IFI6223.DT Keel ja tehnoloogia
Kursusetööd

Presidential elections in the US in 2020 were highly significant and took place during a societally complex period. Some of the key points during the previous presidential elections were political polarization, social media and misinformation, gender politics, COVID-19 and economic impact. The issue addressed was the framing of vice presidential candidates Kamala Harris and Mike Pence. The theories applied to this research were framing theory and media bias. This study concentrated on the adjectives used in articles about these politicians, as the adjectives employed in media discourse can significantly shape public opinion. It can be concluded that the media is generally biased against minority female politicians and they receive less media coverage, although the media and politicians themselves are aware of the bias and are raising awareness of it. Furthermore, it was observed that framing was a frequent occurrence – the media made the politicians seem worse or better, either sympathized with them and glorified them or brought them down completely.

The global impact of Korean pop music, or K-pop, transcends boundaries, captivating audiences worldwide. This paper dives into the evolving linguistic form of K-pop, particularly the increasing use of English vocabulary. Acknowledging K-pop's worldwide spread, the investigation suggests quantitative analysis to explore the extent of English word usage in lyrics. The research question, ‘To what extent has the use of English words increased in K-pop lyrics?’ guides the analysis, revealing an upward trend in the incorporation of English, reflecting not just adaptability but a strategic embrace. Collaborations with English-speaking artists and nuanced linguistic patterns among groups reveal K-pop's multifaceted nature. Analysis of commonly used English words emphasizes their deliberate and strategic deployment, enhancing global relatability. The genre's ability to maintain thematic continuity while navigating linguistic shifts suggests a dynamic responsiveness to global trends.

Erinevate õppeainete õpikud kohanduvad vastavalt kooliastmele, tagamaks vastavuse õpilaste vanusele, arengutasemele ja õppe eesmärkidele. Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas muutub raskusaste põhikooli II ja III kooliastme ajaloo õpikutes erinevate mõõdikute põhjal ning millised on muutused võrreldes varasemate andmetega. Lixi ja F-indeksi analüüs võimaldas uurida õpikutekstide keerukustaset eri aspektidest, tuues esile dünaamika, kus olid märgatavad nii tõusud kui ka langused valitud klasside õpikutes. Kuigi need mõõdikud jälgivad üldiselt sarnast mustrit, ilmnes mõningaid erinevusi. Uurimus aitab mõista õpikute tekstide muutumist ja keerukust läbi kooliastmete ning toob esile seosed mõõdikute vahel, mis on olulised teksti raskusastme hindamisel haridusvaldkonnas.

Uurimistöö keskendub ELLE keskkonna statistikalehe kasutatavuse ja kasulikkuse uurimisele eesmärgiga mõista keeleteadlaste ja õpetajate vajadusi. Prototüübi loomiseks valisin Figma platvormi, mis võimaldab funktsionaalset prototüüpi ja töö jagamist pilves. Kasutuslikkuse testides keskendusin lehe navigeeritavusele ja diagrammide arusaadavusele. Oluline oli ka teada saada, mida kasutajad lehel veel näha soovivad või mis osad neid rohkem huvitavad. Testid eesti keele õpetajatega näitasid, et statistikalehel võiks olla õpetajatele suunatud lisafunktsioon üles laadida ja võrrelda enda õpilaste andmeid üldise statistikaga. Tavalise gümnaasiumiõpilasega läbi viidud test tõi esile vajaduse selgitava õpetuse järele, mis aitaks tavakasutajatel lehel lihtsamalt navigeerida. Keeleteadlasega läbi viidud testist tuli esile vajadus parandada komponentide sõnastust.

ChatGPT on tehisintellektis märkimisväärne läbimurre ning pole valdkonda, kuhu seda põimida ei saaks. Kursusetöö uurib, kuidas on kirjeldatud ChatGPT kasutamist keeleõppes ning milliseid probleemkohti on esile toodud. Selleks rakendatakse sisuanalüüsi. Sketch Engine’i tarkvara abil luuakse ChatGPT-d ja keeleõpet puudutavatest artiklitset tekstikorpus, uuritakse sõna ChatGPT kasutuskontekste konkordantside abil ning leitakse korpuse võtmefraasid. Analüüsitulemuste põhjal saab teha üldistusi ChatGPT kasutamise kohta keeleõppes. Seda on kirjeldatud kui väärtuslikku täiendust õppimisele, mis siiski ei asenda traditsioonilist õpet ega ka interaktiivset suhtlust. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks seda täiendada teiste keeleõppestrateegiatega, näiteks õpetaja juhendamisega ja/või spetsialiseerunud keeleõppeplatvormide kasutamisega.

19. sajandi prantsuse kirjanik Honoré de Balzac on tuntud oma pikkade kirjelduste ja realistliku kujutamisstiili poolest. Kursusetöö tegeleb Honoré de Balzaci romaani Šagräännahk (1994[1831]) võtmesõnade ja tegelaste kirjelduste uurimisega. Võtmesõnade leidmiseks kasutati Sketch Engine’i funktsiooni Keywords. Võtmesõnade uurimisest selgus näiteks, et kuigi teose peategelane Raphael omandab maagilise šagräännaha juba teose esimeses peatükis, siis võtmesõnana hakkab šagräännahk olulisemat rolli mängima alles teose viimases ehk kolmandas peatükis. Tegelaste kirjelduste uurimisel keskenduti teose tegelaskujudele Foedora ja Pauline, kelle mainimise kontekste vaadeldi Sketch Engine’i konkordantside abil. Konkordantside uurimisest selgus, et Foedorat ja Pauline’i on teoses kujutatud mõnevõrra vastandlike tegelastena.

Uurimisobjektiks oli EVKK korpuse keeleoskustasemete statistika alamlehekülg ELLE-s. Hetkel on eesti keele õppe ja analüüsi veebikeskkonnas küll võimalik tekstide keeleomadusi tasemete järgi analüüsida, kuid see on aeganõudev ja mõnikord isegi võimatu. Probleem seisneb selles, et sellise analüüsi läbiviimiseks peab süsteem töötlema mitusada teksti korraga. Uurimisküsimused keskendusid sellele, kuidas muuta andmete pärimine kiiremaks, andmeid hoiustada ning keeleoskustasemete andmeid kuvada. Uurimiseesmärk oli luua algne keelestatistika kuvamise alamlehekülg, kus saaks vaadata eri tasemete keelekasutuse statistikat ja seda võrrelda. Selleks kasutasin React.js-i ja MUI teeki kasutajaliidese loomiseks ning andmete hoiustamiseks JSON-formaati. Tulemused näitasid, et eeltöödeldud andmete ja paginatsiooni kasutamine vähendas oluliselt päringu aega, võimaldades kasutajal kiiresti saada soovitud keeleoskustaseme statistikat.

Uurimisprojekti keskmes on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) käsitus Ukraina pagulastest ning eesmärk on analüüsida, millist sõnavara kasutatakse kõnealuse teema kajastamisel. Meetodina on kasutatud võtmesõnaanalüüsi, rakendades Sketch Engine'i pakutud tööriistapagasit ja valides tekstikorpusesse sobivaid artikleid vastavalt nende teemakohasusele. Artiklid pidid endas hõlmama Ukraina pagulaste teemalist arutelu Eesti-siseses kontekstis perioodil veebruar 2022 kuni jaanuar 2024. Uuringus kasutati 92 artiklit, mille analüüs toob välja temaatiliselt relevantseimad sõnad ja nende positiivse, neutraalse või negatiivse tähenduse.

Mida kaugemale õpilane oma õppeteekonnal jõuab, seda põhjalikumaid teadmisi ja oskuseid temalt nõutakse. Areng peaks toimuma ka kirjalike tekstide koostamisel ja mõtete täpsel väljendamisel. Eesmärk on kindlaks teha, kas ja kuidas on sama autori kirjalikud tööd põhikooli kolmandast õppeastmest ülikooli bakalaureuse õppekava kolmanda aastani muutunud. Uurimuse hõlbustamiseks kasutatakse keeletehnoloogilisi võtteid, peamiselt Mustrileidja tööriista, mis teostab automaatse tekstianalüüsi. Tuleb välja, et isegi kui kasutatud sõnaliigid ja -vormid iseseisvalt midagi märkimisväärset ei näita, mõjutavad nende osakaalud siiski tekstide ühemõttelisust, mille puhul on märgata selget ajalist muutust. Kirjutiste loetavuse raskusaste suureneb haridustaseme tõustes samuti. Uurimistulemused ilmestavad, milliseid näitajaid õppija arenguprotsessi hindamisel jälgima peaks.

Tänapäeval on pea igas eluvaldkonnas vaja vahel kasutada mõne tõlkeprogrammi abi, seda kas mõne üksiku sõna, lause või terve teksti tõlkimiseks. Erinevaid programme on aga väga palju ning nende kvaliteet võib olla küsitav, eriti erialaste tekstide tõlkimisel. Kursusetöö hõlmab endas kahe erineva tõlkeprogrammi kasutamist ning nende erinevuste ja sarnasuste uurimist. Töös kasutatavad programmid on DeepL Translate ja Google Translate, mille efektiivsust on vaadeldud informaatikateemaliste lausete tõlkimisel inglise keelest eesti keelde. Võrreldud on tõlgete sujuvust, arusaadavust ja korrektsust. urimise tulemusena võib väita, et mõlemad tekstitõlkeprogrammid saavad oma tööga hakkama paremini lühemate ja lihtsamate lausete puhul. Kui ette anda mõni pikem lause koos keerukamate erialaste väljenditega, võib kergelt tekkida sõna-sõnalt tõlkimine ning sellega kogu lause tähendus kaduma minna. Üldjuhul võib öelda, et nii DeepL Translate kui ka Google Translate on head abimehed, kuid nende töö tuleb kindlasti korralikult üle kontrollida ning mitte täielikule korrektsusele loota.

Keeletehnoloogia arengud võimaldavad tekste kiiremini ja tõhusamalt analüüsida, siiski on lüürilised tekstid keeletehnoloogiliste uuringute huviorbiidist pigem välja jäänud. Uurimistöö eesmärk on leida Sketch Engine'i programmiga Triin Paja luulekogudes korduvad sõnad ja võrrelda tulemust lähilugedes ilmnenud sõnakordustega. Analüüsist selgub, et Sketch Engine suudab leida luulekogudest enim korduvad sõnad, mis kattuvad ka lähilugemisel silma jäänud sõnadega. Siiski ei suuda programm esile tuua sõnu, mida võiks lugeda niisamuti samade sõnade kordusteks, näiteks liitsõnu ja tuletisi. Uurimuse tulemused näitavad keeletehnoloogia võimalusi luuletekstide uuringute kasutusel ning ka takistavaid asjaolusid, mida edaspidistes uuringutes silmas pidada.

Töö uurib kahe populaarse laulja ja laulukirjutaja, Harry Stylesi ja Taylor Swifti poplaulude tekste. Uurimuse eesmärk oli näha, kui sarnased on nende popstaaride laulude teemad ja kui erinevalt või sarnaselt nad neid teemasid esitavad. Laulutekste ja nende muutumist ajas analüüsiti kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Uurimuse käigus selgus, et nii Harry Styles kui ka Taylor Swift kasutavad oma laulusõnades kõige enam armastuse ja suhete teemasid. Isegi kui lähenevad neile väga erineva mõtteviisiga, püüavad nad omal moel elumuutusi läbides leida armastust ja tunnustust nii teiste kui ka iseenda vastu.

Viimastel aastatel on maailmas puhanguliselt levinud mitmeid nakkushaigusi. Haigestunud on palju inimesi ning selle tõttu on arendatud uusi vaktsiine. Vaktsineerimise ning selle soovituslikkuse tõttu on inimestel tekkinud erinevaid seisukohti, seetõttu kajastavad ka meediaväljaanded vaktsineerimist erinevatest külgedest. Autori andmeil ei ole seni uuritud, kuidas eri väljaanded vaktsineerimist kajastavad. Samuti ei ole leitud, kuidas kajastavad seda teemat alternatiivväljaanded. Selle uurimistöö eesmärk on teada saada, kuidas kajastavad vaktsineerimist Eesti Rahvusringhäälingu ja Telegrami veebiväljaanne, pealtnäha kaks väga erinevat uudisteportaali. Selleks koostas autor mõlema väljaande artiklitest korpuse ning analüüsis neid tarkvaraga Sketch Engine. Leiti mõlema väljaande sõnasagedusloend, võtmesõnad, uuriti ka konkordantse ja kollokaate. Uurimuse tulemused annavad mõista, et ERR kajastab vaktsineerimist oluliselt tasakaalustatumalt kui Telegram.

Seni pole eesti keeles hüüdsõnadele erilist tähelepanu pööratud. On küll osalt uuritud vandesõnu ja muid partikleid, kuid mõnele konkreetsele hüüdsõnale keskendutud pole. Nii pole lähemalt uuritud ka fraasi issand jumal. Fookus on pikka aega olnud just kirjaliku keele uurimisel ja kuigi aja jooksul on hakatud rohkem suulist keelt uurima, siis pole paljut jõutud veel katta. Siinse uurimuse eesmärk on selgitada välja fraasi issand jumal tänapäevased kasutusfunktsioonid raadiosaadetes ning seeläbi tuua tähelepanu suulisele keelele ja selle mitmekesisusele. Uurimus annab aimu, milliseid funktsioone võib issand jumal täita, kuid suuremaid üldistusi ei ole selle põhjal võimalik teha. Siiski nähtub tulemustest, et fraasi kasutatakse enim kellegi teise mõtete refereerimiseks ning suhtumise väljendamiseks. Tulemused rajavad teed fraasi edasiseks uurimiseks ning uurimus ise on ehk ka julgustus sarnaste tööde kirjutamiseks.

Ketsikultuuri maailmas on suureneb pidevalt inimeste uudishimu nii ketside kui ka nende müügihinna vastu. Need, kes ei ole varasemalt kallite ketsidega kokku puutunud, ei suuda mõista, kuidas on võimalik, et mõned ketsipaarid maksavad rohkem kui mõni auto või maja. Sellest on tekkinud probleem, kus uued ketsihuvilised ei mõista peale tausta uurimist endiselt ketside väärtust. Käesolevas töös on kasutatud Sketch Engine’it, et võrrelda ketsidega seotud uurimistöid ja ajakirjanduslikke artikleid eesmärgiga leida, kumb neist võiks olla täpsem teemakohane infoallikas. Analüüs andis ülevaate akadeemiliste ja uudisartiklite erinevustest ketsikultuuri puudutava info esitamise teatud aspektides. Kiiresti muutuva ketsituru tõttu ei ole võimalik kinnitada, et üks allikas oleks sobivam kui teine, kuid olenevalt inimeste huvist saab vajaliku baasinfo ketsikultuuri kohta kätte mõlemat tüüpi allikatest.

Korea popmuusika on viimase kümnendi jooksul oma kultuuriruumist väljapoole levinud ja läänemaailmas populaarseks saanud. Siiski võtab teise kultuuriga harjumine ja selle tundmaõppimine aega ning seetõttu on meediakajastus nii Korea popmuusikast kui ka iidolitest ühepalgeline ja pigem negatiivne. Eesmärk on kindlaks teha, kuidas kujutatakse Korea iidoleid Lääne meedias selle põhjal, millistes kollokatsioonides esinevad sõnad iidol ja staar ning millises kontekstis iidolitest räägitakse. Kasutatakse korpuslingvistilisi uurimismeetodeid. Uurimuse tulemused pakuvad ülevaadet Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide Korea iidolite meediakajastusest. Selgub, et Korea iidolitest räägitakse pigem negatiivses kontekstis ning kollokatsioonid, mis esile tulevad, seostuvad pigem iidolite ja muusika kirjeldamisega.

Räppmuusikat analüüsides ei uurita tihti loomingu religioosset aspekti, kuigi mitmed artistid kasutavad tihti koode ja kujundeid, et väljendada enda suhet jumalaga. Uurimuse eesmärk on kindlaks teha, kuidas räägib muusik Kanye West laulusõnades enda kristlikust vaatepunktist ning jumalast. Muusikatekstide keelekasutuse uuringus kasutan keelekorpuste analüüsi tarkvara Sketch Engine, luues korpuse kõigist artisti albumitest. Sõnade sagedustabelis ja võtmesõnade hulgas tulevad esile religioosse taustaga sõnad. Uurides Westi laulutekstides sõna jumal konteksti, tulevad selgelt välja artisti usk, austus ja palved. Võrreldes neid kontekste erinevates albumites, selgub, et räppari usuline väljendus on viimaste albumitega kasvanud. Uurimuse tulemused annavad võimaluse näha räpimuusika laulusõnades varjatud või harjumatuid komponente. Lisaks annavad need teadmisi Kanye Westi artistlikku kuvandi mõistmiseks.

Vaimne tervis on olnud viimastel aastatel üha aktuaalsem teema ning 2019. aastal valminud Todd Phillipsi filmi Jokker saatsid vastuolud ja suur huvi just psüühikaprobleemide kajastamise tõttu. Uurimuse eesmärk on teha kindlaks, milliste keeleliste vahendite kaudu on filmi stsenaariumis viidatud vaimsele tervisele ja ebastabiilsusele. Korpusanalüüsi kasutades leitakse stsenaariumi võtmesõnad ja sagedamini esinevad sõnad ning määratakse filmi peategelase tervislikku seisundit iseloomustav sõnavara. Selgub, et selliseid sõnalisi viiteid leidub suhteliselt vähe ja nende tuvastamisel tuleb arvesse võtta lugu tervikuna.

Parasiitsõnad kuuluvad partiklite hulka, kuid tänaseni puudub ülevaade ja nimistu suulises eesti keeles esinevatest võimalikest parasiitsõnadest ja sellest, kui sagedased on need vabas suulises keelekasutuses. Uurimismaterjali moodustavad neli 16–20aastaste eesti keele kõnelejatega tehtud intervjuud. Eesmärk on tuvastada intervjuudes parasiitsõnad ja määrata nende esinemissagedus. Leitud parasiitsõnad jagunevad kolmeks: kõigis intervjuudes esinevad, kahes või kolmes intervjuus esinevad ning ühele intervjuule ainuomased parasiitsõnad. Nende sagedus varieerub lähtuvalt intervjueeritava keelekasutusest. Intervjuu kohta on kasutusel neli kuni seitse parasiitsõna. Kokku esineb kaheksa parasiitsõna, neist sagedaim on nagu.

Kursusetöö eesmärk on kõrvutada François Rabelais’ prantsuskeelset romaani Gargantua selle eestikeelse versiooniga Ilotar Aavisto tõlkes. Rabelais' keel oma vulgaarsuses ja grotesksuses põhjustab tõlkeraskusi, mida tõlkijad peavad loovalt lahendama. Töös analüüsitakse, missuguste vahenditega eestikeelses tõlkes originaalile omast vulgaarsust edasi antakse, võttes aluseks tegusõna manger 'sööma' sisaldavate lausete tõlked. Uurimisvalimi koostamiseks rakendatakse tekstianalüüsi tarkvara Sketch Engine. Antoine Bermani tõlketeooriast lähtudes vaadeldakse, milliseid tõlkestrateegiaid on Aavisto kasutanud ning kuidas need algteksti tähendust muudavad.

Uurimistöös analüüsitakse koolikiusamisega seonduvate märksõnade kontekste, täpsemalt sõnade kiusamine, kiusaja ja ohver/kiusatav kollokaate. Töö keskmes on kaks eestikeelset allikat: Uuring kiusamisest koolis (Mark et al., 2015) ja Koolikiusamine: olemus ja ennetamine (Press, 2014). Eesmärk on välja selgitada, kuidas on koolikiusamist määratletud ning mille poolest selle kajastamine valitud allikates erineb. Lähema vaatluse alla võetakse korpusanalüüsi käigus kollokaadid, mille alusel saab kahte allikat eristada või tuua välja tunnuseid, mis on omased mõlemale uuringule. Nende kasutuskontekstide põhjal saab esile tuua peamised teemad, mida koolikiusamise puhul käsitletakse, ja tegevused, mida kiusamisega kõige enam seostatakse.

Kursusetöös otsitakse Netflixi komöödiasarja BoJack Horseman otsekõnest korduvaid väljendeid, mille kasutamine on üks seriaalile iseloomulikke stiilivõtteid. Selleks on loodud keeleressurss, mis saadi rakenduses Notepad++ regulaaravaldiste abil originaal- ehk ingliskeelseid subtiitrifaile puhastades. Sagedamini esinenud vähemalt viiesõnalised laused ja nimisõnafraasid leitakse keeletehnoloogilise tarkvara LancsBox abiga. Sarjas kolm või enam korda kõlanud 154 repliiki koondatakse tabelisse, milles kajastub väljendite pikkus sõnades, sagedus ja seriaali osade arv, kus need esinesid. Lähemalt vaadeldakse enim kordunud lause What are you doing here? kasutuskontekste.

Suhtumist sisserändesse võivad kujundada nii ajalooline kogemus kui ka meedia. Uuring vaatleb sisserände kajastamist eesti keele ühendkorpuse ajakirjandustekstides, mis on pärit 1990.–2010. aastatest. Sketch Engine’i tarkvara abil vaadeldakse märksõnade sisseränne ja immigratsioon, sisserändaja ja immigrant kasutuskontekste, tuues esile nende sagedamad kollokaadid. Peamiselt seostatakse sisserännet ajaloosündmustega, pagulastega maailma rändekriisis ja sisserännanud tööjõuga. Ilmneb, et võõrapäraseid termineid immigratsioon ja immigrant kasutatakse rohkem välispoliitika ja -konfliktidega seoses ning negatiivse alatooniga. Omasõnad sisseränne ja sisserändaja esinevad pigem sisepoliitika, ajaloo ja integratsiooni kontekstis ning nendega seostub neutraalsem hoiak.

Uurimistöös võrreldakse kahe Ameerika Ühendriikide presidendi, Donald Trumpi ja Joe Bideni ametisse pühitsemise tseremoonia kõnesid. Kuna kõnedel on neli aastat vahet, siis annab nende kõrvutamine ülevaate sellest, millised teemad on püsivalt aktuaalsed ja millised iseloomustavad kummagi riigipea ametisseastumise aega. Lisaks on tegemist vaadetelt väga erinevate presidentidega – üks esindab Vabariiklikku Parteid ja teine Demokraatlikku Parteid. Eesmärk on tuua kõnede sõnavara alusel välja nende peamised temaatilised sarnasused ja erinevused. Uurimus keskendub kõnede 15 sagedamini esinevale märksõnale ja nende kasutuskontekstidele. Kombineeritakse kvantitatiivset ja kvalitatiivset korpuspõhist analüüsi, kasutades rakendusi SketchEngine ja LancsBox.

Eesti poliitiline spekter on mitmekesine ning kõik erakonnad töötavad ühe eesmärgi nimel – olla esindatud riigikogus, ja seda võimalikult suure mõjuga. Vasak- ja parempoolsuse ning liberaalsuse-konservatiivsuse skaalal asetsevad teineteisest kõige kaugemal üpriski mõjukas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning veidi vähem populaarne Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kursusetöös analüüsitakse korpuslingvistiliste meetodite abil kummagi erakonna 2019. aasta valimisprogrammide sisu, võrreldes sagedamini esinevate tegusõnade kontekste. Eesmärk on välja selgitada kahe erakonna sihtgrupid ja valdkonnad, mida kumbki oluliseks peab. Samuti vaadeldakse, kuivõrd kattuvad erakondade valimislubadused nende väidetavate ideoloogiliste vaadetega.

Vallakohtuprotokollid moodustavad suure kirjalike allikate kogu, mis annab teavet inimeste igapäevasest elust ja probleemidest. Seni on protokolliraamatud jäänud valdavalt läbi töötamata ja nende kohta on valminud vähe kirjatöid. Kursusetöös keskendutakse apellatsioonide esitamisele 19. sajandi vallakohtutes. Eesmärk on tuvastada apellatsioonijuhtumite liigid ja edasikaevatud otsused ning otsida mustreid. Uurimistöö uudsus seisneb selle meetodis. Protokollidest moodustatakse valim vana kirjakeele korpuse otsingumootori abil, mis lubab korpusesse sisestatud protokolle selekteerida ilma aeganõudva lugemiseta. Tekstide põhjal koostatakse andmestik, mille statistiliseks analüüsiks kasutatakse programmi RStudio. Ilmneb, et kõige sagedamini apelleeriti kohtuotsuseid töö- ja teenistussuhete valdkonnas ning ülekaalukalt siis, kui vallakohtus nõuded rahuldati. Levinuim otsus, mis edasi kaevati, oli kahjutasu määramine. Töö näitab, et keeletehnoloogilisi vahendeid on võimalik edukalt kasutada ajalooallikate uurimisel.

Töös uuritakse võimalust luua baltisaksa kirjakeelt analüüsiv arvutiprogramm ehk NLTK (ingl Natural Language Toolkit). Kirjeldatakse, kuidas selline keeletöötlusvahend võiks töötada, ning hinnatakse digitaalse baltisaksa sõnastiku sobivust analüsaatoriga liidestamiseks. Väiksemahulise näidisanalüüsi käigus katsetatakse, kuidas tuleb tänapäevane saksa keele grammatilise analüüsi tarkvara toime baltisaksa sõnade algvormi ja sõnaliigi määramisega. Selleks kasutatakse keeletöötluspaketti SpaCy, tekstivalimina katkendit Johann Wilhelm von Krause mälestustest. Uurimus on esimene samm baltisaksa NLTK loomisel, mis võimaldaks tuvastada saksakeelses tekstis baltisaksakeelseid sõnu, kuvada nende tähendus ja neid grammatiliselt analüüsida.

Uurimuses analüüsitakse jaapani kummituslugude tegelasi yōkai’sid ja preestreid iseloomustavaid nimisõna- ja verbifraase Lafcadio Hearni teoses Kwaidan: Stories and Studies of Strange Things. Varasemate yōkai’sid käsitlevate uurimuste rõhk on olnud nende kajastamisel läbi aegade või on keskendutud spetsiifiliste yōkai’de välimusele ning käitumisele, kuid ei ole uuritud nende üleloomulike naisolendite kujutamist Hearni tuntud jutukogumikus. Kasutades korpusanalüüsi rakendust Sketch Engine, tuuakse välja yōkai’de ning meestegelaste, preestrite kirjeldamiseks kasutatud omadussõnad ja tegevused.

Analüüsitulemuste põhjal saab teha üldistusi eelkõige yōkai’de välimuse ja preestrite tegevuste kohta. Yōkai’de puhul on peetud olulisimaks seda, et nad on noored ja ilusad ning kannavad valgeid riideid või on valge jumega. Lisaks erineb nende surmajärgne hääl varasemast. Yōkai’de öiste naasmiste põhjused on iha tulla tagasi oma armastatu juurde, kavatsus kätte maksta ning lõpetamata tegevus. Preestreid kirjeldatakse teoses heade, kenade ja tugevatena ning viidatakse ka nende üksildusele ja rändamisele. Preestrite peamised tegevused on suutrate lugemine ja kirjutamine, segaki-teenistus ja matusetalituse korraldamine.

Töös uuritakse korpuspõhiselt soolise kallutatuse avaldumist Briti meedias. Selleks kõrvutatakse sõnade man ja woman kollokaate ajakirjandustekstides, mis pärinevad kahest korpusest: 1980. ja varaste 1990. aastate tekste sisaldav British National Corpus ning uuemaid veebitekste hõlmav British Web 2007 (ukWaC). Kollokatsioonanalüüsiks on kasutatud Sketch Engine’i rakendust Word Sketch Difference. Korpuste võrdlus võimaldab näha, kuidas on meeste ja naiste representatsioon muutunud. Kuigi aastatega on lisandunud kontekste, kus naisi kajastatakse, on mehi ja naisi eristavad kollokaadid jäänud suuresti samaks. Näiteks kujutatakse mehi sagedamini ohtlikuna, aga ka targa ja jõukana. Naiste puhul pööratakse rohkem rõhku välimusele ja pere eest hoolitsemisele.

Siin on välja toodud nende kursusetööde teemad, mis on tehtud õppeaastatel 2018/2019–2020/2021 või mille autor pole töö lühitutvustuse avaldamist soovinud.

• Treetaggeri abil osahomonüümide sõnaliigi määramine ja võrdlus EstNLTK teegikogumikuga
• lt- ja sti-liiteliste adverbide modaalsus
• Mitmesõnalised järjendid eesti lastekeeles
• Poliitilise teksti tunnused Eesti presidentide kõnedes
• Ettevõttesisese meilivahetuse keerukus
• Kõnetuvastuse analüüs Google’i rakenduse Voice-Typing ning TTÜ Dikteeri! põhjal
• ChatGPT loodud ilukirjanduslike tekstide keelekasutus
• Gendered language use in Turkish Twitter
• Digitehnoloogia mõju Eesti kultuuriajakirjandusele viie kultuuriajakirjandusliku väljaande näitel
• Sõna digikultuur kasutus eestikeelses perioodikas digikultuuri teema-aastal 2020
• Popmuusika laulusõnade korpusanalüüs vahemikul 1950–2010
• John Lennon’s political views and their reflection in his songs
• Transseksuaalsuse kajastus India ja Suurbritannia meediatekstides
• Use of personal pronouns in Theresa May's New Year speeches (2017–2019)
• Araabia kevad 2011. aasta Egiptuse revolutsiooni näitel
• Jeemeni kodusõda kajastavate inglis- ja araabiakeelsete meediatekstide võrdlus
• Stereotüüpne välismaalane Hiina meedias
• Hiina kajastus Postimehes president Hu Jintao valitsemise ajal
• The possibilities of the Internet based on the comments of the Wattpad story Knight
• The image of the protagonist in Bluebeard by Charles Perrault and The Bloody Chamber by Angela Carter: A Comparative Corpus Analysis
• Võtmesõnad Tões ja õiguses
• Tänapäeva noorsooromaanide põhilised teemad romaanide Kirjaklambritest vöö, Minevikuta mälestused ja Talvehullus näitel
• Eesti rannakülade eluolu muutus peale NSV Liidu piiritsooni kehtestamist Salmistu küla näitel
• Löömise juhtumid Lõuna-Eesti vallakohtu protokollides