Andrus Kaarelson: ei, tegelikult ei tule jõulud augustis

Valitsus lubab tõsta riigitöötajate palku, kergitada sotsiaalkulusid ja plaanitud maksutõusu ära jätta, sest üleöö on riigikassa rahast lausa punnis. Kahjuks ei ole tegemist reaalsusega, vaid häälteostu palaganiga, mille eest tuleb arve mõne aasta pärast uute maksutõusudega, kirjutab Andrus Kaarelson.

Kolmapäeval kuulsime valitsuse liikmetelt suurepäraseid uudiseid: raha jätkub kõigeks! Peaminister Kristen Michal ütles, et palgatõusud tulevad, saime eelarve korda, rahandusminister Jürgen Ligi kiitis takka, et "jutt maksutõusude kaskaadist on häbematu". Eesti 200 juhi, haridusministri Kristina Kallase panus oli veel jõulisem: "Meil on raha s*taks! Nüüd tunnen esimest korda, et meil on raha ka populaarsete otsuste tegemiseks."

Sellenädalase kiidukõne taga haigutab aga Euroopa kiireim hinnatõus ja kiduv majandus. Vastupidiselt valitsusest tulnud sõnumitele näitavad rahandusministeeriumi värsked prognoosid, et Eesti hinnad kasvavad kiiremini kui kuskil mujal Euroopas, samal ajal vindub kogu meie majandus languse piiril. Põhjuseks on valitsuse küündimatud otsused.

Swedbanki hinnangul tuleb ligi pool Eesti hinnatõusust tõstetud ja lisatud maksudest. Kui mullu prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks 3,3 protsenti ja tänavu kevadelgi prognoositi kasvuks veel 1,7 protsenti, siis nüüdseks on valitsuse tegevuse tulemusel majanduskasvu prognoos kukkunud vähem kui ühe protsendi kanti. Samuti on vabalanguses tarbijate kindlustunne, mis püsib kolmandat aastat järjest ajaloolises madalpunktis.

Valitsuse poliitilise küündimatuse – kehtestatud 27 maksutõusu ja uut maksu – maksavad juba praegu kinni Eesti inimesed oma ostujõu kaotamisega. Euroalal on inflatsioon taandunud kahe protsendi juurde, kuid Eestis püsib see rahandusministeeriumi ennustuste kohaselt enam kui viie protsendi tasemel.

Keskvõimu kulud viimase kuue aastaga kasvanud 70 protsenti, samal ajal kui majandus on kasvanud ainult 45 protsenti. Eelarvepuudujääk, mis tänavu maksutõusude arvelt ajutiselt väheneb, paisub juba järgmisel aastal prognoosi järgi nelja protsendini SKP-st ehk ligi kahe miljardi euroni.

See ei ole kaitsekulude küsimus, nagu valitsuse liikmed muudkui väidavad. Tegelik probleem on see, et sotsiaalkulud, riigiametnike palgad ja valitsemiskulud kasvavad juba praegu kontrollimatult, kui siia lisada veel praegu häälte ostuks pakutav palgatõus, on järjekordsed maksutõusud juba vältimatud.

Selle valguses tuleb peaminister Kristen Michali lubadust, et kohe-kohe lööb majandus õitsele ja elu läheb pauguga käima, pidada küüniliseks valeks. Lühidalt: meil ei ole valitsuse lubaduste täitmiseks raha, ükskõik kui sugestiivse häälega valitsusjuht ka vastupidist ei väidaks. Praegu ei ole aeg, mil riigipalgaliste töötajate tasusid tõsta ja riigieelarve reegleid painutada. Keskvõimu kulud peavad majanduse võimekusse ära mahtuma ja kõik kulutused, mis seda ületavad, teevad kõiki tööinimesi otseselt vaesemaks. Punkt.

Hiljuti tunnistas endine rahandusminister Mart Võrklaev ERR-i portaalis, et riigitöötajate palga tõstmine suurendaks eelarvepuudujääki veelgi. Ent ei tema ega üksi teine võimupoliitik ei küsi kordagi, miks selliseid lubadusi üldse antakse, kui riigikassa on juba tuleval aastal jälle sügavas, kahe miljardi suuruses miinuses.

Meil ei ole praegu luksust laiutada maksumaksja rahaga ega kasvatada laenu eest kulusid, mis pikemas plaanis vaid paisutavad intressikoormust. Avaliku sektori kulud tuleb külmutada, mitte neid vastu valimisi paisutada. Inimeste usaldus riigi vastu kahaneb iga kord, kui nad näevad, et riigi kulutused, näiteks ametnike palgad tõusevad, kuid nende endi ostujõud väheneb.

Makse tuleb langetada, mitte rääkida erinevatest käibemaksueranditest; mitte lubada plaanitud maksutõuse ära jätta, vaid just nimelt praeguselt tasemelt tuleb madalamaks tõmmata. Parempoolsed on pakkunud lahenduse: tulumaks 18 protsendile, käibemaks 20 protsendile.

Raha selleks on olemas. Näiteks pool miljardit eurot vabaneks, kui lõpetada sotsiaalkulude automaatne tõstmine ehk indekseerimine. Veel 550 miljonit eurot leiaksime, kui tulumaksuküüru kaotamine edasi lükata. Sellest tuleb kokku juba üle miljardi euro.

Kui lisada veel valitsuskulude kärped riigieelarves, siis sellest piisab nii maksulangetuste elluviimiseks kui ka kaitsekulude tõstmiseks viie protsendini SKP-st. Esmajoones leidub riigieelarves hulk kärpekohti just järgnevatel valdkondades:

    vähendada keskvalitsuse ametnike arvu vähemalt 20 protsendi võrra;
    külmutada riigipalgaliste palgafond;
    muuta sotsiaaltoetused vajaduspõhiseks;
    lükata edasi mitte hädavajalikud investeeringud;
    kaotada ettevõtlus- ja regionaaltoetused, mis ei kasvata tootlikkust.
See kõik ei ole utoopia, vaid poliitilise otsuse küsimus. Just niimoodi tuleb riigieelarvet korrastada, mitte kulude kasvatamise ja sellele vältimatult järgnevate maksutõusude, vaid kulukärbete kaudu.

Kui valitsus räägib kaitsekuludest kui paratamatust maksutõusu põhjusest, siis tegelikult on see lihtsalt kattevari omaenda vastutustundetule rahanduspoliitikale. Mäletatavasti jõuab kõigist julgeoleku nime all kehtestatud maksudest reaalselt kaitsevaldkonda, kaitseministeeriumi eelarvesse ainult 27 protsenti. Kaitsekulud on Eesti ellujäämise hind ning need on kaugelt liiga tähtsad, et sel teemal vähimatki vassimist kannatada.

Mart Võrklaev ütles ühte asja aga väga õigesti: "Ei ole mõtet teha uut maksu, kui sealt ei tule minimaalselt 100 miljonit tulu." Täpselt nii ongi, automaks on oma olemuselt maaelu suhtes vaenulik, majandusele kahjulik ja kõige tipuks suurte halduskuludega. Tänavuse aasta esimene pool on näidanud, et automaksu tõttu on autode müük kokku kukkunud, mistõttu oodatud mahus tulusid ei laeku. Selle maksu halduskulud ja erandite administreerimine neelavad tõenäoliselt lõviosa osa kavandatud tulust. See maks tuleb kohe tühistada.

Lõputud maksutõusud ja jätkusuutmatute riigivalitsemise kulutuste katteks laenu võtmine ei vii Eestit seisakust välja. Edasi viib ainult täielik keskendumine majanduse taaskäivitamisele ja kiirele kasvule. Selleks on vaja maksukoormust vähendada ja riigiaparaati koomale tõmmata – nii kindlustame inimeste jõukuse ja riigi julgeoleku.
August toidupoes: köögiviljad, liha ja piim jätkasid kallinemist

Augustis maksid nii broileri- kui ka veiseliha poes üle viiendiku rohkem kui aasta eest, kallinesid ka piimatooted ning hüppeliselt tõusis värske kurgi hind.

Konjunktuuriinstituudi värsked andmed näitavad, et paljud toidukaubad maksavad poodides märksa rohkem kui aasta eest. Lihatoodetest kallines aastaga enim kohalik brolier: mullu augustis maksis selle kilogramm keskmiselt 4,15 eurot, nüüd aga 5,14 eurot ehk 24 protsenti rohkem.

Kondita veiseliha kallines 21 protsenti 17,67 eurolt 21,38 euroni. Ka kodune hakkliha maksis üheksa protsenti aastatagusest rohkem ehk 8,72 eurot.

Seakatku mõjud esialgu veel hindades jõuliselt ei kajastu: seakarbonaad, mis mullu maksis 8,52 eurot, on kallinenud 8,81 euroni ehk kolme protsendi võrra, kondita sealiha maksis aga aastatagusest kuus protsenti enam ehk 8,32 eurot.

Sea ribiliha oli aga isegi ühe protsendi võrra odavam kui eelmise aasta augustis ning maksis 8,80 eurot. Odavamaks läks aastaga ka suitsukarbonaad, mille kilohind odavnes viie protsendi võrra 11,50 euroni. Mullu augustis küsisid poed selle eest keskmiselt 12,16 eurot.

Viinerite hind kerkis aastaga kolme sendi võrra 7,78 euroni ning keeduvorsti kilohind läks nelja sendi võrra odavamaks, see maksis augustis 6,55 eurot.

Kui võrrelda lihatoodete hindu tänavu juulis ja augustis, siis suuri muutuseid neis ei olnud, välja arvatud kondita veiseliha puhul, mis kallines kuuga viie protsendi võrra.

Kala hind on kauplustes ja turul sageli väga erinev ning kõigub kuust kuusse märkimisväärselt. Augustis langes poodides lõhe hind: jahutatud lõhe odavnes aastatagusega võrreldes viiendiku võrra ning lõhefilee 21 protsenti, makstes vastavalt 9,15 ja 15,17 eurot kilogrammist. Ka jahutatud forell läks 14 protsenti odavamaks, kilo eest küsiti keskmiselt 9,60 eurot.

Jahutatud räimerümp kallines samas 5,06 euroni ehk 14 protsendi võrra.

Turgudel maksis räimerümp 6,70 eurot ning seda oli 16 protsenti rohkem kui aasta eest.

Jahutatud forelli hind langes aastatagusega võrreldes kaheksa protsenti, see maksis tänavu augustis 11,23 eurot. Jahutatud lõhe hind püsis peaaegu muutumatuna – eelmise aasta augustis maksis selle kilogramm 12,03 ja tänavu 12,07 eurot. Jahutatud lõhefilee hind oli turgudel 21,37 eurot kilo eest ehk ühe protsendi võrra soodsam kui aasta eest.

Aastaga kallinesid kõik piimatooted. Kilepiima eest küsiti möödunud kuul keskmiselt 70 senti liitrilt ehk ligi viis protsenti rohkem kui mullu samal perioodil, tetrapakendis piim kallines ligi üheksa protsendi võrra.

Keefiri hind oli 1,18 eurot liitrilt ehk viis protsenti aastatagusest rohkem, kohvikoor maksis aga üheksa protsenti rohkem ehk 2,92 eurot.

Kõige enam kallines hapukoor, mille eest küsisid poed 28 protsenti rohkem kui 2024. aasta augustis, mil selle hind oli 3,18, tänavu aga 4,07 eurot.

17 protsenti kallim oli ka väikepakendis või, mis maksis 14,96 eurot, samas kui aasta eest sai võikilo kätte 12,80 euroga.

Kohalik juust kallines viie protsendi võrra 12,20 euroni ning kodujuust samuti viie protsendi võrra 6,13 euroni.

Enamik piimatooteid kallinesid ka juuli ja augusti hindu võrreldes, ent hinnatõus jäi kahe protsendi piiresse.

Augustis said hinnalisa ka munad. Kohalike munade puhul kasvas L-suuruses munakarbi hind neli protsenti 2,98 euroni, samas kui M-suuruses munade hind vähenes kolme protsendi võrra 2,44 euroni karbi eest.

Importmunad kallinesid keskmiselt 11 protsendi võrra 2,48 euroni, seejuures vähem lisandus M-suuruses munade ja rohkem L-suuruses munade hinnale.

Köögiviljade kallinemine oli märkimisväärne. Kohalik kurk maksis 82 protsenti rohkem kui aasta eest: toona sai kilo kätte keskmiselt 2,29 euroga, nüüdseks aga on hind kasvanud 4,16 euroni.

Importkurgi puhul oli keskmine hinnatõus 28 protsenti, kuid kui pika kurgi hind isegi langes kuue protsendi võrra, siis lühike importkurk kallines 88 protsenti, makstes mulluse 1,82 euro asemel 3,42 eurot kilogrammist.

Ka mugulsibul kallines aastaga 35 protsenti 1,15 euroni ning importtomat sai kümme protsenti hinnalisa. Kohaliku tomati hind kasvas aastataguse 4,97 euro juurest 5,73 euroni.

Peakapsakilo maksis 22 protsenti rohkem ja porgand kallines nelja protsendi võrra. Seejuures lahtine porgand kallines aastaga 11 protsenti, pakitud porgandi kilo aga kolm protsenti.

Importõunad maksid 37 protsenti rohkem kui aasta eest. Mullu augustis küsiti poodides nende eest 2,08 eurot, tänavu aga juba 2,85 eurot.

Ainult lahtise kartuli hind liikus vastupidises suunas: selle kilogramm maksis lausa viiendiku vähem kui aasta eest ehk toonase 80 sendi asemel 63 senti kilogrammist. Pakitud kartul samas kallines kahe protsendi võrra 1,46 euroni.

Leiva hind aastaga väga ei muutunud: mullu augustis oli see 2,93 eurot, tänavu aga 2,95 eurot. Sai kallines samas kaheksa protsendi võrra 2,78 eurolt kolme euroni.

Nisujahu hind kerkis ühe sendi võrra 1,19 euroni ning kaerahelbekilole lisandus aastaga kaks senti, see maksis möödunud kuul 2,28 eurot kilo eest.

Küll aga on suhkru hind allapoole liikunud: aasta eest maksis kilogramm 1,23 eurot, nüüd aga 16 protsenti vähem, 1,03 eurot.

Ühe kuu lõikes said teraviljatooted samuti pisut hinnalisa. Juulis maksis kaerahelbekilo veel 2,21 eurot ehk seitse senti vähem kui augustis. Ka saiakilole lisandus ühe kuuga kuus senti.


Bensiinihinnad rühivad Venemaal uutesse kõrgustesse

Ukraina jätkab Vene energiataristu ründamist ning riigis tõusid juba augustis bensiini hulgihinnad rekordiliselt kõrgele tasemele. Hinnatõus ei näita vaibumise märke ja bensiinihinnad rühivad ka septembris uutesse kõrgustesse.

Venemaa sõltub suuresti naftaekspordist, et rahastada oma täiemahulist sõda Ukraina vastu. Ukraina väed ründavad seetõttu Venemaa energiarajatisi.

Kolmapäeval kerkis Peterburi rahvusvahelisel kaubabörsil AI-95 bensiini hind 82 300 rublani  (868 eurot) tonni kohta. Kuigi hind langes neljapäeval 1,3 protsenti, püsis see siiski erakordselt kõrgel tasemel. 

Järsk hinnatõus algas suve alguses ning alates jaanuarist on hulgihinnad kerkinud ligi 50 protsenti. Venemaa kehtestas augustis ka bensiini ekspordikeelu, kuid Moskva ei suuda endiselt hinnatõusu kontrolli alla saada. 

Juba augustis levisid teated, et mitmetes Venemaa piirkondades on AI-95 bensiin müügilt kadunud. Sotsiaalmeedias levivad ka väited, et kütusepuudus on jõudnud Moskvasse. Neid väiteid ei ole võimalik sõltumatult kontrollida. 

Ajaleht The Moscow Times kirjutab, et kolmapäeval arutati energeetikaministeeriumis samme kütuseolukorra stabiliseerimiseks. Energiaminister Sergei Tsivilev ütles veel, et naftafirmad muutsid oma rafineerimistehaste seisakuid, püüdes nii leevendada käimasolevat tarnekriisi.
Durejko: sagedusturu raha liigub praegu suures osas Leetu

Baltimaade sagedusturu hinnaprognoosid on pea peale pööranud suures osas Läti pakkujate ootamatu passiivsus; samas on sagedusturg praegu paljuski Leedu pakkujate käes, mis tähendab, et suur osa turul liikuvast rahast läheb sinna, selgus riigikogu erikomisjoni istungil.

Venemaa võrgust lahti ühendamise järel hakkasid Balti sagedusreservide turul hinnad algusest peale oodatust rohkem kõikuma ning selle tipp oli mõni nädal tagasi, kui Läti turuosalise tehtud järjest kõrgema hinnaga pakkumised viisid megavatt-tunni hinna 10 000 euroni.

Lisaks on turuosalised kritiseerinud turu läbipaistmatust ning järelevalvet.

Esmaspäeval kogunes sel teemal riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon, kuhu oli kutsutud ka süsteemioperaator Eleringi, Eesti Energia ja konkurentsiameti esindajad.

Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ütles istungil, et veebruaris käivitunud sagedusreservide võimsusturu käivitumine soovitud hinnatasemel on võtnud rohkem aega, kui arvati, kuid sellel on põhjused. Tema sõnul on arutatud Läti ja Leeduga, kuidas saaks turule rohkem paindlikke pakkumisi.

Varem on nii energiaekspert Marko Allikson kui ka Eesti Energia energiakaubanduse ja portfellijuhtimise direktor Armen Kasparov öelnud ERR-ile, et juba enne sagedusturu avamist oli teada, et paindlikke tootmisvarasid on puudu ning see on üks põhjuseid, miks elektri hind on sagedusturul niivõrd volatiilne.

Eesti Energia juht Andrus Durejko ütles, et istungil, et turuosalistel puudub selgus, kui palju kvalifitseeritud võimsustest tegelikult sagedusturule pakkumisi teevad, kuid näha on, et võimsusturg reguleerimisturgu ei toeta. Praegune turuolukord soosib Leedus asuvaid tootmisvarasid, eelkõige Kruonise hüdroakumulatsioonijaama.

"Kui ma vaatan, kuhu raha liigub, siis see liigub suures osas Leetu. /.../ Leedulastel on head varad, meil ei ole nii häid varasid," ütles Durejko. ""Nad on oma energiapoliitikat hästi teinud, õiged varad õigel ajal. Tervikuna aga ei ole Baltimaades hästi, sest hinnad on kallid, mis tähendab, et teatud tundidel ei ole varasid, mida kasutada. Suur osa raha läheb Leedu varade omanikele."

Durejko sõnul tähendab see, et sagedusturg on Leedu tootjate jaoks sobiv, et Leedu majandus saab selle endale ja summad on suured – viis kuni kümme miljonit eurot kuu kohta.

Durejko lisas, et Eesti Energia varades ei ole selle turu jaoks piisavalt sobilikke võimsusi, ning seetõttu tuleb ka peeglisse vaadata, sest olud on takistanud vastavate investeeringute tegemist.

See, kui kvalifitseeritud suured tootjad, näiteks Läti hüdrojaamad, sagedusturul ei osale, annabki võimaluse väiketootjatele turuhinnaga manipuleerida, nagu hiljuti juhtus, ütles Durejko.

Uiga ütles, et Läti hüdrojaamade oodatust väiksem pakkumiste maht on ka peamine põhjus, miks süsteemioperaatorid prognoosisid nõnda mööda oma kulud võimsusturule. Näiteks Eleringi osa pidi tänavu olema 60 miljonit eurot, kuid juba juuli lõpu seisuga on see 56 miljonit eurot. "See oli üllatus kõigile süsteemioperaatoritele," kirjeldas Uiga lätlaste ootamatut passiivsust.

Samas on ühine Balti turg Eesti jaoks siiski soodsam lahendus sellest, kui Eesti peaks üksinda 800 megavati eest reserve tagama, ütles Uiga.

"Turu käivitumine on oodatust kauem aega võtnud, aga liikumine on õiges suunas. Tuleb uusi pakkujaid turule ja see ongi võimalus hinda alla tuua, ja Elering on sellega head tööd teinud," ütles Uiga.

Allikson märkis istungil, et kuivõrd turg on Baltimaadele ühine, siis ei piisa turu hästi toimimiseks sellest, kui Eesti süsteemioperaator ja turuosalised head tööd teevad. "Eestis on terve hulk turuosalisi, kes teevad üheaegselt pakkumisi, aga Leedus teeb pakkumisi ainult Kruonise jaam ja Lätis veelgi vähem," ütles ta.

Alliksoni sõnul mõjutab hinda palju ka see, millised mahus teevad turule pakkumisi süsteemioperaatorid: näiteks jääb tema sõnul turuosalistele arusaamatuks, miks Kruonis teeb 200-megavatiseid pakkumisi või Kiisa 50 megavati kaupa, kui hinna mõttes on sama oluline ka näiteks 10-megavatine pakkumine.

Energiaturu hinnatõus tähendab seda, et ka bilansihaldurite kulud on tõusnud. Durejko sõnul on tänavune hinnatõus sagedusturul tähendanud, et kulud bilansienergiale on suurenenud kuni kaks ja pool korda.

Ühtki rikkumist turul pole kinnitatud

Kolme riigi järelevalveasutused saatsid hiljuti kõigile turuosalistele kirja, kus hoiatati, et põhjendamatuid turupakkumisi jälgitakse tähelepanelikult ning kui turureeglite rikkumine tuvastatakse, siis järgneb trahv.

Kuivõrd võimalike rikkumiste uurimine on aegavõttev, siis praeguseks pole ühtki rikkumist sagedusturul järelevalveasutuste poolt kinnitatud, ütlesid nii Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp kui ka konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.

Eesti konkurentsiamet on tänavu saanud kuus avaldust võimaliku rikkumise kohta.

Pärn-Lee ütles, et kuivõrd Balti sagedusreservide turg on ikka väga noor, siis on näha nii hinna üles-alla liikumist kui ka turuosaliste ebakohast käitumist. See, et pakkumisi tehakse, võimalike rikkumiste kohta teateid saadetakse, näitab samas, et turg toimib, lisas ta.

Sapp ütles istungil, et Balti sagedusturul on hinnalaeks 15 000 eurot megavatt-tunni kohta.
Eelarvesse laekus makse 912 miljonit eurot rohkem kui mullu

Aasta esimese seitsme kuuga laekus riigieelarvesse 8,8 miljardit eurot makse, mis on 912 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. Juulis laekus 1,3 miljardit eurot, mis on 40 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta juulis, teatas rahandusministeerium.

Laekumiste suurenemise taga on tööjõumaksud, maksumuudatused ja suured tehingud maksutõusude eel ja järel.

Maksuameti peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul on tänavune maksulaekumine püsinud tugeval kasvukursil igal kuul.

"Tööjõumaksude laekumise peamised mõjutajad on jätkuvalt palgaväljamaksete kasv ja tugev palgafond, mis suurenes aastatagusega võrreldes 5,4 protsenti. Aasta jooksul on maksulaekumist oluliselt mõjutanud ka maksumäärade muutused ning füüsilistele isikutele mõeldud soodustuste vähenemine," selgitas Roosimaa.

Seitsme kuu jooksul suurenes füüsilise isiku tulumaksu laekumine 21 protsenti ehk 289 miljoni euro võrra. Tõusu taga on tulumaksumäära tõus ja mitme maksusoodustuse kadumine, mistõttu tagastati vähem tulumaksu kui varasematel aastatel.

Sotsiaalmaksu laekus 159 miljoni euro võrra enam kui aasta varem samal perioodil. Tõusu vedas palgaväljamaksete kasv.

Käibemaksulaekumist hoogustas standardmäära tõus

Käibemaksu laekus seitsme kuuga 161 miljonit eurot rohkem kui mullu.

Juulis jõustunud uus käibemaksu standardmäär mõjutas laekumist juba otseselt – võrreldes mulluse juuliga suurenes laekumine 28 miljoni euro võrra.

"Käibemaksulaekumise kasvu on mõjutanud nii hinnatõus, juunikuine varasemast oluliselt suurem laekumine enne käibemaksumäära tõusu, aga ka juulist kehtima hakanud uus määr ise," tõdes Roosimaa.

Kuigi juriidilise isiku tulumaksu laekumine suurenes võrreldes eelmise aasta esimese seitsme kuuga kokku 163 miljoni euro võrra, langes see tänavu juulis märgatavalt. Kuine laekumine vähenes mullu juuliga võrreldes ligi 50 miljoni euro.

"Juulikuiste laekumiste võrdlemisel tuleb arvesse võtta, et 2024. aasta juulis oli juriidilise isiku tulumaksu laekumine erakordselt kõrge, mis oli tingitud eelkõige pankade heast majandustulemusest ja suurtest ühekordsetest kasumi jaotamistest," selgitas Roosimaa.

Aktsiiside kogumine valdavalt kasvutrendis

Aktsiiside laekumine jätkas tõusutrendi, kuid alkoholiaktsiisi laekumine vähenes 6,5 miljoni euro võrra. Langus tuleneb möödunud aasta lõpus tehtud suuremahulistest varudest enne aktsiisitõusu.

Maksuvõlg pöördus langusesse

Oluline muutus toimus maksuvõlas – 1. augusti seisuga ulatus maksuvõlg 415 miljoni euroni, mis on 915 000 euro võrra vähem kui kuu varem. 11,6 protsenti maksuvõlast oli ajatatud.

Võlglaste arv vähenes juulikuu jooksul ligi 16 800 isiku võrra peamiselt mootorsõidukimaksu tasumise tõttu. Samas käibemaksuvõlg suurenes ligi ühe miljoni euro võrra.

Roosimaa sõnul on käibemaksuvõlg tõenäoliselt seotud juunikuiste tehingute mahu kasvuga enne käibemaksumäära tõusu, mis tõi kaasa senisest suuremad deklareeritud summad, ent vähendas ettevõtete maksevõimet juulis. "Näeme, et kõikidest juulikuu tähtajaga nõuetest tasuti 88,3 protsenti õigeaegselt, mis on võrreldes varasemaga pisut langenud. Loodetavasti saavad kalendriaasta lõpuks nõuded tasutud," sõnas ta.
Ehituse maht teises kvartalis kahanes aastaga

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1,2 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul turul vähenes ehituse maht seejuures 1,4 protsenti.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 995 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest, teatas statistikaamet.

2024. aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,2 protsenti rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) viis protsenti vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine.

"Kohalikku ehitusturgu mõjutas teises kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude kaheksa protsendi suurune vähenemine, seda eelkõige uusehituse tõttu. Hooneehitusmahud see-eest aga kasvasid, sest rohkem ehitati nii uusi hooneid kui ka tehti remondi- ja rekonstrueerimistöid," selgitas Sinisaar.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid mullu teise kvartaliga võrreldes 0,9 protsenti. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli seitse protsenti, nagu aasta varemgi.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1375 uut eluruumi, mida on 13 protsenti rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis.

"Kasutusse lubatud eluruumide arv kasvas aastases võrdluses esimest korda pärast 2023. aasta viimast kvartalit," tõi Sinisaar välja.

Enamik valminud eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarsem on 3–5-korruseline korterelamu. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna ja Tartu lähiümbruse vallad.

Ehitusluba väljastati 1567 eluruumi ehitamiseks, mida on viis protsenti vähem kui aasta varem samal ajal. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu. 

Kasutusse lubati 291 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 225 000 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut büroo-, lao- ja tervishoiuhoonete pinda. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes kasutusse lubatud mitteelamute pind, samas maht vähenes.

Ökonomist: ehitamine on kallimaks läinud

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et Eesti ehituses on jätkuvalt rahulikud ajad ning mahud on sarnased 2017.–2018. aasta tasemele. "Kasvanud on vaid rajatiste ehitamine. Vahepealsest tiputasemest on puudu aga jätkuvalt pea paarkümmend protsenti," tõdes ta.

Ehitamine on läinud märksa kallimaks, kui oli varem, lisas Uusküla.

"Kuigi ehituse hinnatõus on olnud veidi väiksem kui üldine hinnatõus majanduses, siis üldise hinnatõusu ja langenud ostujõu taustal on võimet ehitada vähem. Intressimäärad olid vahepeal ka niivõrd palju kõrgel, et paljud investeerimisprojektid ei olnud tulusad. See on aga muutumas ning julgemalt saab tulevikku vaadata," ütles Uusküla.

Kodulaenude mahud suvel on saavutanud uusi rekordtasemeid. Juunis tehti tehinguid ennetades käibemaksu, kuid juuli andmed näitasid, et kodulaene võetakse julgelt ka edasi ning suurt tagasipõrget ei toimunud, see hoiab ehituse mahte ka edaspidi stabiilsel tasemel, märkis Uusküla.

"Ehitamine on kallimaks läinud ka suurenenud keskkonnanõuete ja oodatava tulevase mugavuse tõttu. Need teevad aga ostjale kinnisvara kalliks ning seepärast ei ole ka uuel kinnisvaralt nii palju nõudlust kui vanemal. Raha on lisaväärtuste eest vähem maksta. Paljudele meeldiks uus ja kvaliteetne maja või korter, kuid selleks raha napib," ütles Uusküla.

Ehitusettevõtete kindlustunne on paranemas. Nende ettevõtete hulk, kes ütlevad, et piiravaid tegureid ei ole, on Uusküla sõnul tõusnud kümnendiku juurest viiendikuni. Kui teises kvartalis pidas ebapiisavat nõudlust probleemiks kaks kolmandikku ettevõtetest, siis nüüdseks on see langenud alla poole.
EKRE loosung kohalikel valimistel on "Muidugi EKRE"

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitles pühapäeval oma loosungit ja programmi eelseisvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. EKRE valimisloosung on "Muidugi EKRE".

"Eelolevatel valimistel saab tabada kaks kärbest ühe hoobiga: aidata oma kodukandi volikogusse põhimõttekindel, eestimeelne ja tervemõistuslik EKRE ja samal ajal karistada Reformierakonda, sotse, Eesti 200 selle eest, et nad tegid automaksu, tõstsid käibe,- tulu-, maa- ja aktsiisimaksu, surusid läbi homoabielu ja tassivad riiki immigrante. Ja mingil juhul ei tohi anda oma häält valimisliitudele, kuhu läbikõrbenud külakurnajad end peidavad," teatas erakond.

EKRE lubab oma pressiteates hästitasustatud töökohti ja pöörata hinnatõus tagasi.

"Meie seisame selle eest, et inimeste toimetulek ja elujärg paraneks iga aastaga. Selleks tuleb panna pidur maksu- ja hinnatõusudele. Omavalitsuste roll on vähendada bürokraatiat nii planeeringutes kui ettevõtluses, aidates nii luua töökohti," seisab EKRE programmis.

Eraldi tõi EKRE välja maamaksu langetamise lubaduse. EKRE lubab vastu seista tuulikute ning päikeseparkide arendustele.

EKRE lubab ka automaksu tühistamist. "Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 poolt kehtestatud automaks tuleb tühistada, kütuseaktsiisi tuleb langetada, autojuhtide tagakiusamine piirangute ja teadlike ummikutega tuleb lõpetada! Autojuhtide kiusamise asemel tuleb normaalselt tööle saada ühistransport," seisab programmis.

Erakond tõstis esile ka lastega perede toetamise. "Eesti ees seisva demograafiakriisi lahendamiseks peab pingutama nii keskvalitsus kui iga omavalitsus, et noortel peredel oleks võimalikult head tingimused laste kasvatamiseks. Kehtestame meie juhitud omavalitsuses 1500 eurose sünnitoetuse iga lapse puhul."
Elektrilevi soovib riigilt kümneid miljoneid eurosid juurde

Elektrilevi sõnul peaksid nad järgmise kümne aasta jooksul tõstma võrgutasu 20–50 protsenti, et täita riigi eesmärke. Kliimaministeeriumi hinnangul saaks elektrivõrgu töökindlust parandada ka odavamalt ning ettevõte peaks oma investeeringuvajaduse kriitiliselt üle vaatama.

Kliimaministeerium on saatnud huvirühmadele uue energiamajanduse arengukava plaani, mis puudutab osaliselt ka seda, millised on riigi plaanid muuta elektrivõrgud senisest kriisikindlamaks.

Ministeeriumi mõtete järgi peaks võrguettevõtted olema oma võrku 2035. aastaks niivõrd parandanud, et elektririkked ühe tarbimiskoha kohta ei kestaks aastas keskeltläbi rohkem kui kaks tundi. Elektrilevi võrgus on viimasel viiel aastal olnud katkestusi ühe tarbimiskoha kohta keskmiselt aga neli tundi aastas.

Elektrilevi juhatuse liige Rudolf Penu rääkis, et selle eesmärgi, aga ka teiste eesmärkide täitmine tähendab, et ettevõte peab järgmise kümne aasta jooksul investeerima kokku 1,6 miljardit eurot. Ehk siis palju rohkem, kui praegu võrgutasudega iga aasta kokku kogutakse.

Penu kirjutas tagasisides ministeeriumile, et Elektrilevi seisab silmitsi olukorraga, kus Elektrilevi kogu varast on oma eluea ületanud 26 protsenti. Kõrgepingeliinide ja alajaamade varaklassides on oma eeldatava tööea ületanud aga 37 protsenti.

"Alarahastuse olukorras kasvab eluea ületanud võrguvara osakaal veelgi. Ka on Elektrilevi olukorras, kus olemasoleva rahastusega ei ole võimalik üleriigiliselt tagada ühtlast võrguteenuse kvaliteeti ning on piirkondi, kus võrguteenuse kvaliteet ei vasta juba hetkel kehtivatele nõuetele. Nii on tariifist laekuvad vahendid osaliselt vajalikud baasvajaduste katmiseks, s.o võrgu töökindluse säilitamiseks," selgitas Penu.

"Praegu läbi võrgutasude saame aastas investeeringuteks umbes 44 miljonit eurot. Kui me eelmisel aastal valminud Elektrilevi arengukavas loetlesime üles kõik ootused võrguteenusele järgnevate aastate jooksul, saime me kokku, et see iga-aastane investeeringute maht peaks olema suurusjärgus 160 miljonit eurot. Arusaadavalt see vahe on päris suur," rääkis ta.

Penu rääkis, et Elektrilevi peab praegu riigiga läbirääkimisi, kuidas kõiki neid investeeringuid rahastada. Ta ütles, et investeeringuvajaduse osas tundub olevat konsensus, aga põhiline küsimus on just rahastusmudelis.

"Endiselt on otsustamata, kas vahendid kriitilisteks investeeringuteks saavad olema tagatud võrgutasudest või kavatseb riik võrgutasu kasvu ning sellest tulenevalt ka elektri lõpphinna kasvu pidurdamiseks investeeringuid teatud mahus toetada ka näiteks riigieelarvelistest vahenditest või EU toetuste abil," kirjutas Penu kliimaministeeriumile.

Praegu arvestab ettevõte aga, et kümne aasta pärast peaks võrgutasu olema praegusega võrreldes viiendiku, aga võib-olla ka poole kõrgem.

"Hetkel on plaan tehtud 2035. aastani. Me oleme hetkel arvutanud nii, et kui oleks rahastamise osas juba praegu kokkulepe olemas või see oleks võimalik lähiajal saavutada, siis see tähendaks järgnevatel aastatel kas sujuvat iga-aastast võrgutasu tõusu nii, et ta 2035. aastaks jõuaks tänase 4,51 senti kilovatt-tunni pealt kuskil 5,26 kuni 6,87 senti kilovatt-tunnist. Suurusjärgus räägime sellisest paarikümne protsendi suurusest kasvust," selgitas Penu.

Juulis teatas Eesti põhivõrguhaldur Elering, et soovib järgmisest aastast tõsta elektri ülekandeteenuse hinda 37,6 protsenti 12,5 eurolt megavatt-tunnist 17,2 eurole megavatt-tunnist. Ettevõtte teatel on tasu tõus vajalik nii kasvanud kulude kui ka taastuvenergia arendamise tõttu.

Reformierakonda kuuluv energia ja keskkonnaminister Andres Sutt teatas sotsiaalmeedias toona, et kuigi Eleringi võrgutasu tõus on vajalik, siis on ettevõtte väljapakutu liialt palju ja tõus peaks olema väiksem.

Eleringi pressiesindaja ütles, et see taotlus on konkurentsiametis veel menetlemisel.

Ministeerium: Elektrilevil on numbritega olnud varem segadust

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ei arvanud, et ministeerium on seadnud energiamajanduse arengukavas võrguettevõtetele nagu Elektrilevi liiga ambitsioonika sihi.

Ta rääkis, et tegelikult on Elektrilevi võrgu töökindlus viimastel aastatel juba niivõrd palju paranenud, et nii suured investeeringud, millest ettevõte räägib, ei pruugi olla üldse vajalikudki.

"Ausalt öeldes meil on vaja ka täpselt selgusele jõuda, millised need investeeringud siis tegelikult peavad olema. Seal on natuke ka numbritega segadust olnud läbi selle arengukava, kord on ühed numbrid, siis on teised numbrid. Siin peab selle selguse enne majja saama, enne ei ole võimalik millestki edasi rääkida," ütles Vaks.

Seda, kas Elektrilevi investeeringute plaan on põhjendatud või mitte, peaks Vaksa sõnul hindama eeskätt konkurentsiamet.

"Me praegu mõtleme selle peale, et äkki me kliimaministeeriumist ulatame konkurentsiametile abikäe ja vaatame koos need investeeringukavad tervikuna üle ja tellime selleks ka eraldiseisva ja neutraalse osapoole. Ta annaks hinnangu nii [Elektrilevi arengukavale – toim.] tervikuna, et kas tõesti on arengukava koostades iga kivi alla vaadatud ja kõik muud lahendused läbi mõeldud või on veel midagi, mida saaks teha ilma, et peaks tarbijat selle tasuga koormama," rääkis Vaks.

Vaks ütles, et kui see plaan käiku läheb, siis võiks analüüs valmida järgmise aasta esimeseks pooleks.
Elektrimüüjad prognoosivad talveks mullusega sarnast elektrihinda

Elektri hind on viimastel nädalatel seoses Estlink 1 pikaleveninud remondi ja tuuletute ilmadega tõusma hakanud. Samas on igasügisene hinnatõus tavapärane. Eelolevaks talveks ootavad elektrimüüjad üsna sarnaseid hindu kui mullu samal perioodil.

Elektrimüüjad kinnitavad kui ühest suust, et suvel olid elektri hind mõistlikult madalal, kuid hakkas juba augustis kerkima.

"Septembris saab see (hinna)hüpe olema suurem. Ühest küljest on vähenenud päikeseelektri toodang, teisest küljest on Soome tuumaelektrijaamade hooldused, Soome-Rootsi ülekandejaamade hooldused.  Eks ilm mängib ka rolli. Septembris see, kui peaks tulema tuulisemaid ilmu, aitab natuke hinda alla tuua, aga üldiselt lähinädalatel on oodata keskmiselt kõrgemaid hindasid," lausus Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu.

"Hinnad liiguvad vastavalt nõudlusele-pakkumisele. Suvel on rohkem pakkumist roheenergia poole pealt ja hinnad vähemalt see suvi olid juulikuus juba väga mõnusad. Aga talvel, kui tuleb taastuvenergiast pakkumist vähem ja nõudlust rohkem, siis on üsna tavapärane, et hinnad on tõusuteel. Hinnatundlikumad kliendid võiksid vaadata seda, et nende kulud oleksid kontrolli all ja mõelda oma elektrihindade fikseerimise peale," ütles Enefiti energiatoodete juht Alo Vallikivi.

Kui ilm läheb külmemaks, tõuseb tarbimine ja hinda hakkab rohkem mõjutama gaasielektrijaamade hinnatase.

"Gaasielektrijaamade muutuvkulu on kuskil 200 eurot megavatt-tunnist ringis, nii et üha rohkem hakkame nägema neid päevi ja tunde, kus hinnad lähevad nendesse kõrgustesse," lausus Nõu.

Hindu tõstab Estlink 1 plaanitust pikemale veninud remont, mis peaks praeguste andmete põhjal kestma 24. septembrini.

"Soome tuumajaamad on praegu plaanilises hoolduses ja see on hinda tõstnud. Lähiajal on oodata hoolduste lõppu, mis tähendab hinna teatavat langust nii Soomes kui ka Baltimaades. Ja Estlink 1 remondi pikenemine on kindlasti tähendanud, et hind on tõusnud, on tavapärasest üks-kaks senti kilovatt-tunni kohta kallim," lausus Vallikivi.

"Pigem on oht täna see, et kui üks kaabel on juba väljas ja kui läheb teine kaabel ka välja, siis see oleks tänases stsenaariumis väga halb ja siis võivad elektrihinnad minna juba palju-palju kallimaks," nentis Nõu.

Võrreldes eelmise talvega jäävad elektrihinnad pigem samaks. 

"Meie praegune nägemus talveks ei ole oluliselt erinev eelmisest aastast samast ajast. Gaasihinnad on sarnased, võib-olla isegi natuke madalamad. CO2 hinnad on suhteliselt sarnased. Juurde on tulnud mõnevõrra taastuvenergiat ehk kui tuul puhub, siis hinnad võiksid olla sellevõrra soodsamad. Ja loodetavasti peavad ka Estlink 1 ja Estlink 2, mis kindlasti aitavad hinnatasemeid tervikuna natuke madalamal hoida kui eelmisel aastal," lausus Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.
Eurostat: Eesti aastainflatsioon oli ka augustis euroala kiireim

Euroalal kasvas aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi augustis juuliga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra 2,1 protsendini, Eestis kiirenes inflatsioon 0,6 protsendipunkti 6,2 protsendini, mis oli mitmendat kuud järjest euroala suurim hinnatõusu näitaja.

Euroala liikmesriikidest järgnesid inflatsiooni näitajalt Eestile Horvaatia ja Slovakkia, kus hinnakasv oli eelmisel kuul vastavalt 4,6 ja 4,4 protsendi tasemel.

Aeglaseim oli inflatsioon 0,8 protsendiga Prantsusmaal, Küprosel registreeriti aga möödunud kuul aga 0,1-protsendine deflatsioon, teatas Eurostat. 

Lätis oli inflatsioon augustis 4,1 protsenti, Leedus 3,6 protsenti ja Soomes 2,2 protsenti.

Euroala inflatsiooni panustasid möödunud kuul enim 3,2-protsendise kasvuga toidu-, joogi- ja tubakakaubad. Järgnesid 3,1 protsendiga teenused ning 0,8 protsendiga tööstuskaubad. Energiahinnad langesid 1,9 protsenti.
Indrek Neivelt: numbrimaagia 800 miljoni euroga

Kuna majanduskasv on oluliselt väiksem planeeritust ja inflatsioon on praktiliselt ennustatuga sama, siis ei tohiks ju olla ühtegi põhjust rõõmustamiseks. Arvestades väiksemat majanduskasvu peaks puudujääk hoopis 400 miljoni euro võrra suurem olema, kirjutab Indrek Neivelt.

Teisipäeval paiskasid valitsusliikmed meediaruumi rõõmsad uudised, et planeeritav tulumaksumäära tõus võib ära jääda. Eelarvega on olukord palju parem kui prognoositi ja seda lausa 800 miljoni euro võrra.

Peaminister Kristen Michal teatas, et lisaks tulumaksutõusu ärajäämisele tuleb kaaluda ka õpetajate ning kultuuritöötajate palgatõusu. Rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et rahanduse kordategemine on läinud kiiremini, kui nad arvasid. Siis läks lahti tõeliseks tulevärgiks. Pakuti välja ka automaksu kaotamist.

Samal ajal sai lugeda, et majanduskasv tuleb ikkagi väiksem, kui aasta tagasi eelarvet tehes prognoositi. Eelarve koostamisel planeeriti tänavuseks majanduskasvuks 3,3 protsenti , millest nüüdseks on suveprognoosi järgi alles jäänud vaid 0,8. Vahe seega 2,5 protsenti ehk miljardi euro võrra on meie majandus väiksem, kui eelmise aasta sügisel eelarvet tehes ennustati. Seda ilma inflatsioonita.

Aga inflatsiooni ennustati väga täpselt. Viis protsenti oli aasta tagasi tehtud ennustus ja viimase ennustuse järgi on see 5,4 protsenti. Meenutame siinkohal, et eurotsoonis on selle aasta ennustatav inflatsioon kaks protsenti.

Kuna majanduskasv on oluliselt väiksem planeeritust ja inflatsioon on praktiliselt ennustatuga sama, siis ei tohiks ju olla ühtegi põhjust rõõmustamiseks. Arvestades väiksemat majanduskasvu peaks puudujääk hoopis 400 miljoni euro võrra suurem olema. Mitte väiksem. Kust see üle jääv raha siis ikkagi tuleb?

Peaminister väitis ERR-ile, et "See tähendab seda, et kulud on kontrollitud, investeeringuid oleme ajatanud, veidi majanduskulusid koomale tõmmanud ja rõhutades ka, et palgakasv on toonud laekumiste poolel kasvu, seal on nii ettevõtte tulumaksu kui ka füüsiliste isikute tulumaksu.".

Loogiline olnuks, et rahandusministeeriumi slaididel oleks olnud üks slaid, mis näitaks ära, kust see 800 miljoni eurone erinevus tuleb. Millised maksulaekumised on planeeritust suuremad ja millised väiksemad. Millised suuremad planeeritud kulutused on ära jäänud ja millised on edasi lükkunud jne.

Rahandusminister on muidu väga otsekohene ja sirgjooneline mees, aga slaididelt see välja ei paistnud. Mulle tundus, et kogu majandusseisu on üritatud võimalikult kenasti näidata. Kohati ei olnud slaidide pealkirjadel ja sellel, mis slaidil graafikul kirjas, midagi ühist.

Suurema eelarvelaekumise põhjus on lahkuvad välisinvestorid

Ma ei hakka seda 800 miljonit pikalt lahti seletama. Seda võiks teha ikkagi vastavad ametnikud. Samuti võiksid nad selgitada, kui jätkusuutlik on meie praeguse hinnataseme juures eurotsooni keskmisest oluliselt kiirem inflatsioon.

Ma tooksin välja ühe komponendi. Ettevõtete tulumaksu on eelarvesse laekunud üle 200 miljoni euro rohkem, kui planeeriti. Ilmselt on üheks põhjuseks see, et seoses maksumäära tõusuga otsustasid paljude ettevõtete aktsionärid maksta rohkem dividende veel madalama maksumääraga. Või oli vaja näiteks enne ettevõtte müüki sealt kasum välja võtta. Igal juhul ei ole see tulu, millega saaks pikalt arvestada.

Tähelepanuta on jäänud ka fakt, et eelmisel aastal kahanesid välisinvesteeringud 3,2 miljardi euro võrra. See on peaaegu kümnendik meie SKP-st. 2015. aastast alates oli eelmine aasta esimene aasta, mil välisinvesteeringud ei tulnud riiki sisse, vaid läksid välja. 2015. aastal oli põhjuseks pangandusgruppides toimunud restruktureerimine ja suuremad dividendimaksed ning summa oli vaid 600 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli summa 3,2 miljardit eurot.

Välisinvestorite lahkumise trend on jätkunud ka sellel aastal. Vastavalt Eesti Panga statistikale on ainuüksi esimeses kvartalis välisinvestorid viinud meilt raha välja 1,2 miljardit. Tõotab tulla jällegi rekordiline aasta.

See ei ole kindlasti trend, mille üle rõõmustada, kuigi lühiajaliselt see eelarveseisu parandab. Samuti nagu planeeritust palju madalam sündimus vähendab sotsiaalkulutusi. Selliselt saavutada "korras rahandus" on väga lühinägelik.

Aitaks aus kommunikatsioon

Mida selles olukorras teha? Alustuseks aitaks ausast kommunikatsioonist. Näiteks veerand sajandit tagasi oli Hansapank Ida-Euroopa investorite seas tuntud oma ausa ja sirgjoonelise kommunikatsiooni poolest. Näitasime oma tugevusi ja ka nõrkusi ning investorid uskusid meid.

See meenub mulle alati, kui ma loen mitmete nüüdsete börsiettevõtete teateid, milles räägitakse "negatiivsest brutokasumist" või "negatiivsest kasumimarginaalist". Igaüks teab, et negatiivne kasum on kahjum. Nii nagu negatiivne majanduskasv on majanduslangus. Aga praegused kommunikatsioonispetsialistid on tegelenud sõnade uuendamisega.

See ajalugu meenus mulle, kui ma vaatasin rahandusministeeriumi slaide. Minu arvates mõjuks palju paremini, kui rahandusminister ütleks, et maksud on sellel aastal laekunud planeeritust paremini, aga see ei ole jätkusuutlik.

Miks ei ole see jätkusuutlik? Kasv on toimunud enamuses hinnatõusu toel ja arvestades Euroopa keskmist inflatsiooni on meie hinnatase muutunud juba liiga kõrgeks. Selline hinnatõus ei saa jätkuda. Samuti ei ole jätkusuutlik olukord, kus välisinvestorid lahkuvad ja "lahkumismaksuna" maksavad ära maksud siin kogutud kasumi pealt.

Tahaks ausaid sõnumeid. Lühiajalised võidud on illusioon, mis ei kesta kaua. Eelmiste valimiste kogemus on meil värskelt meeles.
Jurmala plaanib järsult tõsta linna sisenemise tasu

Läti kuurortlinn Jurmala plaanib inflatsioonile viidates järsult tõsta autoga linna sisenemise tasu.

Alates 2026. aasta 1. jaanuarist suurendataks ettepaneku heakskiitmise korral lõivu viie euroni linna ühepäevase külastuse eest (senise kolme euro asemel), 20 euroni seitsmepäevase passi eest (praegu 10 eurot), 60 euroni 30-päevase loa eest (praeguse 31 euro asemel), 100 euroni 90-päevase viibimise eest (senise 55 euro asemel), 180 euroni pooleaastase loa eest (praegu 107 eurot) ja 270 euroni aastase loa eest (praegu 180 eurot).

Praegu kehtivad tasud pärinevad 2021. aastast, kuid inflatsiooni tõttu on selle aja jooksul tarbijahinnad ja keskmine palk teinud läbi 30-protsendise tõusu, märkis linnavalitsus.

"Seetõttu ei vasta praegune maksumäär inflatsioonile ja palgakasvule ega aita piisavalt kaasa peamise eesmärgi saavutamisele - vähendada liiklusmahtu Jūrmala haldusrritooriumil ja muuta inimeste pendelrände harjumusi," põhjendas omavalitsus muudatusi.

Jurmala omavalitsus juhtis tähelepanu ka sellele, et linn oli eelmisel aastal kodumaiste turistide päevareiside arvult Riia järel teisel kohal, umbes 599 000 külastusega ning sisenejate nii suur voog kahjustab Jurmala linna keskkonda ja loodust.

"Ilma liikluse õigeaegse vähendamiseta halvenevad kuurordi ressursid ja infrastruktuur veelgi ja kuurordi väärtus väheneb," teatas linnavalitsus.

Jurmala linnavalitsus väidab, et kasutab kogutud raha turismi- ja kuurorditaristu arendamiseks, näiteks jalakäijate ja puhkealade, tänavakatete ja jalgrattateede remondiks ning rannainfrastruktuuri arendamiseks.

Linnavolikogu algatatud avalik arutelu kestab 4. septembrini. Kui ettepanek heaks kiidetakse, jõustuksid uued maksumäärad 1. jaanuaril 2026.
Jürgen Ligi: toiduhinnad – analüüside vastustest ja ravist

Ükski kaubaketi omanik ei saa oma helikopterilt nõuda, et valitsus sarnast sõidukit kasutaks ja raha sealt ülalt puistates veel ka jõukamaid eelistaks. Just selliselt käibemaksusoodustus paraku alati toimib, parandamata majandust, kirjutab Jürgen Ligi.

Iseenesest aus, et toidu käibemaksu vastu on võtnud nii metoodiliselt sageli sõna kaupmehed. Parteide kõrval on teemas peamise kasu saajad nemad. See pole etteheide, sest ka erahuve tuleb esindada, vaid tõdemus meeldetuletuseks, et avaliku huvi määrab siin paraku hoopis eelarvekulu tõhusus ja vastavus seatud üldise kasu eesmärkidele. Toidu maksusoodustus sellele ühestki vaatest ei vasta, olgu eesmärgipüstitus odav hind, üldine ostujõud, võitlus vaesusega, üldine toimetulek või ettevõtluse toetamine.

Mis praegu pisut müstiliseks jääb, on, miks usutakse, et välismaal on poliitikud seda maksusoodustust kehtestades olnud aina omakasupüüdmatud ja ükski Eesti valitsus seni lihtsalt pole taibanud, et mis on iseendale hea. Kusjuures eeskujuks tuuakse Eestile palju kõrgema maksukoormusega, kuigi selle erandiga riike.

Grupihuvi on alati häälekam

Maksuerandi põhjendamine on võrreldes sellele toetuse kogumisega läinud nii raskelt, et asjani pole õieti jõutudki. Huvigrupid on oma ajanud suuresti süüdistuste vormis valitsuse vastu, tuginedes analüüsi asemel lehepealkirjadele ja sõnasabadele, mis ei puuduta meie seisukohti üldse või moonutavad neid tundmatuseni.

Seda, et maksude kaotamine populaarne on ja maksud tekitavad vimma, teadsid juba meie põhiseaduse kirjutajad. Nad tagasid riigi kestvust rahvaküsitluse keeluga maksude, eelarve ja riigikaitse kohta §106. Parteide südametunnistust põhiseadus siiski ei taga ja riiki ei kaitse miski paratamatuse eest, et valimistel otsustab populaarsus enne sisu.

Grupihuvi jaksab häälekam olla kui avalik, mis teeb riigi omakorda hapraks. Aga kui sõnakaim, Rainer Rohtla Coopist, ühes viimase aja populaarsemas pealkirjas raiub, et valitsus toetub käibemaksuerandit tõrjudes suurele valele, sest asja polevat uuritud, siis ta lihtsalt valetab. Justnimelt analüüsid kinnitavad, et see kirss maksusüsteemis on toksiline. Uuringuid on kaugelt mitmetahulisemad kui mõju lõpphinnale ja neid on tehtud nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt.

Paraku ei saa maksusoodustuse tõhususe prognoosimiseks hinnakujunduseks kasutada eksperimenti, kuna hinnastajad on lühiajalise tulemuse näitamisest otseselt huvitatud, katse hind riigieelarvele on ränk ja tagasi pöörata pole asja avaliku arvamuse tõttu võimalik ka juhul, kui probleem nii kiiresti ilmneks.

Õigupoolest tuleb rõhutada, et ühiskonnal ei tohi olla nii odavat kinnismõtet nagu odav hind, vaid põhiküsimused on selle hind, meetod, eelarvekulu, võitude-kaotuste jagunemine, täpsed eesmärgid ja parimad alternatiivid oma eesmärkide saavutamiseks.

Sõltuvalt pakutud määradest maksaks käibemaksumäära vähendamine riigieelarvele – juhin tähelepanu: selle riigi omanikele endile – pool kuni veerand miljardit eurot aastas, mida meil ilma vastavalt näiteks käibemaksu tõstmiseta kaks või neli protsenti pole võtta.

Euroopa kibe kogemus

Kui hind on kogu kinnismõte ja teised teevad, siis tundub käibemaksuvähendus loogiline. Ent juba nende Euroopa teiste praktika lükkab selle loogika ümber. Paradoksina on toiduhinnad madalama käibemaksuga riikides keskeltläbi isegi kübeke kõrgemad.

Põhjust ei tule muidugi näha kohe kõrgemas käibemaksus, vaid tõsiasjas, et toiduhinna määravad muud tegurid, lihtsustatult ostujõud- ja kulutase. Seal vahel on ka pime ruum, mille on jätnud kaupmehe hinnatõusule riik.

Kulude hulgas on ettevõtjail ja tarbijal aga ka muud maksud ja need on mujal Euroopas keskeltläbi kõrgemad. Muuhulgas kompenseeritakse eelarvele kulukaid ja ebatõhusaid kadusid maksusoodustuste näol, millega ikka jälle meelitatakse huvigruppe ja valijaid. Pole igatahes aus tuua kõrgema maksukoormusega riike Eestile eeskujuks ühe ahvatleva erandi pärast.

Siiski on vähendatud käibemaksumäärad, mis ilmasõjajärgsete toidumurede kajas ja huvigruppide soovil paljudes riikides kehtestatud, raiutud kivisse ja nende üle ei arutleta, kuigi toitlusprobleem on asendunud liigtarbimise epideemiaga, riigirahandused on sügavas kriisis ja sotsioloogiagi tunneb asjas ära tagurpidise mõju. Poliitiline ja grupihuvi kindlameelsemates riikides on siiski ainult ootel, et ise seda viga korrata.

Kiiresti pean nüüd muidugi vahele torkama, et toitumise mure muutuse meenutamine on asjakohane mitte kõrgete hindade kaitseks, nagu üks uudisepealkiri mulle omistas, vaid tähelepanu juhtimiseks, et on vale toidu subsiidium kõigile, kui valdav tervisesoovitus enamusele on tarbimisega tagasi hoida. Enamgi, eelarvekulult eelistab see stiimul jõukaid ning suuremat tarbimist vaestele. See on ka liiga kulukas, et seda lihtsalt meeleolu loomiseks kehtestada.

Argument, et toit kui põhivajadus peab olema riiklikult kaetud kõigile, on kohatu. Me ei ehita kommunismi ega saa trükkida eelarveraha. Toetused peavad sihtima toimetulekuraskusi, mitte neid, kes ise toime tulevad. Kodanikud peavad riigile valdavalt olema maksu maksjad ja riigilt sularaha ja rahaliste soodustuste asemel saama teenuseid, mis on rahast paremad.

Rahvusvahelised kogemused ja uuringud võtavad kokku ka OECD ja IMF-i soovitused käibemaksueranditest loobuda, millele võib lisada IMF-i äsjase meeldetuletus Eestile, et avalikule survele järele anda ei maksa. Eri riikide eelarvekriiside lahendamises osalenuna võin kinnitada, et maksuerandite kaotamist ja muid eelarvekulude kärpeid on peetud esimesteks meetoditeks. Maksumäärade tõusudest on riikide jaoks targaks valikuks peetud tarbimismakse kui konkurentsivõimele ohutuid.

Uuema aja toidu käibemaksuerandi kehtestamise tulemused on jälgitavad ja ikka ootuspärased. Hinnalangus on nende vaatlemisel lühiajaline ja osaline. Soovitava hinnamõju tuvastamine on üldse raske, sest eelarvekaosest tekkinud vahemiku ostujõuni omastab ajaga meelsasti tarneahel. Tarbija maksab tulemusena maksu asemel oma riigile lihtsalt kauba eest oma kaubaketile rohkem ja hinnalangus pole talle tuntav.

Hinnad ja konkurents Eestis

Eestile näitab statistika teadagi kõrgeid toiduhindu, kuid nendega võitlemine nõuab põhjuste tundmist. Nende sees on ka kaupluste juurdehindluse kiiret kasv ning selle põhjusena kõrgele kasvatatud kulud. Euroopa keskmisega võrreldes on Eestis müügikäive poe pinna ruutmeetri kohta poole väiksem ja 14 vaadeldud pealinnast on Tallinn ruutmeetritelt teine, kuigi ostujõult on keskel.

Veel ühes populaarses pealkirjas, millest on saadud omakorda pikki pahaseid tekste tuletada, on peaministrile omistatud väide, et meil on kaubanduspinda "liiga palju". Reageeringud, kuidas see pole valitsuse asi ja kuidas meil on turumajandus, mis hinnad alla viib, on siiski asjatu. Jutt polnud mitte valitsuse ettekirjutusest või keelust, vaid käis tarneahela kiirest kulukasvust toidu omahinnas.

Pidanuksin muidugi kohe alguses ütlema, et "kaupmehed" on mu laisk üldistus. Selveri juht näiteks on täiesti sisuliselt kirjeldanud, kuidas me arvukate jaekettide karm konkurents kulusid kaubanduses kasvatab.

Keegi ei taha kusagilt puududa ja mahuärina püütakse laieneda. See kulu jõuab aga tarbijani nii kinnisvarakulu, laenuintresside, personali, sisustuse, kaubavarude, logistika, energia kui ka muuna. Hinnakonkurents võib olla kuitahes aus, turuosa laiendamine maksab ikka. Kulude kasv on mitmes analüüsis kinnitust leidnud fakt ja hajaasustuse tõdemus ei muuda seda.

Keegi pole öelnud hinnatõusul eksisteerivat ühtainust põhjust, mispärast ka pealkiri, et kaubanduspindade suurus pole hinnatõusus otsustav, võinuks kirjutamata jääda. Viimase viie aasta ligi 60-protsendiline hinnatõus kõigis Balti riikides on valdavalt tulnudki maailmaturult. Eesti on ka Vene sõja ja tarneahelate katkemise all kannatanud teistest rohkem. Aga kõik need lõputud telekommentaarid, mida nii meelsasti just poekettidelt küsitakse, ei ole valdava langeva ostujõu narratiivi poolest ausad.

Keskmist kulude ja hindade kasvu on võimaldanud keskmise palga ja pensioni kasv ning viimastel aastatel ka laenude ja liisingute omanikke pitsitanud intressikulu kiire vähenemine. Keskmist hinnatõusu tuleb paraku võrrelda keskmise ostujõu ja mitte kellegi kurbade erinevustega sellest. Kulud ja hinnad ei saa kasvada ostujõust pidurdamatult rohkem.

Müügimarginaalide kasvust ei saa järeldada kasumi kasvu. Viimane on Eestis Euroopa vaates madal ja Rainer Rohtla murrab lahtist ust, kui arvab, et see on uurimata. See pole tema vaates tingimata isegi praktiline jutt, sest annab selge vihje, kuhu eelarve käibemaksukadu võimalusel kaoks ja miks ta Eestis hinnaalanduseks ei kuluks. Riigiti vaatlus annab vastuse, et madala käibemaksu määra puhul on kaupluste kasumid kõrgemad. Pole paha, aga meenutame, maksutulust loobumise eesmärk pidi olema hoopis madalam hind, mitte kellegi kõrgem kasum.

Kasumi teenimine on aus eesmärk ja tagab ettevõtete olemasolu, riigi olemasolu tagab aga tema sissetulek ja väljaminekute mõistlikkus. Me paraku ei saa lubada riigieelarve nii massiivset kadu ärisse, mida, olgem isegi tänulike klientidena ausad, tehakse maailmas üsna sarnaselt, mille lisandväärtus ja palgatase jäävad madalaks ja mis ettevõtlustoetustele seetõttu reeglina ei kvalifitseeru.

Sekkumise õigustus saab olla ainult majandusstruktuuri tootlikumaks muutmine. Sotside esimees Lauri Läänemets seostab maksuerandi Eesti konkurentsivõimega täiesti suvaliselt, sest viimast mõõdab mitte igapäevane sisetarbimine, vaid tootlikumad investeeringud ja ekspordivõime, mis sõltuvad pigem tulumaksust.

Käibemaksujutud on varjanud ära selle, et tegelik mure on hinnatõus. Hinnatõusu mõju ostujõule ja konkurentsivõimele on muidugi vaieldamatu probleem. Statistikaamet kinnitab, et viie aastaga on toiduhinnad Eestis, Läti ja Leedus kasvanud ümmarguselt 60 protsenti.

Aga vaidlus käib hoopis teise asja üle: kas seda suutsid teha Eesti valitsused ja kas on realistlik, et rahvusvaheline hinnalangus seisab nüüd Eesti valitsuse taga. Maksude kirujatele vastab statistikaamet, et Eestis moodustab sõjaaja maksutõusude osa sellest 60-st tõusuprotsendist 2,7, mis on kordi vähem isegi kaupluste marginaali kasvust, maailmaturust rääkimata.

Kui nüüd arvata, et Eesti riigieelarve mured on murtud ja saaks oma tuludest toidu käibemaksu võrra loobuda, siis poolest maksust loobumine veerand miljardi euro eest vastaks isegi tarbijate kõige vaesema kümnendiku kulude kokkuhoiule vaid alla nelja protsendi.

Samal ajal läheks sellest rahasummast, millest riik ehk maksumaksja loobuks, tarbijate jõukaima kümnendiku võiduks üle kahe korra rohkem kui vaeseima omaks. Aga nagu seletatud, oleks eelarvekadu fakt, selle muutumine hinnavõiduks jällegi ebatõenäoline. Seetõttu tõmbuks just vaeseid sihtiv sotsiaalpoliitika kokku ja eelarvest rohkem sõltujaina nad kaotaksid ka otseselt.

Hinnatõusu leevendamisel peab olema täpne

Eesti riik ei ole läbi kukkunud ei poodide konkurentsi võimaldamisel ega otsese sekkumise näol nende hinnakujundusse. Selline on vaba riigi kohus. Paraku ei tule hindadega kalkuleerida ainult tarbijal, riigil tuleb kalkuleerida enda hinda, nende maksude arvel tehtavate poliitikate oma.

Ükski kaubaketi omanik ei saa oma helikopterilt nõuda, et valitsus sarnast sõidukit kasutaks ja raha sealt ülalt puistates veel ka jõukamaid eelistaks. Just selliselt käibemaksusoodustus paraku alati toimib, parandamata majandust.

Eelarve väljaminekud peavad olema täpsed, raisata võib igaüks enda raha. Meelitagu parteid kui palju tahes vastupidisega, hinnatõusuvalu leevendamine saab tuntavalt aidata nõrgemaid, ühiskond tervikuna seda iseendale kinni maksta ei saa ning enamus maksumaksjaid peavad suutma ja suudavadki sellega lõpuks toime tulla.

Toimetulekutoetuse tõstmine on üks leevendamise näide, aga nõrgemate rahalise aitamise meetodeid tuleb eelarve puudujäägile vaatamata kaaluda teisigi. Hea uudis on, et näiteks pensionid, miinimumpalk või keskminegi palk on üsna katkematult kasvanud hindadest kiiremini, kui me vaatame pisutki pikemat trendi ja ei otsi üles just kõige viletsamaid ajavahemikke.

Enamusele palgasaajatest saab 2026. aastal osaks maksuvaba miinimumi taastumine või kasv. Selline ülempiiriga, üht kulu teisele ja jõukamaid vaesematele mitte-eelistav, hinna määrajate käitumise muutuste suhtes ohutu maksuleevendus on kaugelt mõistlikum kui käibemaksuerand, mis toimib vastupidiselt.

Samuti on tulumaks käibemaksuga võrreldes majandusele koormavam. Kas õnnestub vähendada ka tulumaksu määra, ei tea siin lubada. Aga eelnevast ei tule järeldada, et maksualandused oleks põhimõtteliselt "suur sigadus", nagu arvab Lauri Läänemets. Muide, sotside mu meelest targim kaitseb ühetaoliste käibemaksustamist nagu minagi, ainult paraku ainult omavahel.

Sularaha edasi-tagasi liigutamine pole siiski riigi mõte. Põhiline, millega riik ka maksumaksjaist inimeste toimetulekut tagada saab, on riigi teenuste ühtlane kättesaadavus.

Riigieelarve tervisest sõltub otseselt, et hariduse, tervishoiu, transpordi kättesaadavus poleks vaeseid diskrimineeriv ja nende toime tulemist takistav. Vaesemate rahalise toetuse kõrval on täpselt sihitud poliitikad näiteks solidaarne meditsiin ja pension, tasuta haridus ja kasvõi ühistranspordi dotatsioon, sest jõukamad eelistavad autot rohkem. Aga et need võimalikud oleksid, sõltub riigi muude väljaminekute tõhususest.
Kaupluseketid lubavad: toiduainete käibemaksu langetamine jõuaks lettidele

Eestis tegutsevate suuremate kauplusekettide esindajad ütlesid ERR-ile, et kui valitsus peaks otsustama ühel hetkel toiduainete käibemaksu langetada, siis see kajastuks ka toiduainete hindades nende kaupluste riiulitel. Valitsuse esindajad on seni öelnud, et langetust ei saa teha, sest hinnalangus ei pruugi jõuda tarbijani, sest kaupmehed võivad panna selle osa enda tasku.

Coopi tegevjuht Rainer Rohtla ütles teisipäeval ETV saates "Impulss", et kuna 24 protsenti toiduhinnast moodustab käibemaks, ei saa öelda, et käibemaksu langetamine kuidagi toidu hinda alla ei too.

"Omalt poolt ma lisaks  juurde ja võiks vaadata kõikidele Eesti inimestele südamega silma ja öelda, et kui valitsus otsustab käibemaksu toidul langetada, siis see hind langeb ka kaupluses selle võrra, mida nad käibemaksu langetavad," lausus Rohtla.

"Seda on kõik suuremad kaubandusketid välja öelnud kohtumisel eelmise regionaalministriga, kus ei olnud kohal Grossi toidukaupu ja Maximat. Ülejäänud Eesti suurimad kõik olid," lisas ta.

"Ja võttes arvesse seda konkurentsi, mis täna on, me kakleme iga päev ühe sendi pärast, kas kilepiim on 59 või 60 senti poes, millele juba makstakse 20 senti peale iga kilepaki pealt, mis inimene poest välja viib, siis arvata sellises olukorras, et langetame 10 protsenti käibemaksu ja hinnad ei muutu, see on ebareaalne. Kui üks kett toob hindasid allapoole, siis kõik jooksevad järgi, sest muidu see kett on Eesti inimesi täis ja teised on tühjad," rääkis Rohtla.

Ka Prisma kommunikatsioonijuht Kertu Kärk kinnitas, et käibemaksu langetus jõuaks hindadesse.

"Me oleme mitu korda seda välja öelnud, et sellisel juhul me käituksime läbipaistvalt ja kogu see hinnalangetus, mis siis käibemaksu arvelt tuleks, avalduks ka hindades," ütles Prisma kommunikatsioonijuht Kertu Kärk.

"Meie oleme väga selle poolt, et toiduainete käibemaksu langetada, sest me näeme, et klientidel on väga keerulised ajad ja pidevad maksutõusud ei suurenda seda kindlustunnet. Me tahaksime eeskuju võtta Põhjamaadest. Näiteks Soomes on toidule käibemaks märksa soodsam ja teistes riikides ka. Me ei näe põhjust, miks meie peame olema just nende kõrgete käibemaksuga riikide esirinnas," kommenteeris Kärk.

Maxima kommunikatsioonijuht Janika Jaago ütles, et Maxima kavatseb lähtuda seadustest ja riiklikest ettekirjutustest. "Kui käibemaks muutub, siis vastavalt sellele me ka reageerime," ütles Jaago.

"See, et me nüüd oleme meeletult ahned ja raha kokku korjame, see ei vasta tegelikult tõele. On kummaline, et sellised jutud ja spekulatsioonid liiguvad," lausus Jaago.

Jaago rõhutas, et hinnatõusud ei alga kaupmehe enda suvast. "See ikkagi ju sünnib sellest, kui tuleb tarnija, kes tuleb kaupmehe juurde ostuhinna tõusu taotlusega. Siis ühel hetkel on ka kaupmehel käed seotud. Teataval määral on võimalik läbi rääkida, jõuda võib-olla kokkuleppele, et ei tõuse hinnad sellises ulatuses, tõusevad aeglasemalt. Aga see alge on ju ikkagi mujal, kaupmees on lihtsalt viimane lüli selles ahelas," rääkis Jaago.

Rimi kommunikatsioonijuht Teet Koljal rõhutas, et Rimi tegevjuht on seda korduvalt öelnud. "Kui riik otsustab langetada toiduainete käibemaksu või osa toiduainete käibemaksu, siis nende toodete hinnalangus samavõrra jõuab meie riiulitele. Me oleme seda korduvalt välja öelnud," ütles Koljal.

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson ütles, et käibemaksu langetamise eiramine kaupmeeste poolt oleks liiga riskantne.

"Seda, et keegi läheb selle arvelt kasumit parandama, maksab kindlasti valusalt kätte. See hirm on põhjendamatu," ütles Anderson.

"Kaupmees, kes ei muuda hindasid ja võtab selle käibemaksu vahe enda kasumisse, siis ma arvan, et seda tabab turul üsna karm saatus," lisas ta.

Ta rõhutas, et 98 protsendi toiduartiklite pealt on võimalik käibemaksu muudatuse mõju üks ühele välja mõõta.

Samas osutas Anderson asjaolule, et kuna hinnatõus nelja aasta jooksul on olnud umbes 55 protsenti, siis inimesed ei pruugi kümneprotsendilise hinnalanguse mõju poodides hästi tunda. "Kliendil ei teki sellist taju, et nüüd on toit seal, kus ta oli 2021. aastal," sõnas Anderson.

Nädal aega tagasi andis rahvaalgatuse toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks eestvedaja Jana Guzanova riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle algatuse koos seda toetanud ligi 100 000 inimese allkirjaga.

Rahvaalgatus kogus rekordilise toetuse: 30. juunil üles pandud petitsioon saavutas 11. augustiks 98 580 allkirja. Selle sisu on ettepanek kehtestada Eestis kõikidele toidukaupadele soodustatud käibemaksumäär kümme protsenti, järgides enamiku Euroopa Liidu riikide praktikat.

Lidl Eesti kommunikatsioonispetsialist Kaspar Kütt ütles, et loomulikult moodustab käibemaks olulise osa toidu lõpphinnast.

"Kui valitsus otsustab langetada toiduainete käibemaksu, siis kajastub see Lidli hindades," sõnas Kütt.

Kütt rääkis, et Lidl on astunud veel sammu edasi ning sel aastal, kui Eestis tõusis käibemaks 24 protsendini, säilitas kauplusekett juulikuu jooksul endise käibemaksuga hinnad. "Selle otsusega hoidsid Lidl Eesti kliendid kombineeritult kokku 300 000 eurot."

"Rahvusvahelise jaeketina, kes tegutseb enamikel Euroopa turgudel, näeme näiteid Poolast, Saksamaalt ja Lätist, kus madalamal käibemaksul on selge mõju toote lõpphinnale. Omame pikaajalist kogemust erinevatelt turgudelt ja Lidl on kõikjal kinni pidanud lubadusest käibemaksu alandused hindadesse üle kanda," lausus ta.
Kaupmees: juurdehindlused on suurimad kauasäilivatel kaupadel

Kaupluseketid jälgivad väga pingsalt konkurentide hindu ning saavad suurima kasumimarginaali lisada kauasäilivatele toodetele, ütles Prisma sortimendi ja hankedirektor Kaimo Niitaru.

"Marginaalid on kaubagrupiti erinevad – seal, kus hinnakonkurents on kõige teravam, on ka marginaalsus kõige madalam – räägime siin liha- ja piimatoodetest, puu- ja juurviljast. Kui rääkida kõrgema marginaaliga asjadest, siis need on võib-olla kauasäilivad asjad, esmatarbetooted," rääkis Niitaru neljapäeval "Terevisioonis".

Tema sõnul on kõige volatiilsemad hinnad puu- ja juurviljadel, mille hanked toimuvad iganädalaselt ning nende hinnad võivad tihti muutuda.

"Aga üldjuhul ülepäeviti hinnamuudatuse otsuseid ei tehta, kõik jälgivad üksteise tegevusi turul, kogutakse andmeid ja vastavalt sellele siis reageeritakse. Ühepäevaseid muutusi on ikka väga vähe. Kilepiim on see, millele kaupmees praegu peale maksab, et hinda sellisena hoida," rääkis Prisma kauplusteketi esindaja.

Niitaru ütles, et Prismas on kampaaniatoodete osakaal kasvanud 25 protsendi peale ning allahindlusi püütakse pakkuda kõikides tootegruppides.

"Kindlasti on mõned tootegrupid, kus kampaaniahindade osakaal suurem, eriti seal, kus tavahinnad on selgelt tõusnud – kohvi, magus. Kohvi kampaaniamüük on selgelt üle 50 protsendi. Aga on ka valdkondi, kus kampaaniamüük nii laialdane ei ole nagu esmatarbetooted, imikukaubad, kus väga palju sõltub ka sellest, milline tavapärane hinnatase on," rääkis ta.

Niitaru ütles ka, et nende ketis tehtav hinnavaatlus rohkem kui 20 000 kauba kohta näitab, et augusti sisendhinnad tõusid ilma käibemaksu mõjuta 3,6 protsenti ja reaalsed väljamüügihinnad tõusid ketis 1,5 protsenti, mis näitab, et Prisma on suure osa hinnatõusust enda kanda võtnud.

Ta tõdes, et loomupärane hinnatõus on paratamatus.

"Aga me oleme endast kõik teinud, et hinnatõusu kontrolli all hoida – meid on siin nimetatud väravavahtideks ja kõigeks muuks, aga ühe ääremärkusena – ma pole siin veel kordagi maininud käibemaksu. Kui me rääkisime, et augustis hinnad tõusid ilma käibemaksuta 1,5 protsenti, siis käibemaks tõstis hindu keskelt läbi 1,65 protsenti. Ehk siis kindlasti ei pea paika, et käibemaksu osa on tühine ja praktiliselt olematu," rõhutas Prisma sortimendi ja hankedirektor.
Kiirhinnang: augustis tõusid hinnad aastases võrdluses 6,2 protsenti

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,9 protsenti ja eelmise aasta augustiga võrreldes 6,2 protsenti.

Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub, rõhutas statistikaamet.

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. "Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu," lisas Veski.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi.

Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed avaldatakse 16. septembril.

Ökonomistid: on oht, et sellel aastal kasvavad hinnad kiiremini kui palgad

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et nii kuu kui aasta hinnatõus on väga kõrged.  

"Nagu korrigeeritud palgastatistika näitas, kasvasid palgad 5,9 protsenti," lisas Eamets. "Oht on, et sellel aastal kasvavad hinnad kiiremini kui palgad ehk inimeste sissetulekute reaalne ostujõud väheneb. Kindlasti on see päris valus madalama sissetulekuga sotsiaalsetele gruppidele."

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdes, et suur hinnatõus on peamiselt järelkaja juulikuisest käibemaksu tõusust.

"Juulis tõusid hinnad käibemaksu kahe protsendipunktisest tõusust hoolimata vaid 0,5 protsenti. Kuigi osade kaupade ja teenuste puhul tõsteti hinda kohe, siis teiste puhul oli näha seda, et hindade tõstmist lükati edasi ja pigem hajutati hinnatõus üle pikema aja. Nii kõrge hinnatõusu taga on aga oodatavalt ka muid ajutisi tegureid, mis meie hinnadünaamikat kuust-kuusse mõjutanud on," lisas Uusküla.

"Hinnatõus on jätkuvalt Eestis puuduva majanduskasvuga koos probleem number üks. Hinnatõus on ka faktoriks, mis majanduskasv hoogu sisse ei saa," märkis Uusküla.

Veidi alla kuueprotsendine palgatõus, millest tuleb maksta suurem tulumaks võrreldes eelmise aastaga, ei kata kuidagi hinnatõusu ning tarbimiseks ning säästmiseks jääb vähem raha kätte, ütles Uusküla.

Hinnatõus kergitab samuti eksportijate kulusid ja vähendab Eesti kaupade ja teenuste hinnakonkurentsivõimet, lisas ta.
Korteriühistud ei saa toetust enam kiiruse, vaid hoone olukorra järgi

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus avas järjekordse korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru, mille maht on 80 miljonit eurot. Kui seni jagati korteriühistutele toetusi taotluse esitamise kiiruse järgi, siis tänavu saavad toetust esmajärjekorras need hooned, mille energiakulu saab kõige rohkem vähendada.

Korteriühistutel on ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusele taotluste esitamiseks aega 30 päeva. Tähtaja järel reastatakse majad selle alusel, kus renoveerimisega saab energiatõhustust kõige rohkem suurendada. 

"Pärast vooru sulgemist reastame taotlused pingeritta, mis põhineb energiakasutuse andmetel. Taotlusega tuleb esitada energiamärgis, mille pealt me ise vajalikud andmed võtame ja pingeritta asetame. Esimesed otsused võiksid tulla uue aasta alguses, kui vähegi võimalik, siis loomulikult varem," lausus ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse korterelamute toetuste juht Tanel Vain.  

Alanud voorus maakondi ei eristata, kõik piirkonnad on võrdsed. Toetusmäärad aga sõltuvad endiselt asukohast: Tallinnas ja Tartus on see 30 ning mujal kuni 50 protsenti tervikliku renoveerimise korral. Toetuste kogumaht on 80 miljonit eurot.

"Sellest saab teha umbes 125 korterelamut, mis umbes  kokkulööduna tähendab 10 000 inimest. Narva suund on kõige mahajäänum olnud, ka Sillamäe, nii et pigem mida rohkem sinna kui Tallinna poole. Me loodame nüüd ka suuremates linnades, et tekiks kriitiline mass, kes tahab oma korterelamuid korda teha," ütles taristuminister Kuldar Leis.

Ida-Virumaal on üle 2000 renoveerimist vajava korterelamu, kuid seni on uuendatud vaid ligi 50 maja. Mitme Narva ühistu juht Olga Nikitina ütles, et hinnatõus on muutnud renoveerimise kallimaks.

"Me seisame maja juures, mida me kavatsesime selle toetusprogrammiga täielikult renoveerida. Aga lähtudes sellest, et hinnad tänavu ja eelmisel aastal kasvasid kordades, siis ka summa selle renoveerimise eest hüppas ja mitte vähe. Teeme uued arvestused, kooskõlastame elanikega veel kord, sest hinnad on kasvanud katastroofiliselt. Ja kui nad ütlevad, et jah, me läheme edasi, siis see tähendab, et läheme. Jõuame esitada taotluse veel sellel kuul," lausus Nikitina.

Eestis tuleks aastatel 2020 kuni 2050 renoveerida 14 500 korterelamut. Tänaseks on sellest korda tehtud üle kümnendiku. Järgmisel viiel aastal on plaan korda teha 2500 maja, mis eeldaks miljardilist toetust.
Läti inflatsioon kiirenes augustis 4,1 protsendile

Läti tarbijahinnad tõusid 2025. aasta augustis aastases võrdluses 4,1 protsenti.

Võrreldes 2024. aasta augustiga mõjutas tarbijahindade keskmist taset 2025. aasta augustis peamiselt toidu ja alkoholivabade jookide, eluasemega seotud kaupade ja teenuste ning alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hinnatõus. 

Aastaga kallinesid toit ja alkoholivabad joogid 7,5 protsenti. Grupi keskmist hinnataset mõjutas enim kohvi hinnatõus (34,2 protsenti). Samuti kallinesid linnuliha (20,3 protsenti), šokolaad (29,9 protsenti), värsked puuviljad (12,3 protsenti), munad (23,5 protsenti), või (20 protsenti) ning juust ja kohupiim (5,5 protsenti).

Hinnad tõusid ka piimatoodetel (5,7 protsenti), värskel köögiviljal (4,3 protsenti), pagaritoodetel (3,7 protsenti), piimal (5,4 protsenti), veiselihal (28,8 protsenti), kuivatatud, soolatud või suitsutatud lihal (2,3 protsenti) ja taimeõlil (12,9 protsenti).

Seevastu odavnesid kala (14,9 protsenti), kartul (5,5 protsenti), jahu ja muud teraviljatooted (5,2 protsenti) ning suhkur (8,4 protsenti).

Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete keskmine hinnatase tõusis 3,8 protsenti. Eluasemega seotud kaupade ja teenuste keskmine hinnatase tõusis 3,6 protsenti. Aastaga kallines kõige rohkem elekter (9,2 protsenti). 

Võrreldes 2015. aastaga olid tarbijahinnad 2025. aasta augustis 51,4 protsenti kõrgemad. Kaupade hinnad tõusid 49,1 protsenti ja teenuste hinnad 55,8 protsenti.
Läti keskmine palk oli teises kvartalis 1808 eurot

Läti statistikaameti andmed näitavad, et 2025. aasta teises kvartalis ulatus riigis keskmine brutokuupalk 1808 euroni. Aastaga kasvas palk 8,2 protsenti ehk 137 eurot, vahendas LSM.

Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas keskmine brutokuupalk 2,9 protsenti ning tunnitasu suurenes 9,4 protsenti.

Võrreldes 2024. aasta esimese kuue kuuga kasvas keskmine brutokuupalk 2025. aasta esimeses pooles 8,2 protsenti, samas kui võrreldes 2024. aasta keskmiste palkadega tõusis see 5,8 protsenti.

Suurem osa inimeste sissetulekutest läheb siiski maksudele – keskmine netopalk oli 1342 eurot (ehk 74,2 protsenti brutopalgast). Aastaga kasvas see 10,6 protsenti, ületades nii tarbijahindade kui ka brutopalga tõusu. Võttes arvesse hinnatõusu, oli netotulu reaalne kasv tagasihoidlikum – 6,6 protsenti.

Keskmine tunnitasu tõusis Lätis 12,69 euroni (11,2 protsenti).

Mediaanpalk oli 1464 eurot

Brutomediaanpalk ulatus 2025. aasta teises kvartalis 1464 euroni. Aastaga kasvas see 113 euro võrra ehk 8,4 protsenti (2024. aasta teises kvartalis oli see 1350 eurot). Netomediaanpalk oli 1111 eurot ning võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga kasvas see 12,1 protsenti.

Erasektoris kasvas keskmine palk aastaga 0,3 protsendipunkti rohkem kui avalikus sektoris (8,4 protsenti ja 8,1 protsenti).

Avalikus sektoris oli palk siiski kõrgem – 2025. aasta teises kvartalis oli erasektori keskmine kuupalk enne maksude mahaarvestamist 1781 eurot, samal ajal kui avalikus sektoris oli see 105 euro võrra kõrgem ehk 1886 eurot.

Kõige paremini tasustatud töökohad on finants- ja IT-sektoris

Keskmisest riiklikust brutokuupalgast kõrgemad olid palgad järgmistes valdkondades: finants- ja kindlustustegevus (3052 eurot), info- ja sidevaldkond (2804 eurot), energeetika (2389 eurot), teadus- ja tehniline tegevus (2270 eurot), avalik haldus (2104 eurot), veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus ja puhastusteenused (1934 eurot), kaevandamine (1899 eurot) ning tervishoid ja sotsiaaltöö (1831 eurot).

Kõige madalamad brutopalgad registreeriti majutus- ja toitlustusteenuste valdkonnas (1219 eurot).

Kõrgeim keskmine brutopalk oli Riia piirkonnas (1980 eurot), samas kui madalaim oli Latgale piirkonnas (1317 eurot). Riia ja Latgale vahel oli palgalõhe 33,5 protsenti.
Madis Müller: Eesti paistab silma kiirema hinnatõusu poolest

Eesti paistab euroala teiste riikide võrdluses silma kiirema hinnatõusu poolest. Sellel on mitmeid põhjuseid, muuhulgas euroalaga võrreldes kiirem palgatõus, maksutõusud, aga ka näiteks euroala keskmisega võrreldes toidukaupade kiirem hinnatõus, kirjutab Madis Müller.

Euroalal kahe protsendi lähedal püsiv inflatsioon ja mõõdukalt taastuv majandus viitavad sellele, et keskpanga intressimäärad on praegu õiges kohas. Intressimäärad on tasemel, mis toetab majanduse taastumist, eriti pidades silmas, et ka seniste intressimäära langetuste mõju ei ole veel täielikult kohale jõudnud.

Seetõttu järeldasime Euroopa Keskpanga nõukogu neljapäevasel istungil, et vajadust võimalike muutuste järele intressimäärades on sobilik hinnata järgmiste nädalate ja kuude majandusnäitajate põhjal.

Euroopa Keskpanga värske prognoosi kohaselt püsib euroala inflatsioon selle aasta lõpuni kahe protsendi lähedal, olles kooskõlas keskpanga eesmärgiga. Järgmisel aastal aeglustub hinnatõusu tempo odavnenud energiahindade tõttu tõenäoliselt keskmiselt 1,7 protsendini ning kiireneb seejärel taas 1,9 protsendini.

Majanduskasv kujuneb sel aastal varem oodatust eeldatavasti kõrgemakski, ulatudes 1,2 protsendini, kuna esimeses kvartalis oli see üle ootuste tugev. Järgmisel kahel aastal jääb euroala majanduskasv uue prognoosi järgi tõenäoliselt ühe protsendi kanti, kiirenedes pisut 2027. aastal.

Millega on need majanduskasvu ootused põhjendatud?

Esiteks viitavad ettevõtjate küsitlused eriti just tööstussektoris tellimuste kasvule. Teiseks toetab tarbimise kasvu inimeste paranev ostujõud. Nii ettevõtete investeeringute kui ka kinnisvaratehingute mahu kasvule aitavad kaasa madalamad intressimäärad.

Majanduskasvu soodustab euroalal lähema paari aasta jooksul eeldatavasti just tugevnev tarbimine ja investeeringud, sh ka suuremad riiklikud investeeringud kaitsevõimesse ja taristusse. Seevastu ekspordi kasvule Euroopa Keskpank oma prognoosis panuseid panna ei söanda, olgugi et ka väliskaubanduse väljavaate suhtes on paari kuu tagusega võrreldes tänu USA-ga saavutatud kaubanduskokkuleppele selgust mõnevõrra rohkem.

15-protsendine tollimaks suuremale osale euroala kaupadele on üsna kõrge. Siiski on see madalam kui tollimaksud, mida USA on kehtestanud mitmele teisele suuremale kaubanduspartnerile, mille tootjad Euroopa ettevõtetega USA turul konkureerivad. Selle madalamatest tollimaksudest tuleneva tingliku konkurentsieelise tasandab aga euro valuutakursi kallinemine, mis muudab euroala toodangu suhteliselt kallimaks.

Eks olegi USA tollimaksude peamine eesmärk muuta Ameerikas importkaup suhteliselt kallimaks ja tõsta seeläbi kohalike, sh kõrgemate kulude ja hindadega tootjate kaupade konkurentsivõimet. Just eelneva tõttu on ka Euroopa Keskpank oma prognoosis hinnanud euroala eksportööride väljavaadet suhteliselt keeruliseks.

Teiseks eristub Eesti suhteliselt kiiremini kasvava laenumahuga. Ka euroalal tervikuna on laenukasv viimastel kuudel mõnevõrra kiirenenud, aga jääb veel alla kolme protsendi taset. Samal ajal on aga Eestis nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvanud aastaga umbes üheksa protsenti. See peegeldab Eesti majanduse suhteliselt suuremat tundlikkust intressimäärade muudatuste suhtes, aga tõenäoliselt mingil määral ka laenuvõtjate tugevnenud enesekindlust teha erinevaid investeeringuid ja võtta selleks uusi laenukohustusi.

Kolmandaks paistab Eesti euroala teiste riikide võrdluses silma kiirema hinnatõusu poolest. Sellel on mitmeid põhjuseid, muuhulgas euroalaga võrreldes kiirem palgatõus, maksutõusud, aga ka näiteks euroala keskmisega võrreldes toidukaupade kiirem hinnatõus.

Eesti majanduse väljavaadet, sh hinnatõusu puudutavat, esitleme täpsemalt juba 23. septembril, kui tutvustame Eesti Panga värsket majandusprognoosi.
Mari-Liis Jakobson: paneme end korraks peaministri kingadesse

Mari-Liis Jakobson teeb Vikerraadio päevakommentaaris rollimängu ja vaatleb Eesti elu peaminister Kristen Michali pilgu läbi. Halval ajal heade sõnumite toomine on kõrgem kunst, nendib Jakobson.

Teeme ühe rollimängu. Sa oled valitsusjuht parempoolsest erakonnast, kes on võimule tulles rääkinud ennekõike vajadusest jätta inimestele rohkem raha kätte. Ajad on aga keerulised ning kulude kärpimise asemel tuleb sul hoopis neid suurendada, sest esiteks tuleb hüppeliselt tõsta kaitsekulusid ning teiseks sunnib inflatsioon ning elukalliduse tõus tõstma ka toetusi ning riigisektori palgakulusid.

Ei ole mugav seis. Tagatipuks saad sa turmtuld vasakult servalt, sest hinnatõus on tublisti kahandanud inimeste kindlustunnet, paremalt, sest valitsussektori kulud muudkui kasvavad, ja ka ettevõtjatelt, sest maksutõusud tabavad neidki ning uut konkurentsieelist või majanduskasvu lootuskiirt ei paista kusagilt.

Keerulistest aegadest hoolimata aga kihab sinu poliitiline nišš konkurentidest, iga nelja aasta tagant on paremliberaalsesse sektorisse lisandunud uus erakond, mille keskne narratiiv on, et sina ei ole tegelikult mingi õige parempoolne ja nemad teeks samu asju palju paremini.

Siiski, poliitiliste mõttekaaslastega koos olevat lihtsam valitseda ja selget maailmavaatelist joont hoida ja nii leiadki sa end koalitsioonist erakonnaga, mis esialgu pürgis püünele alternatiivina sinu erakonnale. Selg vastu seina, kuna valitsuserakondade koondreiting on 15 protsendi juures.

Ja siis ühtäkki paistab tunneli lõpus valgus: majanduse käekäik on küll vilets, aga enamik püsib siiski hinges, nii et ühe käega tõstetud maksud avavad võimaluse teha teise käega ära maksulangetuse, mida ka valijatele lubatud. Veelgi enam, lühiajaliselt saab raha suunata ka teisteks populaarseteks kuluartikliteks nagu õpetajate või päästjate palgatõus ja äkki jääb üle isegi niipaljukest, et saab ära likvideerida sinu erakonna toetajate silmis iseäranis koleda automaksu.

Aga kergendusohete ja rõõmuovatsioonide asemel kostab hoopis pahameeleporin juba tuttavatest suundadest ehk peaaegu kõikjalt.

Enam ei ole aasta 2005, mil kõik teised erakonnad saatsid avalikke kirju meediakorporatsioonidele, süüdistades neid sinu erakonna põhjendamatus soosimises (vt nt avalik kiri Schibstedile). On hoopis aasta 2025, mil meediamaastik on löönud kahte lehte, konservatiivses väljaandes juhib arvamussaadet sinu põhikonkurent ning liberaalseski lokkavad valitsuskriitilised meeleolud. Ei tea, kas Mooseselgi õnnestuks nende kahe tõusulaine vahelt oma rahvas tõotatud maale juhtida.

Sündmuste käigule ei aita muidugi kaasa ka pidetu kommunikatsioon, kus su koalitsioonipartner on hommikul automaksu kaotamise vastu ja õhtul juba kaotamise poolt, ja kõrvalt proovitakse punktivõitu võtta riigirahanduse kordategemise eest, mis on ilmselgelt ennatlik.

Pikalt poliitikas olnuna tead sa muidugi, et ainult meediapeksu tõttu valimisi ei kaotata. Kui su valija ikkagi märkab, et ta pangakonto laekumised aastake enne valimisi kolmekohalise summa võrra kasvavad, siis on selle mõju arvestatavam kui följetonidel, mis piltlikult öeldes kujutavad sind diivani seest naftat leidmas.

Aga kas sina selleks ajaks enam peaminister oled või läheb see võit kellegi teise kontole, on iseküsimus. Nagu seegi, kuidas järgmine valitsus nn maksuküüru kaotamisele püsivad katteallikad leiab, sest praegused head maksulaekumised tõotavad jääda ühekordseteks.

Mis oleks juhtunud, kui rõõmusõnumite toomise asemel oleks valitsuse kommunikatsioon jäänud põhitooni juurde, millega sa ametis alustasid: hoidke ootused madalad, siis on neid lihtsam ka ületada?

Kindlasti olid omad pooldajad ka sellisel kommunikatsioonil, aga vastas seisid need, kes kohalike valimiste ootuses meeleheitlikult häid uudiseid taga otsisid.

Tõenäoliselt on publik, kes häid uudiseid ka tegelikult ootab, kesine. Avaliku arvamuse uuringutes on kuhjaga teooriaid, näiteks Kahnemani ja Tversky tuvastatud negatiivsuskalduvus, Elisabeth Noelle-Neumanni vaikuse spiraali teooria, George Gerbneri kultivatsiooniteooria, Vallone jt vaenuliku meedia efekti teooria), mis näitavad, et kui uudiste üldine toon on negatiivne, on raske panna avalikkust positiivseid arenguid uskuma, isegi, kui neil on tõepõhi all. Halval ajal heade sõnumite toomine on samuti kõrgem kunst.
Michal: õpetajatel, päästjatel, politseinikel on suurim šanss palgatõusuks

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal ütles ETV saates "Esimene stuudio", et teisipäeval Stenbocki maja eest piketti pidanud õpetajatel, päästjatel ja politseinikel on kõige suurem tõenäosus palgatõusuks.

"See pikett oli vist siseministri ja haridusministri toetuseks. See oli väga kena, et nad piketeerisid ja väga korrektselt seda tegid. Aitäh neile. Aga palgatõusu numbrid sõltuvad sellest, kuidas me suudame eelarvet kärpida, mitte sellest mitu piketti me korraldame," ütles Michal.

"Õpetajad, päästjad ja politseinikud on need, kellel on kõige suurem tõenäosus palgatõusuks. See tähendab seda, et läbirääkimised praegu käivad ja nagu ma ütlesid, me peame kärpeid otsima. Aga nemad on kõige suurem tõenäosus," lausus Michal.

"Kõigile kõike me ei saa lubada, eriti olukorras, kus meil kasvavad kaitsekulutused väga järsult, kus me tõstame tulumaksuvaba miinimumi, et kõigile jääks rohkem raha kätte, sest õpetaja näiteks maksab tänu Keskerakonna, Isamaa ja sotside astmelisele tulumaksule, ehk rahvasuus sellele maksuküürule iga aasta praegu 1500 eurot rohkem. See lõppeb 1. jaanuarist 2026. Nii, et see tähendab seda, et juba sealt suureneb sissetulek ja kui saame, teeme palgatõusu. Ma arvan, et see on üsna tõenäoline. Aga veelkord, valitsus peab neid läbirääkimised ära ja siis saab tulla avalikkuse ette," rääkis Michal.

Saatejuht Andres Kuusk palus Michalil kommenteerida tema isiklikku reitingut peaministrina, mis on viie protsendi ümber.

"Kui midagi, siis see motiveerib mind oma tööd paremini tegema, rohkem suhtlema, seletama. Ega seegi halb ei ole," kommenteeris seda Michal.

Kuusk viitas, et automüüjad heidavad Michalile ette, et nüüd on turul taas segadus. "Kõigepealt tuli maks, keegi ei julgenud enne osta, nüüd on lootus, et automaks kaob. Miks te nii teete?"

"Tõttöelda ei tee. Minu ettekujutus on olnud selles, et kui makse laekub paremini... Ma olen öelnud ka sotsidega koalitsiooni ajal veel, et esimene asi, mida me võiksime ära kaotada on tulumaks, või tulumaksu alla tagasi tuua. Ja selles suunas me liigume. See on ka minu ettepanek. Kristina Kallas ütleb, et tema hinnangul on eelarves prioriteet palgad, eks igal ministril ja igal erakonnal on oma vaade. Automaksu puhul teada on, et ma ei ole selle fänn. Minu meelest see määr seati liiga kõrgeks, oli nagu oli," sõnas Michal.

"Aga need kokkulepitud muudatused, mis puudutavad lastega peresid, mikrobusse ja puuetega inimesi, need me leppisime kevadel kokku ja mina eeldasin, et see on umbes see positsioon, kus me oleme. Aga kui su partner või su kolleeg tuleb valitsusse ja ütleb, et tal on ettepanek, siis sa loomulikult arutad selle läbi ja selle me arutame läbi. Ma arvan, et mõne nädalaga saab selgeks," lisas ta.

"Aga ilmselt on juba aru saada, et minu esimene eelistus pigem oleks tulumaksu tõusu ära jätmine, sest koos tulumaksuvaba miinimumi tõusuga see tähendab inimestele ikkagi väga palju raha kätte. Ja mis oleks parem viis tulla toime hinnatõusuga kui see, et see raha on su arvel. See on kõige parem viis. Kõik muud on kaudsed teed. Ja ettekujutus, et Eestis õnnestub hindadega edukalt võidelda, see ilmselt väga vist ei too vilja," ütles Michal veel.

Michal nõustus, et pea kümneprotsendine toiduainete hinnatõus seab inimeste toimetuleku löögi alla. "Toimetulekuga peab eraldi tegelema. Toimetulekutoetus peab kasvama. Seda on maailma mitte kõige lahkem rahandusminister Jürgen Ligigi öelnud. Hinnatõusu puhul sõltub sellest osakaalust, see on nüüd Eesti Panga väljaöeldu, aga umbes kolmandik, veidi alla poole tuleb administratiivsetest kuludes, maksudest ja üle poole tuleb palgatõusudest ja maailmaturu hindadest. Palgad kasvavad üsna kiiresti, eks see kandub teenustesse üle, hindadesse ka," rääkis Michal.

"Ja kui vaadata nüüd toiduainete hinnatõusu ja kogu seda inflatsiooni, siis ma võtaks päris pika vaate, aastast 2019 kuni 2025 on tarbijahind kasvanud umbes veidi alla 50 protsendi, 48 protsenti, rahvapension on sellel ajal kasvanud 92 protsenti, keskmine pension on on kasvanud umbes 70 protsenti. Nii, et kui vaadata pikka trendi, siis enim haavatavad sihtrühmad, keda puudutab alampalk, näiteks pensionärid, siis nende ostujõud on kasvanud sellega võrreldes. Aga ma ei pisenda, et inflatsioon on probleem. Inflatsioon on igal pool probleem ja kiire palgatõusu tingimustes kandub see ka kindlasti hindadesse üle," lausus Michal.

Riigikogule üle antud toiduainete käibemaksu langetamist nõudev petitsioon sai pea 100 000 allkirja. Michal aga toiduainete käibemaksu langetamist heaks mõtteks ei pea.

"Seda on ju kaalutud ja seda on kindlasti ka arutatud ja arutatakse ka tulevikus. Häda on selles, et kui sa eeldad isegi, ja ütleme kõik optimistid ja pessimistid saavad kokkuleppele, et kui sa teed mistahes maksuerandi, siis 100 protsenti see kindlasti sinna ei jõua, kuhu ta peaks jõudma. Noh, eeldame, et pool sellest jõuab, aga pool jääb kuskile vahemeestele jagada. Selle alternatiivina, ma ütlen ausalt, me tõstame tulumaksuvaba miinimumi, inimestele jääb rohkem raha kätte või siis langetame tulumaksu, siis jääb inimestele ja ettevõtjatele kätte. Jätaks selle raha siis inimestele arvele, las nad ise otsustavad. Sest, ütleme nii, et kui ma vaatan näiteks Postimehe hinnavõrdlust ja ühe ostukorvi vahe ühes ketis on 82 eurot ja lähed Grossi poodi, saad 57-ga. Kuulge. Siis tegelikult ikkagi, kui sa jälgid konkurentsitihedat, sama ostukorv erinevates poodides, see ikkagi näitab, et see ei ole üksiti käibemaksu küsimus," rääkis Michal.

Saatejuht küsis, kas Reformierakond karistatakse maksude eest ära nendel valimistel.

"Täitsa võimalik. Täitsa võimalik," vastas Michal.

"Üldiselt kohalikud valimised on Eestis tsüklina tihti nii, et nad on sellised riigis võimul olijate karistamiseks. Aga kui keegi valib endale viletsa vallavanema või linnapea sellepärast, et Reformierakonda karistada, siis ta peab järgmised neli aastat selle karistamisega elama, mitte meie," lisas ta.
Nestor: kodumaine toit meie toidulaual hakkab muutuma üha kallimaks

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor sõnas "Aktuaalses kaameras", et eestimaine toit hakkab muutuma aina enam luksuseks ning tõenäoliselt suureneb importkaupade osakaal poodides.

SEB prognoosis üsna hiljuti, et tänavuseks hinnatõusuks kujuneb 5,2 protsenti. Kas tuleb prognoos üle vaadata?

Kui siis mitte väga palju. Esimesel poolaastal ikkagi oli natuke madalam see hinnatõus, aga need praegused numbrid on olnud tegelikult ootuspärased - juulis isegi võib-olla grammikene alla selle, et tõepoolest need hinnatõusud on viitega tulnud.

Kui kaua inflatsiooniralli kestab?

Kestab veel. Üks asi on see, kuidas seda hinnatõusu mõõta. Tavaliselt inflatsioonist rääkides kõrvutame hindasid eelmise aastaga. Seetõttu see käibemaksutõus avaldub järgmine aasta, kuid tänaseks on suuremad hinnatõusud tehtud ja kui rääkida nendest olulistest komponentidest, mis mõjutavad seda tarbijahinnaindeksit, siis just on positiivsed uudised, et mootorikütuste turul on käimas võib-olla kohalik hinnasõda, aga ka maailmaturu väljavaade pole just kõrge naftahinna osas. Siin on ka midagi positiivset.

Hinnatõusu veavad toidukaubad ja see ei nii olnud juba pikka aega. Miks toit just Eestis kiiresti kallineb? 

Siin ei ole ühte lihtsat vastust. Neid on väga palju ja ilmselt need on meie tarbimisharjumused, on meie asupaik, selle taga on Eesti väga kõrge käibemaks - siin on väga mitu põhjust. Lihtsalt ühe komponendiga tegelemisega me tõenäoliselt seda hinnatõusu probleemi või seda kallist toiduainete hinda ei lahenda.

Toomas Luman kutsub langetama toiduainete käibemaksu, sest ainult nii saab selgeks, kas madalamad hinnad ka lõpptarbijani jõuavad või mitte. Kas see eksperiment on nüüd juba paratamatu? 

Kallis eksperiment. Kui leitakse rahastus, siis makroanalüütik jälgib seda kindlasti huviga.

Kui me toiduainetele kehtestame soodsama käibemaksu - see on täiesti variant, aga küsimus on selles, et õpetajad, päästjad ja politsei tahavad palka, riigikaitse vajab rahastamist, et lihtsalt see raha tuleb siis kuskilt mujalt võtta. Tegemist on meie kõigi ühise rahaga, mida me siis erikombel laiali jagame.

Tarbija peab tegema valikuid. Kohalik toodang on pigem kallim kaup. Kas võib olla nii, et meie ostukorvis hakkab kasvama soodsamate importtoodete osakaal?

Meil on olnud põnev luksus. Me oleme väike riik ja armastame rääkida, kui väga meile meeldib tarbida kohalikku toitu. Ma kardan, et näiteks Luxemburgi elanik ei saa sama väita. Kuna ma pean oma töös tegema prognoose, siis ma kardan, et see prognoos on, et importkaupade osakaal suureneb, kuna kohalik tootmine on kallim meie tööjõu kalli palga ja energiahindade tõttu. See Eesti oma toidu tarbimine on aina enam luksus.

Meie toidulaud on siis liiga eestimeelne?

Ei saa öelda, et liiga eestimeelne, aga sellel eestimeelsusel on hind kahtlemata ja kui me räägime Eesti elanikkonnast, et meil on inimesi, kes ei pane kunagi neid toiduhindasid tähele ja on inimesi, kes otsivadki seda kõige odavamat kaupa - nende inimeste jaoks Eesti toit muutub aina enam luksuseks.
Purga: majandusprognoos soosib palgatõusu kultuuri- ja spordivaldkonnas

Kultuuriminister Heidy Purga hinnangul on teisipäeval avaldatud majandusprognoos soosib palagtõusu kultuurivaldkonnas, rahvakultuuri- ja spordivaldkonnas. Eelarve läbirääkimised kestavad 11. septembrini, peale mida selgub, kui palju palgatõusu oodata on.

Kultuuriminister Heidy Purga on võtnud oma eesmärgiks uuel aastal kultuuri- ja spordivaldkonnas töötasusid tõsta. Ministri hinnangul soosib teisipäeval avaldatud majandusprognoos palgatõusu nendes valdkondades.

"Teisipäeval avaldatud majandusprognoos pigem soosib võimalusi palgatõusuks kultuurivaldkonnas, rahvakultuuri- ja spordivaldkonnas. Nagu olen ka varasemalt öelnud, siis kultuuritöötajate, treenerite ning laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palga küsimus on mul käesoleva eelarve läbirääkimiste prioriteet," sõnas Purga.

Purga hinnangul on oluline, et just nendes valdkondades töötavaid inimesi hoitakse väärtustatuna.

"Peame silmas pidama ennekõike ikkagi inimesi, kes seda tööd teevad - neid, kes igapäevaselt sisu loovad, kes igapäevaselt meie pärandiga ja ka rahva liikumisega tegelevad, kui me treeneritest räägime. See kõik baseerub ikkagi tugevalt väärtustatud inimestel. Kultuuritöötajate, treenerite ja kollektiivijuhtide viimane palgatõus oli 2023. aastal. Sel ajal see tõusis 1400 eurolt 1600 euroni. Treenerite palk 1020 eurolt 1400 euroni ja lisaks anti toona juhtidele täiendavaid palgatõusuvahendeid palgafondi. Ka sel korral käsitleme neid gruppe sarnaselt. Prioriteet on vaadata üle, et need palgavahed ei käriseks teiste valdkondade esindajatega," lausus kultuuriminister.

Purga sõnul ei süvene kultuuriministeerium ainult palkade miinimumile, vaid tähelepanu pööratakse ka palgafondile, mida antakse nende halduses olevatele sihtasutustele, avalik-õiguslikele ja juriidilistele asutustele.

"Oluline on kõrgharidusega kultuuritöötajate riikliku palga alammäära tõstmise kõrval ka üldise palgafondi kasvatamine. Palgafond annab lihtsalt asutuste juhtidele võimaluse enda äranägemise järgi vääriliselt tasustada just neid, kes seda kõige rohkem vajavad ja nende vahendite jaotamise otsustab asutuse juht ise vastavalt vajadustele," selgitas Purga.

Purga sõnas ka, et ei saa praegu spekuleerida palju või mitu protsenti eelarvest valdkonniti kasu saadakse, sest eelarvekõnelusi veel peetakse.

"11. septembril võiksid need tulemused täiesti selged olla. Kindlasti on miinimumi tõstmine mingil määral vajalik, aga ka palgafond. Millised need proportsioonid saavad olla ja saavad olema - see selgub vastavalt võimalustele, aga nagu ütlesin, et pigem see majandusprognoos soosib võimalusi palgatõusuks," ütles kultuuriminister.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kujuneb selle aasta inflatsiooniks 5,4 protsenti, tuleval aastal peaks aga toidu ja teenuste hinnatõus pidurduma, mistõttu aeglustub inflatsioon 3,5 protsendini. SKP kasv kiireneb järgmisel aastal 2,5 protsendini.
Rahandusministeerium prognoosib tuleva aasta hinnakasvuks 3,5 protsenti

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kujuneb selle aasta inflatsiooniks 5,4 protsenti, tuleval aastal peaks aga toidu ja teenuste hinnatõus pidurduma, mistõttu aeglustub inflatsioon 3,5 protsendini. SKP kasv kiireneb järgmisel aastal 2,5 protsendini.

Rahandusministeerium avalikustas teisipäeval suvise majandusprognoosi, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Värske prognoosi kohaselt on ebakindlus majanduses jätkuvalt suur, kuid ettevõtjad ja majapidamised on siiski valmis oma investeerimis- ja tarbimisplaane teatud määral ellu viima. Välisnõudlus kosub aegamisi ja ekspordivõimalused paranevad. 

Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoosib ministeerium 5,4 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist 3,5 protsendini oodatakse 2026. aastal, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb. 

"Järgmise aasta hinnatõus on tunduvalt väiksem kui sellel aastal ja reaalpalk kasvab," ütles Ligi.

Käesoleval aastal oodatakse 0,8-protsendilist SKP kasvu, mis järgmisel aastal kiireneb 2,5 protsendini. 

Töötuse määr püsib sel aastal kõrgenenud tasemel, kuid hakkab alates järgmisest aastast tasapisi vähenema. Keskmine brutopalk kasvab tänavu 5,7 protsenti ja aeglustub prognoosiperioodi lõpuks 4,4 protsendini. Keskmise netopalga ostujõud taastub kriisieelsele 2021. aasta tasemele 2026. aastaks. 

Halvima näitajana tõi Ligi välja ekspordinõudluse, mis on spetsiifiliselt pihta saanud, aga ka tarbijakindluse, mis väljendub tarbimismahtudes.

"Me kõik oleme endale sisendanud, et kõik läheb järjest kehvemini," lausus rahandusminister ja lisas, et ärevatel aegadel hoiavad inimesed tarbimist tagasi. "Asume mentaalselt kõige sügavamas kriisis, mida tegelikult ei ole /.../. See on nagu rahvussport."

Maksukoormus kasvab tänavu tulumaksu ja käibemaksu määra tõusu tõttu. Järgmisel aastal aga väheneb maksukoormus ühtse maksuvaba tulu kehtestamise tõttu ning jääb seejärel stabiilseks.

Ligi sõnul on rahanduse olukorra parandamisega saadud hakkama prognoositust paremini ja see väljendub tänavu väiksemas eelarvedefitsiidis, mis annab julgust eelarve tegemisel tulevikus.

Ligi: tulumaksutõus võib ära jääda

Käesoleval aastal väheneb eelarvepuudujääk maksumuudatuste toel ühe protsendini SKP-st, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu nelja protsendini.

Ministeerium tõi välja, et täiendavate kaitsekuludeta jõuaks eelarve reeglitega lubatud puudujäägi piiresse. Järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb, jõudes 2029. aastaks 2,8 protsendini SKP-st.  

Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos tõi põhjuseks, miks nominaalne puudujääk järgmisel aastal süveneb, peamiselt täiendavad kaitsekulutuste otsused ja maksumuudatused.

"Kõige suurema mõjuga muutusena, võrreldes eelmise prognoosiga, on kaitsekulude lisaotsused, mida tehti 1,5 protsendi mahus SKP-st. Kui see pildist välja taandada ja muud muutused arvesse võtta, oleksime sisuliselt samal tasemel, kui kevadel ootasime," lausus Klaos.

Ligi ütles, et on alust kaaluda järgmiseks aastaks kavandatud tulumaksutõusu ärajätmist.

"On kurjad kahtlused, et võib-olla nii otsustatakse," sõnas Ligi.

Klaos ütles, et kui maksukoormuse muutused kokku võtta, siis sellel aastal on koormus ühekordsetest teguritest tulenevalt kõrge, väheneb järgmisel aastal alla 36 protsendi juurde ning sinna juurde ka jääb.

"Suures pildis maksutulud muidugi kasvavad aasta-aastalt, aga see kasv aeglustub järgnevatel aastatel ja maksukoormus samamoodi alates 2027. aastast stabiliseerub," lisas Klaos.

Riigikaitsekulu kasvab järgmisel aastal 5,3 protsendini SKP-st ja püsib üle viie kogu perioodi jooksul.

Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal, jõudes prognoosiperioodiks 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st ehk 417 miljoni euroni.


Raudsepp: toiduainetetööstuse kobarkriis tirib kogu Eesti majandust alla

Maksutulu on riigil parem koguda kasvavast majandusest, mitte hääbuvast majandusest seda järjest rohkem maksustades, ütles konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp Vikerraadio hommikusaates. Tema hinnangul mõjutab toiduainetetööstuse kobarkriis kogu majandust ning pööre võib tulla vaid tarbimise kasvama saamisega.

"Neljandat aastat näeme, et kevadel lubab rahandusministeeriumi prognoos majanduskasvu ja sügisel võetakse seda ootust taas alla," ütles Raudsepp Eesti majanduse laiemast pildist rääkides.

"Valitseb teadmatus, kuhu seakatkust tulenev kriis areneb. Tegu on suurte kuludega, kaotame ka aega. Kui katk mööda saab, siis normaalsusesse tagasitulek võtab aega, kõiki lepingulisi suhteid ja tegevusi on raske taastada," märkis Raudsepp lihatootmisest rääkides.

Eesti toiduainete tootmine on Raudsepa sõnul kobarkriisis. See on majandus- ja maksukeskkonnast tulenev kriis, kus inflatsioon ja maksutõusud on vähendanud tarbijate ostuvõimet. "Toidu müük ja tootmismahud on vähenenud juba 2022. aastast saadik, ütles ta. "Teisalt ilmastikust tingitud eriolukord ja sigade katk."

Näeme töökohtade vähenemist ja mõju kogu majandusele, tõdes Raudsepp.

Põllumajanduse toetused, kui nad valitsuse poolt otsustatakse, saavad mõjuma omamoodi investeeringutena, lisas ta.

Hinnatõus on kobarkriisi oluline osa

"Hind paneb asjad paika ja see ongi üks kriisi koostisosa. Eesti tootjate kaubad langevad nüüd kaupluste sortimendist välja kiirendatud tempos. Pärast suve on see protsess kiirenenud koos tarbijate ostujõu murdepunkti saabumisega," ütles Raudsepp.

23 protsenti peredest ütleb Raudsepa sõnul nüüd, et igakuine sissetulek ei kata ära kasvanud kulutusi. 2024. aastal samal ajal oli see näitaja samas uuringus 15 protsenti, aasta lõpuks jõuame veerandini, lisas ta.

"Eesti negatiivne kaubandusbilanss kasvab kiiresti ja toit on imporditavate kaupade eesotsas," märkis Raudsepp. "Elektrit ostame ka suures mahus sisse, kust me raha võtame, et seda kõike osta, kui me midagi ise ei tooda?"

Toidukaupade käibemaksumäära vähendamise arutelu on Raudsepa hinnangul läinud sinna kraavi, et "kes selle raha siis endale saab?". Eesmärk on saavutada siiski tarbimise taas kasvama saamine, lisas ta.

"Maksutulu on riigil parem koguda kasvavast majandusest, mitte hääbuvast majandusest seda järjest rohkem maksustades," ütles Raudsepp.
Sagenenud vargused sunnivad poekette uusi turvalahendusi otsima

Kuna poevargused on viimastel aastatel sagenenud, lisavad poeketid varasemast rohkematele kaupadele turvaelemente ja lähtuvad valikul lisaks hinnale ka sellest, milliseid tooteid kõige enam varaste saagiks langeb. Coop katsetab ka tehnoloogilisi lahendusi, kuidas iseteeninduskassades varastamist tõkestada.

Poed paigaldavad kallimatele kaupadele varguse tõkestamiseks sageli turvaelemente, kuid viimastel aastatel hoogustunud poevarguste tõttu tuleb ette, et neid kohtab ka igapäevaselt toidukorvi pandavatel tavalistel toidukaupadel, näiteks hakklihal.

Prisma turvajuht Alar Olup ütles ERR-ile, et poeketi eesmärk on ennetada poevargusi võimalikult tõhusalt ja paindlikult.

"Selleks kasutame erinevaid turvalahendusi vastavalt sellele, millistes kauplustes või tootekategooriates hetkel suurem risk esineb. Ühtset universaalset süsteemi ei ole," lausus Olup. "Igas poes võivad riskid olla erinevad, mistõttu ka kohandatakse ka lahendusi vastavalt olukorrale. Näiteks on Prisma iseteenindustes üha laiemalt kasutusel tšekiga avatavad väravad."

Kõige sagedamini kasutatakse turvaelemente nende kaupade puhul, mille vargus on kõige tõenäolisem, näiteks kallimad alkoholitooted ja väikeelektroonika. Need on Olupi sõnul pidevalt varaste huviobiidis.

"Samas tuleb tõdeda, et vargusi esineb ka toidukaupade seas, eriti siis, kui tegemist on kallimate või erilisemate toodetega," tõdes Prisma turvajuht.

Coopi kommunikatsioonijuht Siiri Liiva märkis, et poevargused on tõusutrendis liikunud juba viimased kolm aastat, kuid eriti on nende arv kasvanud selle aasta algusest.

"See on paljuski iseloomulik tänasele majanduskeskkonnale, kus juba mitu aastat on olnud majanduslangus, inimeste toimetulek on sattunud suure surve alla ning teatud juhtudel otsitakse olukorrast väljapääsu mitte kõige seaduslikumal viisil," lausus ta.

Liiva sõnul on Coopi ketis juba mõnd aega tagasi paika pandud kindlad kaubagrupid, millele hakati turvaelemente lisama just seetõttu, et need jõudsid teistest toodetest enam poevaraste taskusse.

"Toiduainetest on meie kauplustes peaasjalikult lisatud turvaelemendid alkoholile. Kuigi ka kohv on šokolaadi ja punase kala kõrval olnud poevaraste seas alati populaarne, neile me turvaelementi kaalunud ei ole," lausus Liiva.

Leivale ja piimale turvaelemente ei paigaldata

Coopi suurimad poed on Maksimarketid, kus müüakse ka palju tarbekaupa ning neile toodetele, ennekõike just riietele ja elektroonikale, on Liiva kinnitusel rohkem turvaelemente lisatud. Kasutatud on erinevaid võimalusi: niinimetatud ämblikelemente, aga ka turvakleepse. Turvaelemente kasutatakse poeketile toeks oleva turvafirma soovituste kohaselt.

"Üldiselt oleme igasugu skeemidega, kuidas meie kauplustest tooteid varastatakse, juba tuttavad ning oskame paremini taolisi olukordi tähele panna ja ennetada. Oleme püüdnud lähtuda põhimõttest, et kõigis Coopi ketti kuuluvates suuremates kauplustes ehk Maksimarketites ja Konsumites oleks tihedama asustusega aladel mingi turvafirma tugi olemas," rääkis Liiva.

Maxima on pannud igale tootekategooriale paika piirväärtuse, millest alates turvaelemente kasutada.

"Üldjuhul ei puuduta see igapäevaseid esmatarbekaupu, nagu näiteks leib ja piim," ütles Maxima kommunikatsioonijuht Janika Jaago.

Turvaelemendid on tähtis osa varguste ennetamisel, kuid Jaago tõdes, et professionaalsed vargad leiavad sageli mooduse turvameetmetest mööda hiilida. See on aga siiski ainult üks tööriist paljude meetmete seast.

Liiva märkis, et Coop tõhustab pidevalt oma turvameetmeid, sealhulgas neid, mis on iseteenindusaladega seotud.

"Ühtlasi otsime ja katsetame tehnoloogilisi lahendusi, mis muudaks poevargused iseteeninduskassades üha keerulisemaks," lisas Liiva.

Prisma turvajuht tõi välja, et kõige enam pannaksegi rikkumisi toime ostupulti ja iseteenindust kasutades. Viimaste kuude kuude kogemus näitab Olupi sõnul, et varastada üritavad ka täiesti tavalised inimesed, kes võivad olla sattunud raskesse seisu.

"Selgeid "keskmise varga" mustreid on keeruline välja tuua. Vargusi panevad toime nii täiskasvanud kui ka alaealised, kusjuures laste seas on suvel eriti populaarsed kosmeetika ja maiustused. Mõnel juhul on konkreetsete toodete vargustel näha seost ka sõltuvusprobleemidega," selgitas Olup.

Aeg-ajalt püütakse varastada ka ootamatuid esemeid, näiteks tualettpaberit või hambaharju, kuid need on pigem üksikjuhtumid. 

Samas rõhutas Olup, et turvalahendusi kasutades ei soovi poed kedagi sildistada, vaid pakkuda klientidele turvalist ja ausat ostukeskkonda.

Politsei- ja piirivalveameti menetlustalitluse juht Andres Allandi ütles sellel nädalal saates "Impulss", et kui mullu oli praeguseks aastaajaks registreeritud ligi 3600 poevargust, siis tänavu on vargusjuhtumeid olnud 764 võrra rohkem.  
SEB: pideva hinnatõusu ootus muutub isetäituvaks ennustuseks

Swedbank prognoosib selle aasta keskmiseks inflatsiooniks 5,5 protsenti, SEB aga 5,2 protsenti. SEB toob välja, et kui ootus pidevaks hinnatõusuks kinnistub, saab sellest isetäituv ennustus, mis kahandab ostujõudu ja Eesti konkurentsivõimet.

SEB toob teisipäeval avaldatud majandusprognoosis välja, et Eesti majandusnäitajad on aasta esimeses pooles selgelt paranenud, ent tagasipõrge on siiski jäänud ootustele alla. Esimese kvartali 0,3-protsendiline SKP langus oli suuresti tingitud nõrgast tarbimisest.

Tarbijakindlus püsib juba kolmandat aastat ajaloolises madalpunktis. Seda on põhjustanud tõusvad maksud, valitsev (geo)poliitiline ebakindlus ja kõige enam jätkuv inflatsioon.

Prognoos toob välja, et kuigi euroalas on inflatsioon enamjaolt normaliseerinud, on Eesti erand. Tarbijahinnad kasvasid aasta esimeses pooles keskmiselt umbes viis protsenti.

"Kui ootus hindade pidevaks kasvuks kinnistub, saab sellest isetäituv ennustus, mis kahandab ostujõudu ja Eesti konkurentsivõimet," sedastab pank.

2025. aasta keskmiseks inflatsiooniks kujuneb panga prognoosi kohaselt 5,2 protsenti, mis järgmisel aastal taandub 3,2 protsendi peale.

Teisalt leiab majanduses ka hulganisti positiivseid märke: eksport ja tootmine on kasvutrendis ning madalad intressimäärad on hoogu andnud kinnisvaraturule ja ettevõtete investeeringutele. Eesti majanduskasv piirdub nigela stardi tõttu tänavu 1,2 protsendiga, kuid jõuab kiireneva ekspordi toel 2026. aastal 2,5 protsendini ja 2027. aastal 2,8 protsendini, prognoosib SEB.

Euroala majandus on sellel aastal pisut hoogu kogunud. Kui mullu piirdus siinne majanduskasv 0,9 protsendiga, siis selleks aastaks prognoosib SEB kasvu 1,2 protsenti.

Swedbank, mis samuti teisipäeval oma majandusprognoosi tutvustas, prognoosib euroala majanduskasvuks nii sellel kui järgmisel aastal samuti 1,2 protsentining ülejärgmisel aastal kiireneb see 1,6 protsendini.

Rootsi majandus peaks eelolevatel aastatel kasvama, samas kui Läti ja Leedu majanduskasvu korrigeeris Swedbank oma prognoosis allapoole, sest maailmamajanduse aeglustumine pidurdab nende ekspordi kasvu.

Lisaks pärsib Läti majanduskasvu nõrk eratarbimine. Seevastu Leedus on eratarbimine tugev ning järgmise aasta teise pensionisamba reform, mis lubab inimestel oma pensionisäästud maksuvabalt välja võtta, annab kasvule hoogu juurde.

Swedbank: majapidamiste ostujõud paraneb

Eesti majanduse elavnemine on Swedbanki teatel olnud sel aastal oodatust aeglasem.

"Samas prognoosime, et majapidamiste ostujõud järgmisel aastal paraneb. Majapidamiste maksukoormus ja intressimäärad langevad ning aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse. USA kaubanduspoliitikal on aga eeldatavasti mõõdukalt negatiivne mõju Eesti ekspordile," teatas pank.

Esialgsetel andmetel oli Eesti majanduse aasta esimene pool varem oodatust nõrgem, mistõttu vähendas pank SKP kasvuprognoosi selleks aastaks 0,6 protsendini.

Kuna prognoosi koostamise ajaks polnud veel teada selle aasta esimese kuue kuu SKP-d, mis oleks võrreldav statistikaameti poolt kuni 2024. aastani revideeritud SKP-ga, siis uuendab Swedbank hiljem oma majanduskasvu prognoosi täpsustatud numbrite järgi.

Järgmiseks aastaks ootab Swedbank majanduskasvu kiirenemist kahe protsendini ja ülejärgmisel aastal 2,3 protsendini.

Pank tõi välja, et jaemüügi mahukasv on küll hoogustunud, kuid see ei ole laiapõhjaline ning toidukaupade müügimaht väheneb. Selle aasta alguses kehtestatud uus sõidukimaks koos registreerimistasuga on hoidnud autode müügi languses. Ka Swedbanki kaardimaksete statistika viitab aasta esimesel poolel eratarbimise vähenemisele.

Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon 3,7 protsendini

Tarbijahinnad on selle aasta esimese seitsme kuu jooksul tõusnud aastases võrdluses 4,7 protsenti, kuid inflatsioon on viimastel kuudel ootuspäraselt kiirenenud. Swedbanki prognoosi järgi tõusevad tarbijahinnad sel aastal 5,5 protsenti, millest ligikaudu pool tuleb kõrgematest maksudest ja tasudest nagu käibemaks, aktsiisid ja sõidukimaks.

Järgmiseks aastaks ootab Swedbank inflatsiooni aeglustumist 3,7 protsendini. Sealjuures on nii sel kui ka järgmisel aastal suurim mõju inflatsioonile toiduainehindade kasvul.

Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning panga hinnangul reaalne eratarbimine sel aastal väheneb. Nõrgemat eratarbimist põhjustab ka hõivatute arvu väike langus.

Järgmiseks aastaks valitsuse plaanitud maksuküüru kaotamine vähendab aga Swedbanki prognoosi kohaselt maksukoormust ning suurendab majapidamiste sissetulekuid.

Ka tõi prognoos välja, et madalamad intressimäärad ning tasapisi paranev korterite hinna ja netopalga suhe on aidanud suurendada sel aastal eluaseme taskukohasust. Järgmisel aastal peaks reaalse netopalga oodatav jõuline kasv aitama ergutada nii eratarbimist kui eluasemeturu aktiivsust. Samuti kajastub madalamate intressimäärade toel hoogu kogunud mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv üha enam ka investeeringutes.

Euribor jätkab langust

Swedbank prognoosib, et Euroopa Keskpank langetab intressimäärasid veel kahel korral, enne kui praegune langustsükkel läbi saab.

"Meie prognoosi järgi langetab keskpank intressimäära selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär euroalal jõuab 1,5 protsendini," sedastas pank.

USA Föderaalreserv on intressimäärasid suure ebakindluse taustal siiani paigal hoidnud, kuid vaatamata inflatsiooni kiirenemisele annab majanduskasvu aeglustumine meie hinnangul alust intressimäära kärpida selle aasta septembris ja detsembris.

Juunis suurenes töötleva tööstuse tootmismaht eelmise aasta lõpuga võrreldes üheksa protsenti, kusjuures suurima panuse andis puidutööstus. Vaatamata sellele märkimisväärsele kasvule on töötleva tööstuse toodang siiski 14 protsenti madalam 2022. aasta kevadisest tipptasemest.

Müük siseturule on selle aasta esimesel poolel kasvanud küll kaks korda kiiremini kui eksport, aga kuna töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad ligi kaks kolmandikku oma toodangust, oli ekspordi ja siseturule müügi mõju üsna sarnane.

Selle aasta esimesel poolel ekspordikasv jätkus, kusjuures kaupade eksport kasvas teenustest peaaegu poole kiiremini. Eesti tööstussektori kindlustunne ja tootmisootused on viimastel kuudel küll veidi halvenenud, kuid need on aasta tagusega võrreldes märgatavalt paremad.

Vaatamata faktile, et USA kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see järgmisel aastal tulema Swedbanki hinnangul varasemast parem ja lubab prognoosida Eesti ekspordile mõõdukat kasvu.

Tööturu olukord paraneb

Rahvusvahelises võrdluses kasutatava tööjõu-uuringu kohaselt oli selle aasta esimese poole 8,2-protsendiline töötuse määr kõrgem kui aasta tagasi, kuid registreeritud töötus on samas viimase viie aasta madalaimal tasemel.

Samuti on koondatute arv varasemast väiksem ja töötajate registris on töötajaid rohkem kui aasta tagasi. Majanduskasvu oodatav kiirenemine järgmisel aastal parandab olukorda ka tööturul. Pärast hõivatute arvu mõningast langust käesoleval aastal, peaks see järgmisel aastal Swedbanki prognoosi kohaselt taas suurenema.

Eesti 15-74 aastaste inimeste tööhõivemäär on aga niigi Euroopa kõrgeimate hulgas – muu hulgas on see suurem, kui Lätis, Leedus ja Soomes ja samuti Euroopa Liidus keskmiselt.

Ühest küljest võimaldab kõrge tööhõive ettevõtetel reageerida kiiremini nõudluse paranemisele, samas aga aeglustab see töötusemäära langust. Selleks aastaks prognoosib Swedbank 7,8-protsendilist ja järgmiseks aastaks 6,8-protsendilist töötuse määra.

Maailmamajandus aeglustub kardetust vähem

SEB prognoosib, et järgmisel aastal kiireneb euroala majanduskasv 1,3 protsenti ja 2027. aastal 1,5 protsenti. Majanduse kosumist toetavad nii madalamad intressimäärad kui Saksamaa majandusseisu tugevnemine.

Negatiivse poole pealt tõi SEB välja, et leibkonnad on vaatamata palgakasvule ja inflatsiooni taltumisele endiselt kulutuste tegemisel pigem ettevaatlikud.

Maailmamajanduse teekond on sellel aastal olnud konarlik ja valitsevad meeleolud kõikunud seinast seina. Äärmine ebakindlus on vaheldunud perioodidega, kus tunneli lõpus näis terendavat valgus. Tänaseks oleme aga panga teatel jõudnud punkti, kus teravate geopoliitiliste konfliktide ja USA kaubandusläbirääkimiste tulemusel on maailmamajandus aeglustumas.

"Teisalt tuleb tõdeda, et aeglustumine on kardetust väiksem ja erinevalt USA-st liigub suurema osa riikide majandus pigem tõusvas joones," toob SEB prognoos välja.

Donald Trumpi kaubanduspoliitika raames kehtestatud tollimäärad, mis tõenäoliselt jäävad keskmiselt vahemikku 15-20 protsenti, mõjuvad panga hinnangul majanduskasvule piiravalt. Kuigi nende tegelik mõju on reaalsuses veel teadmata, kahjustavad need tõenäoliselt ennekõike USA enda olukorda, peamiselt läbi kõrgema inflatsiooni.

Lisaks inflatsiooniohule on viimasel ajal nõrgenenud USA tööturg ja tarbimine ning ka tehisaru valdkonna investeeringud ei kanna soovitud vilju. Nende tegurite toimel kahaneb SEB hinnangul USA majanduskasv tänavu mullusega võrreldes pea poole võrra ehk 1,6 protsendini. Sarnaseks jääb kasv ka 2027. aastal.

Swedbank tõi välja, et USA kehtestatud kõrgemad tollimaksud enamikule oma kaubanduspartneritele on sellisel tasemel, mida pole nähtud 1930. aastatest saadik.

Globaalsete tagasilöökide taustal on Hiina majandusel läinud oodatust paremini, mistõttu paistab viie protsendi lähedane majanduskasvu eesmärk sel aastal saavutatav.

Ekspordi langust USA-sse on suudetud kompenseerida tugevama ekspordi kasvuga teistele turgudele. Seejuures on Hiina valitsus suurendanud toetusmeetmeid sisenõudluse turgutamiseks. Järgnevatel aastatel on Swedbanki hinnangul oodata Hiina majanduskasvu aeglustumist, kuna sealne demograafiline taust pärsib majanduskasvu potentsiaali.
Selver: toidukaupade hinnatõusu vedas veiseliha, kohv ja šokolaad

Selveri andmetel on toidukaupade hinnatõusu tänavu kõige rohkem ehk üle 25 protsendi vedanud veiseliha, kohv ja šokolaad. Kuid toidukaupade hind tervikuna on viimastel kuudel märgatavalt kasvanud.

"Toidukaupade puhul paraku tuleb öelda, et juulis kasvas 9,1 protsenti. Siin on hinnakasv juba palgakasvu kätte saanud. Pole veel täpseid augustikuu andmeid. Kui juulis käibemaksu tõusuga umbes 0,7 protsenti kiirenes toidukaupade inflatsioon, ehk siis kogu muutus ei jõudnud lõpphindadesse, siis kardetavasti augustis tuleb umbes teist samapalju juurde. Nii et tõenäoliselt toidukaupade hinnakasv augustis tõotab kujuneda sinna 10 protsendi lähedale. Seda on tarbijal juba üsna raske kanda," rääkis Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Juulis ostsid inimesed seetõttu juba 4,6 protsenti vähem toidukaupu, augustis väheneb see müük veel viis protsenti, ütles Anderson.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles, et üldist tarbijahindade kasvu ongi vedanud toit.

"Hinnatõus vastas meie ootustele, et me ootame selleks aastaks 5,5 protsendilist hinnatõusu. Hinnatõus mõnevõrra kiirenes, selle taga oli maksutõusud. Kõik ettevõtjad ei muutnud oma hinnasilti kohe, vaid see võttis aega. Ja seetõttu me nägime hindade kiiremat tõusu augustis. Järgmistel kuudel hinnatõus jätkub, aga aeglasemas tempos, suurem osa maksude mõjust peaks olema siis lõpphindades näha," lausus Elmik.

Keskmise palgasaaja ostujõud väheneb sel aastal kolme protsendi võrra, ütles Elmik.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul tõusid tarbijahinnad augustis ka kallinenud elektri tõttu. Aastane hinnatõus vastab Eesti Panga prognoosile.

"Prognoosid ootavad seda, et inflatsioon võiks hakata lähiaastatel aeglustuma. Päris sinna kahe protsendi juurde see ilmselt ei jõua, sest on erinevaid administratiivseid tegureid ka, mis on juba teada. Mõne aasta pärast võiks näiteks rakenduda süsiniku ühikutega kauplemise süsteemi teine osa, mis peaks hakkama ka osasid tarbijahinna komponente mõjutama," ütles Oja.

See uus transpordile ja elamutele rakenduv heitkogustega kauplemise süsteem tõstab mootorikütuse ja toasooja hinda.
Soome inflatsioon oli augustis 0,5 protsenti

Soome tarbijahinnad tõusid augustis aastases võrdluses 0,5 protsenti, selgus esmaspäeval avaldatud ametlikest andmetest.

Augustis mõjutas hinnatõusu enim tervishoiukulude, tubakatoodete ja mobiilsideteenuste hinnatõus. Inflatsiooni aeglustasid peamiselt eluasemelaenude ja tarbimislaenude intressimäärade ning 95-oktaanise bensiini hinna langus. 

Kuu võrdluses langesid hinnad juunikuuga võrreldes 0,2 protsenti.
Tarbijahinnad kasvasid 6,1 protsenti, toit kallines aastaga 9,2 protsenti

Eesti tarbijahinnaindeks tõusis augustis võrreldes juuliga ühe protsendi võrra ning 2024. aasta sama ajaga võrreldes 6,1 protsenti, teatas statistikaamet. Võrreldes möödunud aastaga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2 protsenti võrra kallinenud toidukaubad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu viie protsendi piiri, jõudes augustis 6,1 protsentini.

Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4 protsenti.

"Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2 protsenti võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad," rääkis Veski.

Eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad neli protsenti ja teenused 9,3 protsenti kallimad.

Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele neli protsenti, sealhulgas üür 3,7 protsenti ja elekter 13,2 protsenti. Elektri kallinemise taga oli börsihinnatõus. 

Bensiinihind tõusis augustis 0,7 protsenti ning diislikütuse hind langes 1,9 protsenti. Samas on võrreldes mullusega nii bensiini kui ka diislikütuse hinnad vastavalt 3,7 protsenti ja 3,5 protsenti madalamad.

Riiete ja jalatsite hinnad on kuuga 2,2 protsenti tõusnud, kuid aastases võrdluses siiski 1,8 protsenti odavnenud.

Toidukaubad kallinesid augustis võrreldes juuliga 0,6 protsenti. Toidu hinnatõusu panustasid enim puuvilja 2,3 protsendini ulatunud ning piima, piimatoodete ja munade 0,7 protsendi suurune, aga ka näiteks linnuliha ja šokolaadi hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värske köögivilja 4,6-protsendine ning valmistoidu 2,4-protsendine hinnalangus.

Ökonomist: sel aastal ei ole hinnatõusu lõppu näha

Luminori ökonomist Lenno Uusküla ütles, et toiduainete hinnatõusu lõppu on selleks aastaks keeruline oodata, pigem on trend hindades üles, sest tavaliselt augustis hinnad toiduainete ja jookide kategoorias pigem odavnevad.

"Sel aastal ei ole hinnatõusu lõppu näha, kuid hinnatõus aeglustub, sest peamised maksutõusud on juba toimunud," märkis Uusküla.

"Hinnatõusu pidurdamine on üks olulisemaid ülesandeid sest me oleme oma rikkuse kohta väga kalliks saanud ning see on saanud Eesti ekspordile ja mitte vaid kaupade osas vaid ka turismivaldkonnas. Järjest odavam on eestlastel minna mujale puhkama ja osta mujalt kaupu ja teenuseid," lisas Uusküla.

Bigbanki ökonomist Raul Eamets osutas, et kõrge inflatsioon tekitab järgmise aasta alguses väga suure surve tööandjate poolt palgakasvule, seda olukorras, kus ettevõtetel hakkab paremini minema.

"Valimiste eel on oodata ka avaliku sektori töötajate palgakasvu, mis omalt poolt survestab erasektorit oma töötajate palku tõstma. Palgakasv toob kaasa täiendava nõudluse ja uue surve hinnatõusule," ütles Eamets. "Surnud ring."
Toiduliit: imporditud toidukaupade osakaal Eestis aina suureneb

Toidukaupade import kasvas tänavu esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes seitse protsenti, mis vähendab kodumaiste toodete tarbimist ning ohustab Eesti toidutootmise kestlikkust ja toidujulgeolekut, leiab toiduliit.

Toidukaupade impordi suuremine tähendab, et üha suurem osa Eesti kaupluste riiulitel olevast toidust on sisse toodud välismaalt, samal ajal kui Eesti päritolu toodete osakaal ekspordis pigem kahaneb, ütles Eesti Toiduainetetööstuse Liidu (toiduliit) juhataja Sirje Potisepp kirjas peaministrile ja rahandusministrile.

"Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on põhitoiduainetest 59 protsenti kohalikud tooted. Sama uuring näitab, et paljudes kaubagruppides on imporditud tooted odavamad, mis soodustab kodumaise toodangu asendumist odavama impordiga ja kaubanduse omamärgitoodetega," märkis Potisepp.

Imporditud toidukaupade osakaal kaupluste sortimendis ja müügis on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud. Kui 2021. aastal moodustasid imporditavad toiduõlid juba 93 protsenti, kaerahelbed 84 protsenti ja kala 77 protsenti kogu sortimendist, siis sarnane kasv on toimunud ka juustu, kohupiima, jäätise ja linnuliha puhul.

Viimastel aastatel on selgelt näha tendentsi, et odavamad importtooted paigutatakse kaupluseriiulitel tarbija silmade kõrgusele, samas kui kodumaised tooted nihutatakse kõrvale või jäetakse sootuks sortimendist täielikult välja, sõnas toiduliidu juhataja.

"Selline praktika vähendab kodumaiste toodete nähtavust ja turuosa ning soodustab odava impordi eelistamist."

Hinnatõus suurendab tarbijate kalduvust eelistada odavamat importkaupa, mille tulemusel vähenevad kodumaiste tootjate tootmismahud, halveneb ettevõtete konkurentsivõime ning seatakse ohtu Eesti toidutootmise jätkusuutlikkus.

Konjunktuuriinstituudi ülevaade näitab, et välismaise päritoluga tavatoodete osakaal riiulitel suureneb jätkuvalt, mis tähendab, et kodumaised tooted kaotavad järjest turuosa ja nähtavust. See kinnitab, et odavam import tõrjub kodumaist toodangut Eesti poelettidelt ning ohustab meie toidutootmise kestlikkust ja toidujulgeolekut.

Eestis kasvasid toidutoodete hinnad aastavõrdluses 9,1 protsenti.

Toidukaupade hinnad on kasvanud nelja aastaga ligi 1,5 korda. 2021. aasta suvel oli Eurostati järgi toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatase 120,5 punkti, siis 2025. aasta suveks oli see tõusnud 177,5 punktini. See tähendab, et toidukorv on kallinenud ligi poole võrra ehk umbes 47 protsenti.

Toidukaupluste müügimaht kahanes neli protsenti. Toidupoodide müügimaht on langenud juba pikalt – 2024. aasta kokkuvõttes oli toidupoodide mahu langus kolm protsenti ning 2025. aasta esimesel poolaastal jätkus langus.

2025. aasta juunis kahanes toiduainete tootmine püsivhindades 5,1 protsenti võrreldes eelmise aasta juuniga. See on otsene märk sektori ärimahtude vähenemisest ja konkurentsivõime nõrgenemisest.

Toiduliit toetab põhimõtteliselt kõiki samme, mis aitavad toidukaupade hindu allapoole tuua. Kui selleks osutub käibemaksu alandamine, on toiduliit seisukohal, et meede peab olema ühtne ja kehtima kõigile kaubagruppidele, et vältida turumoonutusi ja halduskoormuse kasvu, lisas toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Rahandusminister Jürgen Ligilt ei õnnestunud ERR-il Potisepa kirjale kommentaari saada.
Tänavu on koolitarvete hinnatõus tagasihoidlik

Kui kolm aastat tagasi kallinesid koolitarbed keskmiselt kolmandiku võrra, siis sel aastal on hinnatõus suhteliselt väike. Pisikest hinnatõusu võib aga tarbija märgata näiteks Rahva Raamatus vihikuid ostes või Büroomaailmas päevikut valides

Kooli alguseni on jäänud alla kahe nädala, kuid Büroomaailma ostujuhi Margus Rossi sõnul pole koolitarvete kampaania veel õieti käima läinud. Ross aga ütleb, et enamik koolikaupade hindu on tänavu jäänud samaks.

Klaarika Rattaseppa tütar läheb sel aastal kolmandasse klassi. Hiljuti käis ta koos lapsega poes kooliks vajalikke tarbeid ostmas. Võrreldes eelmiste aastatega Rattasepp aga hindades väga suurt vahet ei näe. Ta ütleb, et koolitarbed saab poest kätte mõistliku hinnaga.

"Ainult ütleme nii vihikud ja mingid kunstitarbed ja need lähevad maksimum 50 eurot," ütles ta.

Margus Ross räägib, et nende kauplustes on hinnad tõusnud vaid tindipliiatsitel ja päevikutel.

"Tindipliiatsite juures jäi see hinnatõus sinna kolme kuni seitsme protsendi vahele ja päevikud oli natuke alla seitsme protsendi," lausus Ross.

Nüüd maksab päevik viis eurot 44 senti ehk 34 senti rohkem kui eelmisel aastal. Tindipliiatsi eest tuleb tasuda 10 senti rohkem.

Rahva Raamatu turundusjuht Liisa Püss nendib, et hinnatõus koolitarvetes on märgatav peamiselt ühes kategoorias.

"Tselluloosi kui tooraine kallinemise tõttu on näiteks vihikud ja kaustikud umbes viis protsenti kallimad," sõnas Püss.

Apollo kaupluste tegevjuht Kristi Juhandi räägib, et ka koolikaupade hinnad ei jäänud käibemaksutõusust puudutamata.

"Ehk ikkagi võrreldes eelmise aastaga on hinnad tarbija jaoks natukene kallimad," sõnas ta.

Prisma kommunikatsioonijuht Kertu Kärk selgitab, et tänavu on aga koolitarvete hinnatõus väike.

"Väga suurt kallinemist me ei ole täheldanud võrreldes eelmise aastaga, umbes kolm kuni neli protsenti on tõusnud. See on pigem tagasihoidlik tõus, varasematel aastatel on pigem olnud suuremad hinnatõusud," rääkis Kärk.

Prisma on koostanud enda poeketi kõige odavamate koolitarvetega ostukorvi. Kertu Kärk räägib, et kuigi väike hinnatõus on olnud, siis selle ostukorvi hind on jäänud samaks.

"Meie oleme pannud kokku sellise ostukorvi, kus on põhilised kooliasjad ja stardipakett kooli alguseks. Seal ei ole muidugi koolikotti sees, aga see on Prismas 21 eurot ja see hind ei ole meil aastaga muutunud," ütles Kärk.
Tööandjad valitsusele: riigi kulude kasvu kiirus tapab majandust

Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit soovitab valitsusel järgmise aasta riigieelarvet koostades piirata oluliselt riigi kulude kasvu kiirust, mis pole jätkusuutlik ja tapab majandust.

"Eesti majanduse ja ühiskonna suur probleem on madal kindlustunne, mis hoiab pidurit peal nii investeeringutel kui tarbimisel. Juba kuuendat aastat majandusest kiiremini kasvavad riigi kulutused üksnes süvendavad seda ebakindlust. Kui kulud ületavad tulusid, tähendab see riigile täiendavat laenamist ja maksutõuse, mis omakorda kiirendavad inflatsiooni," selgitas keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

"Riigi kulude juhtimine ja kärpimine vajab valitsuselt konkreetset eesmärki ja selle täitmise eest vastutajat. Iseenesest see ei juhtu," lisas Sutter.

Keskliit juhtis peaministrile saadetud pöördumises tähelepanu, et viimase kuue aastaga on riigi kulud kasvanud ca 70 protsenti, majandus samal ajal ca 45 protsenti. See trend on jätkunud tänavu esimesel poolaastal - valitsuse kulud kasvasid 7,4 ja majandus samal ajal umbes viis protsenti. Ainsana kärpis riik üldiseid valitsemiskulusid ühe protsendi võrra, kuid suurt pilti see ei muuda.

Maksulaekumine kasvas esimesel poolaastal küll 13 protsenti, kuid see ei tulenenud mitte majanduskasvust, vaid maksutõusudest ja ühekordsetest tehingutest, märkis keskliit. 

Maksutõusud on omakorda mõjutanud hindu Eestis. Näiteks on viimaste aastate hinnatõus Eestis (2019-2024 kokku 45 protsenti) olnud kolm korda kiirem kui Soomes (16,2 protsenti) ja peaaegu kaks korda kiirem Euroopa Liidu keskmisest (25 protsenti).

Käesoleva aasta hinnatõusust omakorda kolmandiku kuni poole on andnud maksutõusud, märgivad työöandjad.

Hoogsalt on kerkinud ka Eesti maksukoormus SKP-st (36,7 protsenti), mis on veel madalam EL-i keskmisest, kuid on tõusnud Ida-Euroopa kõrgeimaks. 

Riigi kulude kasvu veab indekseerimine 

Osaliselt on riigi kulusid tõstnud kaitsekulude suurendamine ja see on praeguses olukorras tööandjate sõnul hädavajalik.

"Samas kaitseinvesteeringutele keskendumiseks tuleb paratamatult teha keerulisi otsuseid ja piirata kulude kasvu teistes valdkondades, kus on kulude kasvu vedanud indekseerimine," lisas keskliit. Tööandjad soovitavad jätkuvalt külmutada kulude indekseerimine aastateks 2026-2029 ja indekseerimine ümber kujundada selliselt, et see arvestaks majanduse olukorda. 

"Indekseeritud kulude külmutamine ei ole veel kärbe, vaid riigi kulude kasvu kiiruse kontrolli alla võtmine. Kui saame avaliku sektori kulud kontrolli alla, saame ka inflatsiooni kontrolli alla," selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt. "Indekseerimine ja Eesti praegune olukord - kiire hinnatõus majandusseisakus - ei sobi kokku, sest riigi kulud kasvavad indekseerimise tõttu palju kiiremini kui riigi kulusid rahastav majandus. Pikaajaliselt ei ole võimalik niimoodi jätkusuutlikult riiki majandada." 

Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid. Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon. 


Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes 2,2 protsenti

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis koduturule ja ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes juulis võrreldes juuniga 0,3 protsenti ja võrreldes 2024. aasta juuliga 2,2 protsenti.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman ütles, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes mulluse juuliga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises.

"Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1 protsenti, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,2 protsenti," lisas Šokman.

Võrreldes juuniga mõjutas juulis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnatõus puittoodete ning tööstusmasinate ja -seadmete tootmises.

Ekspordihinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 0,6 protsenti. Kõige rohkem langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning paberil ja pabertoodetel. Enim tõusid puittoodete, kummi ja plasttoodete ning nahktoodete ja jalanõude hinnad. Võrreldes 2024. aasta juuliga langes ekspordihinnaindeks 0,4 protsenti.

Impordihinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 0,3 protsenti. Enim langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ja põllumajandussaadustel. Kõige rohkem tõusid rõivaste, naftasaaduste ja mittemetalsetest mineraalidest toodete hinnad. Võrreldes eelmise aasta juuliga langes impordihinnaindeks 2,5 protsenti.
Vitsur: käibemaksu langetamine aitaks Eestit odavamaks muuta

Eesti peaks tõsiselt kaaluma toiduainete käibemaksu langetamist, sest toidu hind on meil Euroopa kontekstis väga kõrge, ütles majandusanalüütik Heido Vitsur.

Vitsur rääkis ERR-ile, et kui isegi Rootsi, mille konkurentsivõime on tugev, pidas vajalikuks oma konkurentsivõime hoidmiseks toiduainete käibemaksumäära langetada, siis peaks meilgi seda võimalust samuti tõsiselt kaalutama, et Eesti odavamaks muuta, mitte vaagima tulumaksutõusu ärajätmist.

Vitsur selgitas, et käibemaks läheb nii või teisiti hindadesse, samas kui tulumaks mõjutab teatud sissetulekuga inimeste käitumist ning suurendab nõudlust, mistõttu võib see isegi hinnatõusule kaasa aidata.

"Nii et kui me tahame ennast odavamaks teha või kallinemist pidurdada, siis on ainuke võimalus teha neid samme, mis aitaks hindu alandada. Ega Rootsi nalja pärast seda ei teinud," sõnas majandusanalüütik.

Küsimusele, kas langetama peaks üldist käibemaksumäära või toiduainete käibemaksu, vastas Vitsur, et surve hinnatõusule tuleb kindlasti just toiduainete hindadest, mille poolest on Eesti Euroopas väga kallis maa.

"Mitte üldise hinnataseme poolest, vaid just toiduainete hinna poolest, sest minu arust on Euroopas ainukene riik peale Eesti veel Taani, kus käibemaks on sama kõikidele kaupadele," selgitas Vitsur. "Mujal on kõikjal toidu käibemaks tunduvalt madalam. Ikka seal, kus Rootsil, umbes kuue protsendi juures ehk neli korda tavalisest madalam."

Eesti konjunktuuriinstituudi peadirektor Peeter Raudsepp ütles "Terevisioonis", et toiduainete käibemaksumäära alandamine tooks kindlasti tihedas konkurentsis hindu alla, aga ei maksa endale seada ootust, et selle järel aeg justkui seiskuks.

Majanduses on kõik dünaamiline ja hinnad muutuvad ikkagi ning kui oleme EL-is praegu inflatsioonitempo poolest esimene, siis jääme kõrge inflatsioonitasemega riigiks ka edaspidi.

"Toome näite, et kui näiteks alandaksime käibemaksumäära toiduainetele või mõningatele toiduainetele 11 protsendipunkti võrra ja meie hinnad kallinevad aastas kas või ainult viis protsenti /.../, siis võime ainult arvutada, kui kiiresti viieprotsendilise aastase hinnatõusuga see 11-protsendipunktine käibemaksumäära alandamine meil hinnatasemes käest ära kaob," selgitas Raudsepp.

Teiste riikide toiduainete käibemaksulangetused on tema hinnangul andnud tulemusi, kuid selle sammu puhul ei saa eesmärk olla ainult inimeste toimetuleku parandamises, vaid kriisist tuleb välja tuua ka toidusektor ning see kasvama saada.

"Täna on ette näha, et teisel poolaastal ei parane inimeste ostuvõime mitte kuidagi, pigem halveneb ja seetõttu nimetangi toidusektoris aset leidvat kriisiks. Olukord on halb, aga tal on kõik eeldused veelgi halveneda," ütles konjunktuuriinstituudi juht.

Ta märkis, et peab toiduainete käibemaksu langetamist Eestis väga tõenäoliseks, iseasi on aga, millal see juhtub.
Õnnetuste arvu vähenemine on liikluskindlustuse hinna alla toonud

Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt toimus esimesel poolaastal Eestis 15 800 liiklusõnnetust kogukahjuga 34,7 miljonit eurot, mida on üheksa protsenti vähem võrreldes eelmise aastaga. Liikluskindlustuse keskmine aastamakse oli 140 eurot, langedes kuus protsenti.

LKF-i juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on liiklusõnnetuste vähenemine ja liikluskindlustuse hinnalangus loogilises seoses. "Kuna liikluskindlustuse turul on tihe konkurents, siis vaatamata üldisele Eesti hinnatõusule ja inflatsioonile on selge, et liikluskindlustuse hind langeb, kui kindlustusjuhtumeid on vähem," ütles ta.

Piirsalu hinnangul näitab liikluskindlustuse juhtumite arvu vähenemine aga pigem majanduslanguse mõju, mitte liiklusohutuse paranemist.

"Liikluskindlustust tehakse tänavu pea sama palju kui eelmisel aastal, aga kogutud kindlustusmaksete summa on languses. Seega võib tõdeda, et keerulise olukorra tõttu majanduses sõidavad inimesed vähem ning seetõttu juhtub ka õnnetusi harvem. Liiklusõnnetuste arvu vähenemisele aitas kaasa ka pehme talv," selgitas Piirsalu.

Keskmine liikluskahju Eestis oli 2200 eurot tänavu esimesel poolaastal.

Lisaks toimus Eesti sõidukitega 1015 liikluskindlustuse juhtumit välismaal kogukahjuga 5,3 miljonit eurot, mistõttu üldine keskmine liikluskahju oli 2380 eurot.

Elama Kindlustuse juhatuse liige Tanel Kurs tõdes, et suurimat muret tekitavad liiklusõnnetused, kus on inimkannatanuid, mida suvekuudel esineb sagedamini kui muudel aastaaegadel. "Kui keskmine varakahju on ligikaudu 2200 eurot, siis tervisekahjustuse saanud inimese isikukahju ulatub keskmiselt üle 8000 euro. Raskemate vigastuste korral võib see aga ületada 100 000 euro piiri, mille hüvitab liikluskindlustus," selgitas Kurs.

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
Ökonomist: majandustsükli pöördumisest on vara rääkida

Eesti majandus on jätkuvas madalseisus, kasvumäärad on väga väikesed ega ole ligilähedasedki sellele, kui suur oli langus, rääkimata sellest, kus Eesti aastal 2022 lootis tänaseks olla, kommenteeris reedel avaldatud SKP muutuse näitajaid Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Eesti Panga hinnangul majandus küll taastub, kuid kiiret tagasipõrget pole oodata.

Lenno Uusküla ütles, et väike majanduskasv puudutab vaid osa sektoritest ning paljudes on toimunud langus, mistõttu on majandustsükli pöördumisest vara rääkida.

"Kuigi vaikselt on paranemas kindlustunne investeeringute tegemiseks, siis jätkuvalt on tase madal ning see ei anna kindlust tulevase kasvupotentsiaali osas," lisas Uusküla.

Majandus kasvas selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,6 protsenti, kui vaadata sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud SKP numbreid, märkis Uusküla. Võrreldes aasta varasemaga on tase 0,5 protsenti kõrgem. Sesoonselt ja tööpäevadega korrigeerimata andmetes kasvas majandus 0,9 protsenti.

"Kasvu on toonud eratarbimine. Kulutused suurenesid aasta jooksul kindlustus- ja finantstegevusele, infole ja sidele, vabale ajale, spordile, kultuurile ja kodusisustusele," ütles Uusküla.

Investeeringute tase on aastaga veidi langenud. Kasvanud on finantsettevõtete investeeringud ja riigisektori investeeringud, mõlemad 10 protsendi suurusjärgus. Kahanenud on aga mittefinantsettevõtete investeeringud 8,1 protsendi võrra.

"Madal investeeringute tase on jätkuv murekoht tuleviku kasvuväljavaatele mõeldes. Eesti kaupade eksport on kasvanud aasta jooksul 1,6 protsenti. Kuna aga impordi kasv on olnud kõrgem, siis kogu väliskaubanduse mõju majanduskasvule on olnud negatiivne," märkis Uusküla.

Jaotus majandusvaldkondade vahel on Uusküla sõnul väga ebavõrdne. Kasvanud on energeetikavaldkond, kinnisvaraalane tegevus, veidi ka haridus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, avalik haldus ja kunst ning meelelahutus.

Seevastu langust on aastavõrdluses näha olnud ehituses, veonduses ja laonduses, tervishoius ja põllumajanduses. Kasv oli oluline netotootemaksudes.

Eesti Pank: eratarbimise kasvu mõjutas käibemaksutõus

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märkis, et lühiajaliselt on majanduskasvu kergitanud tarbimise tugevnemine, kuid pidurdanud ebakindel väliskeskkond.

"Eratarbimise kasvu taga oli vähemalt osaliselt juulikuus toimunud käibemaksu tõus, mille tõttu nägime kevadel mõnevõrra suuremat jaemüügi mahtu, sest osa tooteid sooviti ilmselt soetada enne maksutõusu. Juulis aga jaemüük nõrgenes taas," tõi ta välja.

Investeeringute- ja ekspordilanguse põhjuseks ütles Oja, et viimase taga oli tõenäoliselt kaubanduspiirangute kartusest tingitud ebakindlus, investeeringute langus tulenes aga ehitusest. Selline hüplikkus kvartalite vahel on tavapärane.

Energiasektori tugev kasv teises kvartalis ei paista välja energiatootmise mahust. Samas oleks ökonomisti sõnul võinud tööstustoodangu kasvu põhjal oodata töötleva tööstuse tugevamat tõusu. Suur mõju majanduskasvule tuli ka tootemaksudest, mida võib seostada tarbimisega enne käibemaksutõusu. Majandus kasvas netotootemaksude mõju arvestamata aastaga püsihinnas vaid 0,3 protsenti.

"Majandusnäitajate laiemat komplekti vaadates on majanduse olukord viimase aasta jooksul paranenud. Teises kvartalis olid nii eksport kui ka eratarbimine suuremad kui aasta varem ja investeeringud olid laias laastus eelmise aasta tasemel. Tööstussektori käive suurenes eelmisel aastal eeskätt euroala turgudel, mis näitab, et ettevõtted on leidnud uusi partnereid ja ekspordi sihtkohti," lausus Oja.

Ka tööstussektori eksport euroalavälistesse riikidesse paranes eelmise aasta lõpus. Selle aasta alguses oli aga tööstuses näha tagasilööke, mida võib seostada ebakindlusega kaubanduspiirangute suhtes. Teise kvartali lõpus oli tööstustoodangu maht laias laastus samal tasemel nagu eelmise aasta lõpus ehk uut sügavat langust siiski toimunud ei ole.

Ettevõtete ootused lähikuude vaates on aga muutunud pessimistlikumaks, peegeldades välisturgudel valitsevat ebakindlust, märkis Eesti Panga ökonomist.

Edaspidi peaks Oja hinnangul nägema siiski majanduse järkjärgulist tugevnemist. Kaitsekulutuste kasv kogu Euroopas peaks suurendama nõudlust tööstustoodangu järele ja see aitab tasakaalustada kaubanduspiirangute põhjustatud ebakindluse mõju.

Samuti on viimastel aastatel tugevnenud ostujõud, mistõttu peaks normaliseeruma ka Eesti inimeste ja ettevõtete nõudlus teenuste ja kaupade järele. Sellest annab Oja sõnul tunnistust juba üsna tugevaks muutunud laenukasv.

Swedbanki kaardimaksed näitavad nõrka eratarbimist

Swedbanki peaökonomist Eestis Tõnu Mertsina tõi välja, et kui teise kvartali majanduskasv tuli valitsemissektorist ja suuremast maksulaekumisest, eelkõige just rohkemast käibemaksust, siis ettevõtete lisandväärtus kokkuvõttes hoopis vähenes. 

"Nii tuligi ligikaudu kaks kolmandikku SKP kasvust netotootemaksudest. Tugevama panuse majanduskasvu andsid küll energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus, kuid kuna kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtusest üle poole moodustab omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnanguline üür ehk kaudne rent, siis on see vaid arvestuslik tulemus ja ei peegelda tegelikult majanduses loodud uut lisandväärtust," lausus Mertsina.

Eratarbimise 0,9-protsendiline kasv teises kvartalis küll üllatas positiivselt, kuid kuna see esimeses kvartalis vähenes, siis aasta esimene pool oli ikkagi nõrk, kasvades aastases võrdluses vaid 0,1 protsenti. Swedbanki kaardimaksed näitavad samuti selle aasta esimesel poolel nõrka eratarbimist.

Selle aasta esimese poole ligi kaheprotsendilist investeeringute kasvu vedasid Mertsina sõnul peamiselt valitsemissektori investeeringud, samas kui ettevõtete mittefinantsinvesteeringud vähenesid. Samas on tegemist esialgsete numbritega ja hilisemal täpsustamisel on investeeringute arvestus üsna palju muutunud.

Madalamate intressimäärade mõjul kiirenes näiteks juuniks mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv aastavõrdluses vastavalt ligi 13 protsendini ja 10 protsendini ning Swedbank eeldab, et selline jõuline laenumahu suurenemine kajastub üha enam ka investeeringutes.

Pärast esimese kvartali jõulist ekspordikasvu aeglustusid teises kvartalis nii kaupade kui teenuste ekspordi kasvud. Aasta esimeses pooles kasvasid nii kaupade ja teenuste eksport kui ka import ligi neli protsenti. Sellise impordikasvu taga on Mertsina sõnul peamiselt esimeses kvartalis toimunud ettevõtetele vajalike tootmissisendite ja kapitalikaupade sisseveo suurenemine, mis peegeldab ettevõtete tootmisootuste paranemist.

Vaatamata sellele, et Ühendriikide kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see ikkagi tasapisi kosuma ja lubama Eesti ettevõtetele mõõdukat ekspordikasvu. Samas on USA väliskaubandusega seotud ebakindlus jätkuvalt suur ja välisnõudluses on riskid pigem kaldu olukorra halvenemise suunas.

Eesti majanduses tuleb Mertsina hinnangul aasta teine pool tugevam ning SKP kasvab tänavu 0,6 protsenti. Koos maksuküüru kaotamise ja inflatsiooni aeglustumisega järgmisel aastal majapidamiste ostujõud paraneb. Vähenev maksukoormus ja madalamad intressimäärad aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse.

USA kaubanduspoliitika negatiivne mõju Eesti ekspordile jääb Mertsina prognoosi kohaselt eeldatavasti mõõdukaks, mistõttu saab järgmiseks aastaks prognoosida juba kaheprotsendilist majanduskasvu.
Üürikorterite hinnad on Tallinnas ja Tartus tudengite saabumisel taas tõusnud

Tudengite saabumine suve lõpul Tallinna ja Tartusse on taas tõstnud üürikorterite hindasid, sest ühiselamukohti ei jätku kõigile ning mõni tahabki eraldi korterit.

Võrreldes eelmise aasta augustiga on üürihinnad Tallinnas kasvanud kaks protsenti ja Tartus lausa 3,3 protsenti.

Kinnisvaraportaali City24 juhi Karin Noppel-Kokerovi sõnul on tudengite surve turule igasuvine nähtus: "Selline suvine hooajaline tõus on tõepoolest iga-aastane ja selle põhjustavad tudengid ehk siis kuskil juulis-augustis on hind hooajaliselt kõrgem ja see tuleb sellest, et krabatakse ära kõik soodsamad pakkumised nii ruttu kui võimalik ja alles jäävad suuremad ja kallima."

Ühiselamus elamise kogemusega Tartu Ülikooli teise kursuse tudengi Iris Altmetsa sõnul olid tema valikus Supilinn, Karlova ja kõige kaugema piirkonnana Tähtvere. Eraldi korteri üürimise peamiseks põhjuseks oli vaikus ja rahu.

"Kindlasti vaikus, meie jaoks hästi oluline, kuna meie olime enne ühiselamus, mis asus Narva maanteel akendega tänava poole ja suht jubeda müratasemega," rääkis ta.

Noppel-Kokerov sõnas, et tudengid otsivad pigem kohta, kus õpingute vahepeal puhata ja korteri muud väärtused ei ole nii olulised.

"Ma pakun, et üliõpilastele parkimiskoht ja panipaik ei ole kõige esimese tähtsusega asjad. Meil on Tartus kõige rohkem kuulutusi on City24-s kesklinnas ja Annelinnas, aga kindlasti eelistatakse ka Karlovat ja Vaksalit, mis on ülikoolile lähemal. Ja kui me Tallinna vaatame, siis hetkel on kuulutuste arv kõige suurem ikkagi kesklinnas ja Põhja-Tallinnas. Aga kindlasti üliõpilased vaatavad Nõmmet, Mustamäge ja siis kesklinna - vastavalt sellele, kus ülikoolid on, et oleks lähemal koolis käia," rääkis kinnisvaraportaali juht.

Kortereid otsitakse, sest ühiselamu kohti napib, arvas Noppel-Kokerov.

"Ühiselamukohti üldiselt ei ole piisavalt, et kindlasti need täituvad ruttu ja noh, osad muidugi eelistavad ka rohkem privaatsust, tõdes ta.

Hinnatõusust hoolimata otsivad tudengid kõige soodsamat võimalust, ütles Noppel-Kokerov.

"500 eurot üürikorteri eest on see, mida ollakse valmis maksma. Kui hind on paigas, siis ta läheb kohe ära ja kui hind on ikkagi üürija jaoks liiga kallis, siis tuleb natuke kauem üürilist oodata või hinnas alla tulla."

Noppel-Kokerov nentis, et hinnad ei püsi nii kõrgel kaua, pärast kooli algust hakkavad senised hinnad taastuma.
Šokolaadi kõrge hind jääb mitmeks aastaks püsima

Kõrge kakaoubade hind on viimase aastaga šokolaadi hinnad lakke ajanud.

Poekettide statistikast kajastub, et šokolaadi hinnatõus on mõjutanud ka tarbijate käitumist. Olukorra paranemine võib aega võtta aga mitu aastat.