
Res Artis	Kunstide Instituut	Seeria Res Artis	Toimetus	Arhiiv	ISSN 2228-1673
Avaleht	Avaldamisjuhend / Issuing guide
Res Artis 1 2012	Kunstide vastastoimed: keha, tants ja muusika Interaction of Arts: Body, Dance and Music Kunstide Instituudi seeria Res Artis nr 1 Institute of Fine Arts Series Vol. 1

	LÜHIKOKKUVÕTED
	1 Rahvatantsu mõistest eesti kultuuriruumis Sille Kapper Artiklis uurin küsimust, kuidas on eesti kultuuriruumis erinevatel aegadel määratletud rahvatantsu mõistet. Püüan jõuda selgusele, kuidas on välja kujunenud termini “rahvatants” mitmetähenduslikkus ja milles see seisneb. Kas rahvas + tants = rahvatants? Analüüsin trükis avaldatud eestikeelseid allikaid, kus sõna “rahvatants” on terminina kasutatud või mõistena defineeritud. Jälgin rahvatantsu mõiste tähenduse sisu järkjärgulist täienemist, milles peegeldub eesti tantsutraditsiooni mitmesuunaline areng 20. sajandil. Tänapäeva Eesti kultuuripildis võib täheldada nii varem väljakujunenud suundade jätkumist kui uute lisandumist. Neile osutan nii kronoloogiliselt järjestatud andmeid analüüsides kui praegusaja rahvatantsumaastikku kirjeldades. Tänapäeva kohta on kasutatud ka internetist saadud andmeid. Viisin läbi pilootküsitluse rahvatantsu mõiste tänapäevase sisu asjus. Vastuste interpreteerimiseks sobis kvalitatiivne sisuanalüüs — kategooriad leiti kogutud andmetest ja võrreldi neid seejärel tantsuajaloo uurimise tulemustega. Ajalooliste arengute kirjeldamisel, tõlgendamisel ja seletamisel kombineerisin diskursuseanalüüsi põhimõtteid. Valitud meetodi lähimaks analoogiks on kriitiline diskursuseanalüüs. Uurimusest ilmneb, et rahvatantsu mõiste sisuline laialivalguvus on ajalooliselt tingitud rahvatantsu kui kultuurinähtuse erisuunalistest arengutest. Romantilises minevikuihaluses on rahvusliku omapära ja identiteedi kandjana defineeritud tants omandanud kiht-kihilt uusi funktsioone ja omadusi, mille kaudu on rahvatantsu võimalik ja otstarbekas erinevalt defineerida. Jõuan tõdemuseni, et rahvatantsu ei tuleks vaadelda ainult folklooriliigina. 20. sajandil tekkinud ja lennukalt arenenud rahvusliku autori- tantsu vorm sobitub hoopis tantsukunsti mõistesüsteemi ning pärimustantsu seadete ja lavastuste kaudu etenduskunstide (ingl performance arts) süsteemi laiemalt. Rahvatantsuharrastust on asjakohane folklorismi mõõtkava kõrval käsitleda ka vabaajategevusena, mis lisaks kunstilisele eneseväljendusele seostub tänapäeva aktuaalsete teemadega nagu tervisekäitumine või reaalne vs virtuaalne suhtlemine. Uurimuse tulemusena pakun kaalumiseks kolme määratlust — pärimustants, rahvuslik tants ja rahva- tantsuharrastus, mille abil saaks alustada rahvatantsuvaldkonna põhimõistete korrastamist. Märksõnad: folkloor, harrastustegevus, pärimustants, rahvatants, rahvatantsuharrastus, rahvuslik tants, tantsukunst
	2 Estraaditants ja sobiva terminoloogia otsing Ülle Toming Kuigi meelelahutuslik lavatants oli Eestis olemas juba 20. sajandi esikümnel (ETMM, f436, “Tsirkus ja estraad”), tuli sõna “estraaditants” kirja- ja kõnekeelde nõukogude okupatsiooni ajal ning oli eriti rohkelt kasutusel ajavahemikus 1960–1980. Küll ei leidu sõna “estraaditants” teatmeteosestes nagu Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE 1970, 1987), Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS 2006) ja Võõrsõnade leksikon (VL 1981, 2000). Teadaolevalt ei ole Eestis estraaditantsu (sh ka eesti estraadi- tantsu) uuritud ega defineeritud. Käesolev uuring on esimene selleteemaline ehk teisisõnu pilootuuring (materjali kogumine). Artikli eesmärk on käsitleda avaldatud ja avaldamata eesti-, vene- ja ingliskeelseid tekste ning tuua välja põhjuseid, miks algallikate valik estraaditantsu uurimiseks on mahukas ette- võtmine. Estraaditantsu visuaalseid algallikaid (nt lavastuste ja tantsude salvestusi DVD-le) selles artiklis ei käsitleta. Selle artikli eesmärk ei ole ka mõistet defineerida, analüüsida estraaditantsu teket, arengut, olemust ega tantsukeelt. Märksõnad: estraad, estraaditants, meelelahutuslik lavatants, varieteetants
	3 Arusaamade teisenemine eesti kaasaegses tantsus 1990. aastatel Heili Einasto Koos ühiskondliku elu muudatustega tõid 1990. aastad kaasa arusaamade teisenemisi ka tantsumaailmas. Kaasaegse tantsu viljelemine ja jõuline sisenemine elukutselise tantsu maailma pakkus võimaluse tuua seni seda valdkonda ainuvalitsenud käsituse, viimistletud balletikeha kõrvale ka teisi kehakäsitusi nagu tahumatu, improvisatsiooniline ja argikeha. Käesolev artikkel puudatab põgusalt nende avaldumisvorme. Märksõnad: (argi)keha, kaasaegne tants, kestvus ja muutumine, tants
	4 Keha ja liikumise vaatlus lavastuse “Reekviem” koreograafia näidete põhjal Tiina Ollesk Uurimuses on analüüsitud kehalisuse tähendust lavastusterviku loomisel ning selgitatud lavastuse liikumiskontseptsiooni põhimõtteid. “Reekviemi” kehalisust on analüüsitud läbi liikumismaterjali semiootiliste seoste, lavastusprotsessi ja lõpptulemust on vaadeldud Valerie Preston-Dunlopi (1998) poolt kirjeldatud koreoloogilise tantsuvaatluse meetodiga. Koreoloogiline perspektiiv tähendab lavastuse liikumismaterjali, töömeetodite, teiste meediumitega tekkivate suhete ning koreograafi, esitaja ja vastuvõtja omavahelise positsioneerumise jälgimist ja analüüsi. Osalusuuringuna valminud kirjalikus töös on lahti seletatud tantsija roll loomisprotsessis ning ka koreograafipoolne suhtumine etendajasse erinevate kehakäsitluste kaudu. Samas vaadeldakse põgusalt ka ühiskondlikku suhtumist tantsivasse kehasse sakraalteose kontekstis. Kehaliikumine on aktuaalne kaasaegne meedium, mille ilmumine 20. sajandi kunstidiskursusesse on tugevalt mõjutanud praeguse aja loomeaktide väljendusvahendeid. Keha ja liikumise tõlgendamine ja oskus liikumiskujundeid “näha ja lugeda” nii kunstiloomingu kui ka igapäevaelu kontekstis osutub tihtipeale aga üpris keeruliseks ülesandeks. Sellepärast oli ka koreograafia loomine “Reekviemi” romantilise hõnguga muusikale koreograafile suur väljakutse. Ajalooliselt on tants ja muusika tihedalt seotud, sest tantsu on harjutud vaatama muusika saatel. Side liikumise ja heli vahel on vältimatu, kuid huvitavaks ja eriliseks teeb seose toimimise heli ja liigutuste omavaheline kinesteetiline sidusus, mis loob lavateose identiteedi. Viimaste aastakümnete jooksul on kaasaegse tantsu kui iseseisva kunstiliigi (mille esindajaks antud töö autor on) üheks ideoloogiliseks tunnusjooneks olnud iseseisvumine muusika dikteerivast juhtimisest (sellele “allumisest”). Seetõttu eeldab tantsu nähtavaks tegemine “Suure Muusika” kõrval koreograafilt erilist vaistu ja oskust. Märksõnad: kaasaegne tants, koreograafia loomise printsiibid, koreoloogiline perspektiiv, modernistlik kehakäsitus, postmodernistlik kehakäsitus
	5 Liikumiskvaliteedid koreomuusikaliste seoste parameetrina tantsuetenduse „Tallinn–Aegviidu“ näitel Kaspar Aus & Gerhard Lock Lühikokkuvõte Muusika ja tants on iidsest ajast olnud omavahel seotud. Neid saab käsitada muusikaheli ja keha- liikumise koreomuusikalise seosena, mis võib leida aset erinevates (rituaalsetes) kontekstides šama- nismist kuni tegevuskunstini (ingl performance art). Käesolev artikkel käsitleb teemat strukturaalsest vaatekohast, mitte aga ajaloolisest perspektiivist. Muusika ja tantsu koreomuusikalisi seoseid on käsit- lenud Paul Hodgins (1992). Hodginsi poolt paradigmaatiliselt süstematiseeritud mõistete võrgustik, mis tähistab koreograafilises praktikas rakendatud seoseid, on ajendanud käesoleva artikli autoreid käsi- tama teemat interdistsiplinaarselt. Koreomuusikaliste seoste kontekstis arendavad autorid koreograafilise praktika analüüsist välja kasvanud teoreetilist süsteemi (kulminatsioon kui vormi- ja pingedramaturgiline aspekt ning selle mõju liikumiskvaliteetidele). Käesolev artikkel põhineb Kaspar Ausi proseminaritööl “Koreomuusikalistest seostest tantsuetenduse “Tallinn–Aegviidu” näitel” (2007). Koreomuusikalisteks seosteks on kvaliteedid (nt rütm, dünaamika, tämber, konsonantsus/dissonantsus jt), mis esinevad nii tantsus kui ka muusikas. Artikkel (i) käsitleb muusika ja tantsu strukturaalseid seoseid, (ii) korrastab teoreetilist kontseptsiooni ja olulisi mõisteid ning (iii) täiendab interdistsiplinaarse lähenemise metoodi- kat. Kuna koreomuusikalise paradigma teoreetiline kirjandus on võõrkeelne (peamiselt saksa ja inglis- keelne), on artikli eesmärgiks ka eestikeelse sõnavara korrastamine, et kaasa aidata muusika ja tantsu seoste täpsemale mõistmisele. Märksõnad: helikvaliteedid, impulss, koreograafia, koreomuusikaline analüüs, koreomuusikaline paralleel, koreomuusikaline seos, kulminatsioon, kvalitatiivsed parameetrid, liikumiskvaliteedid, muusika, seesmised parameetrid, tants, vibratsioon, välised parameetrid
	6 Looduslike helitaustade salvestiste katseruumis kuulmisel tekkivatest enesetunde muutustest Ivar Vinkel Vaatlusaluses pilootuurimuses uuriti looduslike helitaustade (merelainete randumine ja lindudega mets) salvestiste katseruumis kuulmisel tekkivaid enesetunde muutusi ning nende kooskõlalisust kuuldava helikõrguse ja rütmilisusega, muljet kuuldud helitaustade salvestamise aegse ilma kohta, kuuldud helitaustadega seoses tekkinud assotsiatsioonide polaarsust ning hüpoteetilist eelistust kuuldud heli- taustade valimisel enese lõdvestamiseks või ergastamiseks. Pilootuurimuse katsematerjaliks olnud looduslike helitaustade salvestisi käsitleti metoodikalistest põhimõtetest lähtuvalt muusikapaladena. Pilootuurimuses osales 3 eksperti helitaustade muusikalise struktuuri hindamiseks ja 36 üliõpilastest katseisikut enesetunde muutuste hindamiseks. Katseisikute vanus jäi vahemikku 19 kuni 26 aastat, keskmine vanus oli 22 aastat. Helitaustade muusikalise struktuuri hindamiseks kasutati kümmet 7-punktilist muusikaliste tunnuste bipolaarset skaalat. Enesetunde muutuste mõõtmiseks kasutati kahte- kümmet kolme 7-punktilist omadussõnade bipolaarset skaalat. Tulemustest selgus, et madalamad heli- sagedused võivad lõõgastusele kaasa aidata, kuid kinnitust ei leidnud hüpoteetilised eeldused kõrgemate helisageduste pingestavuse ja muusika rütmika ergastavuse osas. Kuigi andmetöötluse tulemustest ei ilmnenud teineteisest erinevate helitaustade kuulmise järgset enesetunde muutuste vastassuunalisust, viitasid hüpoteetilise valikueelistuse tulemused enesetunde muutuste vastassuunalisuse võimalusele stiimulite helikõrguse ja rütmika erinevuste suurendamisel. Stiimulitena olid kasutusel salvestised (i) “Meri Panga panga all” OVRCD003 (Vinkel 1999) ja (ii) “Linnuhommik Matsalu metsas” IVRCD3 (Vinkel 2006). Märksõnad: enesetunne, ergastamine, loodushelid, loodusliku helitaustaga seonduvad assotsiatsioonid, lõdvestamine, muusikalised emotsioonid, muusikaline struktuur, muusika universaalid
	7 Muusikaõpetaja roll muusikalise käitumise kujundamisel Marit Mõistlik Käesolevas artiklis käsitletakse üldhariduskooli muusikatunnist saadud kogemuste ja mälestuste seoseid järgneva muusikalise tegevuse ja muusikasse suhtumisega ning analüüsitakse, kuidas kogemus on mõju- tanud muusikalist tegevust edaspidises elus. Huvi keskmes on muusikaõpetaja roll muusikahariduse prot- sessis. Uuringus osales 20 üliõpilast, kellest kümme tegeles aktiivselt muusikaga (laulmine ülikooli koo- ris) ja ülejäänud kümme mitte. Andmekogumiseks kasutati intervjuud, mille analüüsile läheneti feno- menograafilisel meetodil. Analüüsi tulemusena moodustus neli profiili (2 muusikaharrastaja ja 2 mitte- harrastaja profiili) mida artiklis käsitletakse kooli muusikatunni kogemuste kontekstis. Antud profiilide teadvustamine peaks muusikaõpetajal aitama mõista sügavamalt oma rolli õpilase muusikalise käitu- mise kujundajana nii koolis kui edaspidises elus, samuti õpilaste erinevat käitumist ja suhestumist muu- sikasse kui ainesse ning seeläbi looma mitmekülgseid õpisituatsioone erinevate profiilide esindajatele. Märksõnad: fenomenograafia, mitteametlik/mitteformaalne õpetus, muusikaharrastus, muusikas osale- mine, üldhariduskooli muusikaõpetus

	Tallinna Ülikooli Kunstide Instituut Scripta Musicalia OÜ Koostanud Gerhard Lock & Iivi Zajedova Toimetanud Maris Valk-Falk Inglise keelt korrigeerinud Paul Beaudoin, Vance Volverton Küljendanu Marek Vilba Seeria logo kujundanud Gerhard Lock ISSN 2228–1 673 ISBN 978–9985–9758–3–1 Autoriõigus artiklitele: Tallinna Ülikooli Kunstide Instituut & autorid, 2011 Autoriõigus täiendustele ja küljendusele: Scripta Musicalia OÜ, 2012 Trükitud Sakus, AS Rebellis, 2012 Toimetus: Gerhard Lock (muusika) Eha Rüütel (kunstiteraapiad ja tervis) Iivi Zajedova (tants ja kulturoloogia) Heie Treier (kunst)

	www.tlu.ee/resartis
	Veebidisain: Gerhard Lock (logo, veebilehe disain, veebimeister), loodud vaba tarkvaraga OpenOffice/NeoOffice