalse kirjanduse ja nüüdisfüüsika, eelkõige kvantteooria suhe. Oma töös uuris ta, kuidas on nüüdisfüüsika teoreetiline sisu ja mõistevara adapteeritud kirjandusteadusesse ja millised ebakõlad on sealtkaudu tekkinud. Teoreetiliseks lähtepostisiooniks, mis võimaldaks fiktsioonis ilmneva kvantmaailma esiletuleku, kasutas ta oma doktoritöös Karen Baradi agentilist realismi. Viimase põhisisuks on intraaktiivsus ja ontoloogiline eraldamatus. Lisaks otsis ta kirjanduse positsiooni kaasajal üha enam ilmet võtvas kvantkultuuris, sealhulgas ka difraktiivse ühenduse võimalikkust reaalteaduste ja humanitaaria vahel.

• Tutvu doktoritööga

Miriam Rossi kaitses doktorikraadi kultuuride uuringutes. Ta omandas magistrikraadi vene ja inglise keele ja kirjanduse erialal Pavia ülikoolis Itaalias. Miriam Rossi doktoritöö uuris luuletõlke osatähtsust Nõukogude Liidu hilisperioodil, keskendudes Leningradis levinud nähtusele „samizdat“ ehk salajane omakirjastuslik tegevus. Seal hoogustus tõlketegevus eriti 80ndatel ning põrandaalused luuletõlkijad figureerisid kui selle kultuurilise nähtuse peamised esindajad. Miriam Rossi uurimus puudutas tõlkeajaloo, luuletajate-tõlkijate ja võrdleva kirjandusteaduslikke teemasid. Ta kasutas töös erinevaid teooriaid alates Pierre Bourdieu'st Alexei Yurchakini. Samuti analüüsib ta luuletajate-tõlkijate metatekste.

• Tutvu doktoritööga

Kristiine Kikas kaitses doktorikraadi kultuuride uuringute erialal 2022. aastal. Tema magistrikraadi oli samuti Tallinna Ülikoolist, võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika erialalt. Kikase doktoritöö kuulub afekti-uuringute valdkonda ning käsitleb luuletekstide tõlgendamise võimalusi väljaspool representatsiooni paradigmat. Töö uuris, kuidas märgata ning osutada viisidele, millega luulekeel mõjutab lugejat lisaks semantilisele tähendusele ja sageli samaaegselt sellega. Uurimuse teoreetiliseks aluseks oli Gilles Deleuze'i filosoofia ning tema ideed kunstide, sealhulgas kirjanduse kogemisest.

• Tutvu doktoritööga

Kaitsesin doktorikraadi kultuuriuuringute (antropoloogia) erialal 2020. aastal Tallinn Ülikoolis. Minu doktoritöö uuris maskide valmistamise tavasid jupikite ehk edela-Alaska põliselanike seas. Olen Alaskal läbi viinud mitmeid arheoloogilisi ja etnograafilisi välitöid, mis aitasid rekonstrueerida selle traditsiooni dünaamika jupikite ajaloo jooksul: koloniseerimiseelsel perioodil, koloniaalajastul ning nüüdisajal. Oma doktoritöös käsitlen muuhulgas ka seda, kuidas maskide valmistamisega seotud teadmisi ja traditsioonilisi väärtusi taaselustatakse kaasaegsete põliskunstnike töös. Traditsiooni taastamise kaudu soodustavad kunstnikud nii iseenda kui ka kohalike kogukondade tervenemist koloniaaltraumast ning tugevdavad oma pikalt represseeritud kultuurilist identiteeti. Tänan Tallinna Ülikooli minu multidistsiplinaarse, väljakutsuva ja kindlasti veidi
ebatavalise uurimisprojekti toetamise eest.

• Tutvu doktoritööga. 
• Loe Anna Mossolova doktoritööst Novaatorist.

Malemängumotiividega tegelesin juba bakalaureauseõpingute ajal. Diplomitöö oli pühendatud malemängu motiividele Sigizmund Krzizhanovski proosas. Seda teemat oli vähe uuritud. Doktoriõpingute ajal sain aru, et malemängu teema on vähe uuritud mitte ainult Krzizhanovski proosas, vaid üldse vene kirjanduses ja otsustasin seda arendada. 2019 aastal olen kaitsnud doktoritööd “Malemängu fenomen 1920. – 1930. aastate vene kirjanduses“ teemal.
Doktorantuur Tallinna Ülikoolis minu jaoks oli imeline aeg enesetäiendamiseks, mõtlemiseks, arutamiseks, kontakti loomiseks ja maailma avastamiseks. Arvan, et see viimane on kõige tähtsam põhjus, miks peab kindlasti jätkama õpinguid doktorantuuris.

• Tutvu doktoritööga. 

"Doktoriõpe Tallinna ülikoolis on meeldiv proovikivi: interdistsiplinaarne rahvusvaheline doktorikool avardab pilku ja annab võimaluse oma uurimisvaldkonda uute nurkade alt vaadelda ja käsitleda. See omakorda on aidanud minul kui õppejõul oma valdkonda (tantsu- ja balletiajalugu) siduda teiste aladega, leida kokkupuutepunkte erinevate teadusharude vahel. Kogenumad kolleegid-õppejõud on toetanud uudseid perspektiive ning julgustanud samme suundadesse, mida kitsam distsipliin sageli ei soosi. Doktoriõpe arendab iseseisvat mõtlemist ja keskendumist meie üha enam killustuvas maailmas, aitab leida kaasmõtlejaid ja -töötajaid edasisteks, doktoriõppele järgnevateks projektideks."

• Heili Einasto doktoritöö võitis 2016. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe astmes 3. preemia ja Tallinna ülikooli üliõpilaste 2015/2016 õppeaasta teadustööde konkursil parima doktoritöö preemia humanitaarteadustes.
• Loe ka intervjuud Heili Einastoga, mis avaldati kultuurilehes Sirp. 
• Kuula Heili Einasto miniloengut Miks inimene tantsib?

"Lõpetasin Tallinna ülikooli kultuuride uuringu eriala doktoritöö "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus" kaitsmisega 2011. aastal. Doktorikraad on märk akadeemilisest pädevusest, mis võimaldab tulemuslikumalt ja autoriteetsemalt tegutseda erinevatel kultuurialadel. Oma tööd tehes näen, et süvenemine on igati ära tasunud. Näen ka seda, et rahvuskultuuri intelli-gentsest ja haritud liikmetest on kultuurivaldkonnas ikka ja jälle puudus ning vajaduse selle järele olemas."

• Tutvu doktoritööga.
• Maarja Vaino teos "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika" nomineeriti ka 2016. aasta kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale, vt lähemalt ERR kultuuriportaali videost.

"2007. aastal jõudsin järeldusele, et soovin edasi uurida oma emakeele, ersa kirjakeele arenemisprotsesse mitte ainult lingvistilisest, vaid ka kulturoloogilisest vaatenurgast, uurida, kuivõrd täidab kirjakeel oma rolli ersade kaasaaegse kultuuri kontekstis. Eesmärgi saavutamiseks astusin doktorantuuri kultuuride uuringute erialale, kus minu jaoks avanesid suurepärased võimalused saada paralleelselt teadmisi ka eesti kultuurist. Siinkohal tänan südamest oma doktoritöö juhendajat, emeriitprofessorit Rein Veidemanni huvitavate loengute eest eesti kultuurist nii magistrantuuris kui ka doktorantuuris õppimise ajal."

• Loe Natalia Abrosimova vilistlaslugu blogist.
• Vaata ka tema minutiloengut Kuhu kaovad soomeugrilased?.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Rahvusvaheliselt akrediteeritud doktoridiplom võimaldab töötada doktorikraadi nõudvatel ametikohtadel, näiteks Tallinna ülikoolis või Tartu ülikoolis.

Edasiõppimisvõimalused

Pärast doktoriõpingute lõpetamist on võimalik kandideerida järeldoktorantuuri või jätkata iseseisvalt akadeemilise enesetäiendamisega.