Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Viiruse epideemia tuli ootamatult. Peaegu mitte keegi ei teadnud, mida teha selles situatsioonis. Oli vaja kiiresti midagi välja mõelda mida teha õpilastega ja kuidas siis neid õpetada? Abiks tuli distantsõpe. Esimesel ajal väga raske õppima. Õpetajad ei teadnud piiri, aga õpilased ei oskanud ise kodus õppima. Ilma õpetaja on raske uut teema arusaada ning õigesti ülesandeid lahendada. Noortel oli lihtne kasutada arvuteid, aga mõned õpetajad ei oskanud. Arvan, et nendele oli ebamugav kontrollida kõike internetis ja pärast veel jutustada uuest teemast videokonverentsil. Tipptunnidel mõned saitid ja programmid ei olnud valmis suure inimeste hulka kannata, näiteks e-Kool esimesel distantsõpe päeval läks katki mõne tunni jooksul, sest terve Eesti hakkas sisse logima ülesandeid vaatama. Pärast kuu aega kõik läks paremaks. Õpetajad ja õpilased teadsid mida teha. Õpetajad said arvutitega hakkama ning opilased nüüd oskavad ise planeerida oma tööd. Kõikidel oli rohkem vabaaega ja jõudu, sest nad ise said valima oma stiile: mõned tegid kõike kohe ja läksi jalutama, aga mõned tegid endale pausi, mille kestvuse nad ise kontrollisid. Oli väga mugav õpida mugavas öösärgis ja juua kohvi. Selline õpe kestas 4-5 kuud ja selle jooksul ma täpselt saan öelda, et see ei kahjustanud minu teadmisi, vaid tagurpidi, õpis mid planeerida oma aja ja andis enesearengu.